Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2017 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-4019
Tsiviilasi
Xxxx hagi OÜ Xxxx vastu võla nõudes
hagi hind 120 205,62 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxxx(xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Hannes Vask (XxxxOÜ, Ahtri 12, Tallinn 10151; telefon:
Kostja: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, xxxx; e-post: xxxx, xxxx); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Priit Palmiste, advokaat Stig Hendrikson (Priit Palmiste Advokaadibüroo, Narva mnt 7d, Tallinn 10117, telefon: 615 0401; e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 120 205,62 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja Xxxxkanda.
2.Mõista hagejalt Xxxxkostja OÜ Xxxxkasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 3036,25 (kolm tuhat kolmkümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt Xxxxkostja OÜ Xxxxkasuks välja viivis menetluskulude summalt 3036,25 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja nõuda 120 205,62 eurot seoses lennuki vigastusega maandumise käigus. Hagiavalduse kohaselt teostas 15. märtsil 2014 Xxxxkaubalennuk XXXX lennu XXXX Tallinnast Moskvasse Vnukovo lennuväljale. Lennukis oli 15 kaubaalust kogukaaluga 1853 kg. Kommertskaupa pardal ei olnud. Maandumisel Vnukovo lennujaamas liikusid kaubaalused maandumisrajal olles reisijate salongi tagaosast ettepoole, tekitades kahjustusi sisevoodri materjali elementidele ning vasakpoolse ja parempoolse kere külgseina struktuurile (ribid
XXXX).
2.Defektide hilisema vaatluse käigus tehti kindlaks, et struktuurile tekitatud kahjustused ületasid lennuki remondijuhendis sätestatud lubatud piire. Õhusõidukile kehtestati lennukeeld ja see saadeti remonti Vnukovo töövõtuettevõttesse XXXX. Kaubaalused olid Tallinnas laaditud ja kinnitatud kostja poolt. Õnnetuse uurimisraportites on vastutava isikuna nimetatud kostja. Äriregistri andmetel (õigusjärglus) on AS Xxxx01.10.2016 aktsionäride otsuse alusel kujundatud ümber osaühinguks OÜ Xxxx.
3.Lennuki operaator oli õhusõiduki kindlustanud läbi kindlustusmaakleri „Xxxx“, kes oli sõlminud edasikindlustuslepingu, mille kohaselt oli kindlustusvõtjaks „Xxxx“ (soodustatud isikuks „Xxxx“) ja kindlustusandjaks oli „Xxxx“, kes oli riski edasi kindlustanud ettevõttes „Xxxx“, kes omakorda oli läbi kindlustusmaakleri „Xxxx“ kindlustusriski edasi kindlustanud ettevõttes „Xxxx“ ehk hageja juures.
4.17.03.2014 Vene Föderatsiooni Transpordiministeeriumi Õhutranspordi Regioonidevahelise Territoriaalse Valitsuse juhataja käskkirjaga moodustati komisjon lennuõnnetuse uurimiseks. Uurimiskomisjon lõpetas töö ja allkirjastas uurimisaruande 26.03.2014. Uurimiskomisjon leidis, et õnnetuse põhjusteks oli tõenäoline põrandakinnituse (XXXX) paigaldamata jätmine kaubaaluste pikisuunalise liikumise (lennu suunas) vältimiseks Tallinna logistikateeninduse ehk kostja poolt, mis rikkus kohaliku maapealse teeninduse juhendi nõudeid.
5.Uurimiskomisjon leidis, et kostja ei täitnud XXXX kaubalastimisjuhendi „Airport handling manual“ nõuet vajaliku arvu kaitserihmade paigaldamise kohta kaubaaluse komplektile. Juhend nägi ette, et vähema kui 3000 kg lasti puhul peab kaubaaluste komplekt olema kinnitatud vähemalt 4 kaitserihmaga. Antud juhul oli kaitserihmasid kolm. Uurimiskomisjon leidis, et lennujuht Xxxxei täitnud Lennujuhtimise juhendi В, Lisa 2.1., pp.2.2.1.2 nõuet õhusõiduki lastimise kontrollimiseks ranges vastavuses laadimise plaani ja tehnoloogiaga. Samuti ei kontrollinud antud isik õhusõiduki lasti kinnitusi ehk põrandakinnituste arvu.
6.Uurimiskomisjon leidis, et Xxxx ei arvestanud välja vajalikku taglastust vastavalt lasti suurusele, sest kaitserihmade arv oli ebapiisav. Sama lennujuht ei täitnud ametijuhendi punkti 5 lasti kinnituste paigaldamise reeglite tundmise ja nende täitmise kontrolli kohta ja punkti 7 kauba kinnitamise kontrollimise kohta.
7.Kindlustusandja määratud sõltumatu ekspert Xxxx kinnitas oma lõpparuandes uurimiskomisjoni järeldusi ning määras, et lennuki remondi hüvitatavateks kuludeks kindlustuslepingu alusel on 9 969 140,95 RUR, 209 880,02 USD ja 27 053,92 EUR ehk kokku 381489,81 eurot 09.10.2014 seisuga. Ekspert pidas põhjendatuks regressinõude esitamist kostja vastu.
8.Kindlustusmaakler „Xxxx“ esitas 24.03.2016 hagejale arve kahju hüvitamiseks ulatuses 9 969 140,95 RUR, 209 880,02 USD ja 27 053,92 EUR miinus kindlustuslepingust tulenev omavastutus 250 000 USD. Kokku maksti välja 120 848,1426 USD. Maakleri avalduse alusel koostas hageja kindlustusakti, millega määras kindlustuslepingu alusel maaklerile väljamakstavaks summaks 9 172 301,52 RUR. Väljamakse teostati 31.03.2016.
9.10.10.2016 pöördus hageja oma lepingulise esindaja poole ülesandega uurida välja võimalused regressinõude esitamiseks kostja vastu. Kliendi ettepanekul alustas hageja lepinguline esindaja kostjaga läbirääkimisi, pöördus 01.12.2016 kostja poole ja teavitas teda nõudest. Kostja teatas 07.12.2016, et ta ei tunnista regressinõuet. Kostja palus esitada talle Xxxx09.10.2014 kindlustusraport ning Vene Föderatsiooni Lennundusagentuuri 27.03.2014 uurimisraport. 12.12.2016 esitas hageja lepinguline esindaja kostjale raportid ning 19.12.2016 vastas hageja esindaja teistele kostja küsimustele. 29.12.2016 olid täiendavalt esitatud kostjale nõude aluseks olevad dokumendid. Kostja soovis tõenditest saada tõlked, millised hageja esindaja esitas 28.02.2017. Vaatamata sellele ei avaldanud kostja oma seisukohta.
10.Nõude põhistamisel tugines hageja Vene Föderatsiooni uurimiskomisjoni kokkuvõttele. Samuti tugines hageja kindlustuseksperdi Xxxx lõpparuandele, mille kohaselt põhjustas õnnetuse kostja kui Tallinna lennuvälja kaubaettevõtte ilmne viga, sest kostja ei paigaldanud põrandamehhanismi lukke (XXXX), et kinnitada kaubaaluste komplekti kaitseks pikisuunalise liikumise eest. Kostja ei täitnud nõuet kinnitada kaubaalused vähemalt nelja turvarihmaga. Kostja lennujuht Xxxx ei täitnud Vene Föderatsiooni uurimiskomisjoni aruandes toodud nõudeid. Nimetatud isik ei täitnud muuhulgas tööeeskirja ”Lasti transpordidokumentide ja õhusõiduki tasakaalujoonise kohase olemasolu, paigutuse ja kinnituse kontroll” punkti 1.4.17.2.
11.Õnnetuse uurijad on leidnud, et õnnetuse kuuest põhjusest kahe puhul on tegemist kostja tegevuse või tegevusetusega. Etteheide põrandalukkude kinnitamata jätmise kohta on tuletatud kaudselt, sest õnnetusjärgsest mustrist tulenevalt ei olnud tõenäoline, et lukud olid korrektselt kinnitatud. Teist etteheidet ehk seda, et kaubaalused olid kinnitatud kolme rihmaga minimaalselt nõutava nelja rihma asemel, on kostja e-kirjavahetuses kinnitanud. Kahju tekkis tõenäoliselt kahe kostjale etteheidetava tegevusetuse koosmõjul.
12.Kuigi õnnetuse kuuest põhjustest neli olid omistatud kindlustusvõtja töötajale, puudutasid kaks esimest kostja lepinguliste kohustuste rikkumist ning ülejäänud neli puudulikku järelevalvet kostja tegevuse üle. Hageja leidis, et kindlustuslepingu tingimuste kohaselt oli kindlustusvõtja, kelle töötaja oli uurimistulemustest lähtuvalt vastutav nelja õnnetuse põhjuse eest, kandnud kahjudest omavastutuse osa USD 250 000 eurot ehk EUR 236 944,37 eurot. Kindlustusandja nõue kostja vastu on 120 205,62 eurot, mis on kolmandik kogu kahjust ning proportsionaalne õnnetuse uurijate poolt kostjale omistatud põhjuste arvuga.
13.Õiguslikult viitas hageja VÕS § 492 lõikele 1. Kahju tekkis kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu ning nõue kostja vastu ei ületa kindlustusandja poolt hüvitatud summat. Hageja viitas VÕS § 137 lõikele 1 ja leidis, et kindlustusandjat ja kahju tekitajat võib vaadelda solidaarselt vastutavatena kindlustusvõtjale tekitatud kahju eest. Seega tekib kindlustusandjal Xxxx kindlustusvõtjale tekitatud kahju hüvitamise järel nõudeõigus kahju tekitaja vastu VÕS § 69 lg 2 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista 120 205,62 eurot.
14.Hagi täienduses selgitas hageja, et kindlustusvõtja Xxxx esitas lennuki remondi lõppemise järel kindlustuseksperdile Xxxx kuludokumendid summas 4 904 640,95 Vene rubla, 209 880,02 Ameerika dollarit, 27 053,92 Eurot ja 66 297,00 Suurbritannia naela. Ekspert leidis põhjendatud olevat remondikulud summas 9 969 140,95 Vene rubla, mis konverteerituna Euroopa Keskpanga kursi järgi 1 EUR = 76,6051 RUB seisuga 31.03.2016 oli 130 648,42 eurot ja 209 880,02 Ameerika dollarit kursiga 1 EUR = 1,1385 USD. Hüvitis oli 184 347,84 eurot ja 27 053,92 eurot ehk kokku 342050,18 eurot. Hüvitatavast summast arvutati maha omavastutus 250 000 USD ehk 219 587,176 eurot (kurss seisuga 31.03.2016). Kindlustusandja nõue kostja vastu on kindlustusjuhtumi akti alusel kindlustuslepingule vastav väljamakse 120205,62 eurot.
15.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Vene Föderatsiooni uurimiskomisjon viis läbi ohutusjuurdluse, mille eesmärk oli kindlaks teha lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ning lennuintsidendi põhjused ning anda ohutusalaseid soovitusi. Uurimiskomisjoni eesmärgiks ei olnud süüle või vastutusele osutamine. Ohutusjuurdluse käigus ei selgitatud välja õnnetuse süüdlast ega isikut, kes on vastutav juhtumi eest.
16.Vene Föderatsiooni uurimisraportist lähtuvalt olid põrandakinnitused olemas ja õnnetuse järgsel ülevaatusel leitud need olevat vigastusteta. Antud asjaolust tulenevalt tegi komisjon loogilise järelduse, et kinnitused ei olnud nõuetekohaselt rakendatud. Põrandakinnituste puudumisele raportis viidatud ei ole.
17.Kostja töötaja Xxxx saatis 20.03.2014 e-kirja, milles ta kinnitas, et kaubaalused olid kinnitatud kolme rihmaga. Seega kinnitas kostja XXXX lennuväljade tegevuse juhendi nõude rikkumist, mis sätestab kohustuse kinnitada kaubaaluste komplektid vähemalt nelja turvarihmaga.
18.Hageja esindaja XxxxOÜ põhitegevuseks on kindlustusjuhtumite uurimine ja lahendamine. Johtuvalt pikaajalisest praktikast antud valdkonnas on võimalik väita, et kauba puuduliku kinnituse puhul on tavapärane argument kinnituse eest vastutava poole poolt, et kõik on tehtud nii nagu alati ning seni pole midagi juhtunud. Ei eeldatud, et kinnitus peaks vastu avariiolukorras, näiteks järsul pidurdusel, tavapärasest tõsisemates ilmastikuoludes, järsumatel pööretel. Asjaolu, et kostja tavapärases praktikas rikkus kinnituse nõudeid, ei vabasta teda vastutusest.
19.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimane andis kauba lennufirmale nõuetekohaselt üle, sest vastupidine on tõendatud uurimisraportiga. Hageja nõustus, et Xxxxvõttis märkusteta vastu kostja nõuetele mittevastavalt kinnitatud kauba ja rikkus sellega oma töökohustusi. Sellega on hageja hagis arvestanud ning nimelt seetõttu on nõue kostja vastu oluliselt väiksem kogukahjust. Asjaolu, et kostjal õnnestus kaup märkusteta üle anda lennufirmale, ei vabasta kostjat vastutusest.
20.Minimaalne nõue, et laadung peab olema kinnitatud vähemalt nelja kinnitusvahendiga, on universaalne, kehtib kõigile transpordiliikidele ning tuleneb füüsikaseadustest. Nimelt peab laadungi kinnitus tagama kauba püsimise kõigil kolmel teljel mõjuvate jõudude suhtes ning vähema kui nelja kinnitusvahendiga antud ülesanne ei ole täidetav.
21.Lennuki pidurdamiseks on piloodi kasutuses kolm vahendit: pidurid ratastel, tiivaklapid ning käiturite töö reverseeritud režiimis. Kõigi kolme kasutamine kas eraldi või kombineerituna on lubatav ning valiku teeb piloot igal konkreetsel maandumisel. Kui maandumisraja pikkus on piisav ning puudub vajadus selle kiireks vabastamiseks, saab piloot kasutada „pehmemat“ pidurdust. Kui mitte, on vajadus kasutada intensiivsemat pidurdust. Piloot rakendas lennuki masinaid reverseeritud režiimis 19 sekundi jooksul, mis ajal vähenes lennuki kiirus 108 sõlmelt
26 sõlmeni, misjärel sooritati pööre kiirusega 10 sõlme ruleerimisrajale. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tegu oli ohtliku manööverdamisega piloodi poolt.
22.Õiguslikult leidis hageja, et kohalduv on REÕS § 50. Hageja ei pea vajalikuks nõuda antud juhul Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamist. Kui kohus peab vajalikuks kohaldada antud Vene Föderatsiooni õigust, siis VÕS § 492-le korreleerub Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi (edaspidi VF TSK) § 965 ja ning kostja poolt viidatud VÕS 9. peatüki 1. jao sätted sisalduvad VF TSK 24. peatükis. Vene Föderatsioonis kehtiv regulatsioon ei erine sisuliselt VÕSs sätestatust.
23.31.07.2017 seisukohtades viitas hageja uuesti VÕS §-le 492 ning Vene Föderatsiooni TsKS §-le 965, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Lennuettevõtte Xxxx kui kindlustusvõtja ja kindlustusettevõtte Xxxx kui kindlustusandja vahel sõlmiti 19.08.2013 kindlustusleping 855/08 2013, mille punkti 6.4.1 läks kindlustusandjale, kes on välja maksnud kindlustushüvitise, väljamakstud summa ulatuses üle õigus nõudele, mida kindlustusvõtja omab vastutava isiku vastu kahju eest, mis on kindlustuslepingust tulenevalt hüvitatud.
24.Algne kindlustusleping oli sõlmitud kindlustusvõtja riskide kindlustamiseks järgmises. Tegemist oli õhusõidukite ja nende varuosade kaskokindlustusega. Kindlustuse esemeks oli kindlustusvõtja ja soodustatud isiku varalised huvid, mis on seotud õhusõidukite loetelus näidatud õhusõiduki valduse, kasutamise ja käsutamisega. Kindlustatud riskideks oli õhusõiduki hukkumine, teadmata kadumine, kahjustumine või vigastus, mis on toimunud mistahes juhuslikul põhjusel ning on toimunud kindlustuste perioodil. Kindlustusjuhtumiks oli sündmus, mis põhjustas õhusõiduki vigastuse, kaotuse (hukkumise) ja põhjustas kindlustusandja kohustuse välja maksta kindlustushüvitis.
25.Kindlustusandja kindlustuslepingust tulenevaks kohustuseks oli 7 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumit puudutava dokumentatsiooni saamisest koostada kindlustusakt ning välja maksta kindlustushüvitis. Kindlustuslepingu lisa 6 sisaldas kindlustatud õhusõidukite nimekirja, milles oli välja toodud iga õhusõiduki kindlustusväärtus, omavastutuse suurus ning maksimaalne väljamakstav summa vastutuskindlustusjuhtumi korral. Antud juhul olid kindlustuslepingu pooled õhusõidukile Xxxx on kokku leppinud kindlustusväärtuseks
9 000 000 USD,
omavastutuse suuruseks 250 000 USD ja maksimaalseks kindlustushüvitise suuruseks vastutuskindlustusjuhtumi korral 600 000 000 USD.
26.Omavastutuse mahaarvamine oli kokku lepitud kindlustuslepingu punktis 6.5.1.9. Lepingu punkt 13.1.1 kohaselt oli omavastutuse mahaarvamine väljamakstavast kindlustushüvitisest tingimatu. Edasikindlustuslepingu p 12 kohaselt kohustus hageja kindlustusjuhtumi toimumisel Boeing 757 lennuki kahjujuhtumi korral maksma kuni 750 000 USD kahjusummast, mis ületab 250000 USD.
27.Edasikindlustuse objektiks oli kindlustusvõtjale kuuluva või kasutatava õhusõidukiga kaasnevate kulutuste või kahjude kompenseerimine vastavalt õhusõidukite loetelule tingimustel, mis olid kokku lepitud originaalpoliisis nr xxxx. Edasikindlustuslepinguga oli kindlustatud 100% algse kindlustuslepinguga kaetud riskidest. Edasikindlustuslepingu p 24 sisaldas vahendussätet, mille kohaselt tegutses edasikindlustuslepingu täitmisel vahendajana „Xxxx“. Edasikindlustuslepingust tulenevad kindlustushüvitised liikusid ühe poole arvelt teise arvele läbi edasikindlustusmaakleri pangakonto.
28.Edasikindlustuslepinguga võttis hageja üle algses kindlustuslepingus sisalduvad kindlustusandja kohustused 100% ulatuses õhusõidukite kaskokindlustuse osas algses
kindlustuslepingus sätestatud tingimustel. Kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitas hageja vastavalt alg- ja edasikindlustuslepingu tingimustele tekkinud kahju. Vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele oli hageja kohustuseks hüvitada kahju vahendaja „Xxxx“ arvele ning hageja on vastava kande teinud. Edasikindlustuslepingu kohaselt kohalduvad lepingule kõik algse kindlustuslepingu tingimused, mistõttu on hagejale üle läinud ka algses kindlustuslepingus sätestatud kindlustusandja õigused sh õigus nõudele, mida kindlustusvõtja (soodustatud isik) omab vastutava isiku vastu kahju eest mis on kindlustuslepingust tulenevalt hüvitatud.
29.Hageja selgitas täiendavalt, et Vene Föderatsiooni uurimiskomisjoni raport on 147 leheküljeline dokument. Uurimiskomisjon on kogunud seoses lennuintsidendiga hulgaliselt tõendeid sh tehnilist dokumentatsiooni, fotosid, skeeme ja diagramme. Sellise dokumendi tõlkimine täies mahus suurendaks menetluskulusid, mis ei ole põhjendatud. Erialakirjanduse tõlkimine on keeruline ja võib kaasa tuua vigu. Seetõttu tõlkis hageja tõendis, millele on hagis viidatud ehk komisjoni järeldused õnnetuse põhjuste kohta (raporti lk 2), sündmuse kirjeldused (raporti lk 7 -8), kirjavahetuse lennuettevõtte ja kostja vahel (raporti lk 14), lennuettevõtte kaubaveo juhendi (raporti lk 99 – 100 ja 102) ning XXXX lennujaama käitlusjuhendi raporti lk 99 – 100) väljavõtte.
30.Nõude põhjenduste osas selgitas hageja, et lennuettevõte Xxxx on talle kinnitanud, et ettevõtte ja kostja vahel puudus lepinguline suhe. Ettevõte oli lepingulises suhtes ettevõttega Xxxx, kellele lennuk oli koos meeskonnaga välja prahitud kaubaveoks. Lepingulised suhted kaubaomanikega kaubaveoks, lennujaama- ja maapealsete teenuste kasutamiseks olid prahtija kanda. Olukorras, kus lennukiga toimub kauba käitleja tegevuse tagajärjel intsident, mille tulemusel lennuettevõte saab kahju, on lennuettevõttel võimalus pöörduda kahju hüvitamiseks nõudega kas prahtija kui lepingu teise poole vastu (lepingulise kahju nõue) või maapealse teeninduse pakkuja/kaubakäitleja kui kahju tekitanud isiku vastu (lepinguvälise kahju nõue). Mõlema isiku vastu on lennuettevõttel nõudeõigus. Hageja on esitanud kostja vastu lepinguvälise kahju nõude.
31.Hageja pidas tõendatuks, et 15.03.2014 valmistati lennukile laaditav last laadimiseks ette kostja terminalis Tallinnas Xxxx. Kaup laaditi ja kinnitati lennukis kostja töötajate poolt. Maandumisel Vnukovo lennujaamas liikus laadung puuduliku kinnituse tõttu läbi lennuki kaubaruumi lennuki liikumissuunas ning liikumise tagajärjel said vigastusi lennuki konstruktsioonid. Vigastuste tagajärjel muutus lennuk lennukõlbmatuks ning suunati remonti. Kahju põhjustas kostja töötajate poolt puudulikult kinnitatud laadungi liikuma pääsemine lennuki pidurdamisel. Kahju tekkimise eest on vastutav kostja, kelle töötajad kinnitasid puudulikult laadungi ja lennuettevõte Xxxx, kelle töötaja oli kohustatud kostja töötajate poolt teostatud laadungikinnituse nõuetelevastavust kontrollima. Arvesse võttes asjaolu, et kindlustuslepingust tulenevast omavastutusest kandis kindlustatud isik suurema osa kahjust, luges hageja põhjendatud nõudeks kostja vastu (edasi)kindlustaja poolt välja makstud kahjuhüvitist.
32.Hageja leidis, et kuna siseriikliku õiguse normid maapealse käitluse teenust osutavale ettevõttele ja selle poolt osutatavatele teenustele puuduvad ja selliseid norme ei tulene rahvusvahelisest kokkuleppest, millega Eesti on liitunud, ei ole kostjale ühegi seadusest tuleneva kohustuse rikkumist võimalik ette heita. Hageja tugines kostja vastu nõude esitamisel VÕS § 1045 lõikele 5. Kahju tekkis kostja hooletuse tagajärjel. Hooletuseks oli objektiivse hoolsusnormi ehk käibekohustuse rikkumine. Hageja leidis, et üldiste käibekohustuste all mõeldakse lepinguväliseid ja seaduses otseselt sätestamata tegutsemise kohustusi.
33.Lennuohutusstandardid on turuosaliste poolt kokku lepitud lennundussektori ettevõtteid koondava Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni (XXXX) poolt. XXXX standardid ja soovitused on oma õigusjõult soovituslikud, kuid rahvusvahelises tsiviillennunduses osalejad
eeldavad, et mis tahes asjasse puutuva teenuse osutamisel või tarbimisel on järgitud vähemalt XXXX minimaalsed ohutusnõudeid. Viimane ei välista, et lennuettevõte või maapealne käitleja on välja töötanud enda lastikäitlemise reeglid ja protseduurid, mis võivad olla XXXX nõuetest rangemad.
34.XXXX poolt on välja töötatud leping „Standardne maapealse käitluse kokkulepe“. Selle p 5.1 kohaselt peab käitlusettevõte osutama kõiki tehnilisi ja lennuoperatsioonide teenuseid ja teisi teenuseid, millel on ohutusaspekt, näiteks kaalujaotus, lennuki laadimine ja ohtliku lasti käitlemine, vastavuses lennuvedaja juhenditega, mille kättesaamist lennuvedajalt peab käitlusettevõtte kinnitatud kirjalikult või elektrooniliselt. Kui sellised lennuvedaja juhised puuduvad, peab käitluskompanii järgima enda standardset praktikat ja protseduure tingimusel, et need on vastavuses XXXX ja/või ICAO ja/või teiste asjakohaste reeglitega.
35.Lennuameti mitteametliku selgituse kohaselt kohalduvad lastikäitluses lennuettevõtte kauba käitlemise protseduurid, mis peavad olema edastatud maapealsele käitlejale. Kui lennuettevõte neid ei edastanud, kohaldusid maapealse käitleja enda reeglid ja protseduurid. Kui ka need puudusid, siis kohaldusid XXXX asjakohased juhendid. Hagejale ei ole teada, kas lennuettevõte (kindlustatud isik) on kostjale oma maapealse käitluse protseduurid ja reeglid edastanud. Samuti puudub informatsioon selle kohta, et kostja ettevõttes oleksid kehtestatud XXXX poolt nõutavad ISO kvaliteedistandardid. Järelikult on kostja oma käibekohustust rikkunud, jättes järgimata XXXX lennuväljade tegevuse juhendi Airport Handling Manual nõudeid, millele on viidatud Vene Föderatsiooni uurimiskomisjoni raportis ja Xxxx raportis. Hageja leidis, et olenemata sellest, kas või milliseid nõudeid kostja järgis, pidi kostja oma kogemustele tuginedes lahendama kauba kinnitamise selliselt, et lennuohutus oleks tagatud ja last ei pääseks liikuma.
36.Algne kindlustusleping ei sisaldanud õiguse valiku klauslit. Edasikindlustuslepingu kohaselt oli valitud õiguseks Vene Föderatsiooni õigus, kuid antud tingimus kehtis lepingust tulenevate vaidluste korral. Kostja ja kindlustatud isiku vahel lepingulist suhet ei olnud. Seetõttu leidis hageja, et hagi osas on kohaldatav REÕS § 50. Hageja ei pea vajalikuks nõuda antud juhul Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamist ning on nõus asja menetlusega Eesti õiguse kohaselt.
37.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe. Sellest tulenevalt on hagi esitatud VÕS § 1045 lg 5 alusel. Isegi juhul, kui kostja ühtegi antud tegevusvaldkonda käsitlevat rahvusvahelist standardit ega lennuettevõtja reegleid endale siduvaks ei pea ning vastavad kvaliteedistandardid ja protseduurid tal endal puuduvad, on ta rikkunud antud tegevusvaldkonnas eeldatavat hoolsuskohustust ning sellise rikkumise tagajärjeks oli tekkinud kahju.
38.Hagejal on REÕS § 50 lg 1 alusel õigus valida, millise riigi õigus kohaldub. Hageja ei soovi selle riigi õiguse kohaldamist, kus saabus kostja õigusvastase teo tagajärg, vaid selle riigi õiguse kohaldamist, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti ehk Eesti õiguse kohaldamist. Hageja möönis, et antud küsimuse lahendamisel on võimalikud erinevad tõlgendused, sh lähtuvalt kostja viidatud REÕS §-dest 38 ja 39. Kostja on leidnud, et kohaldumisele kuulub lähtuvalt REÕS § 39 lg 1 ja lg 2 Vene Föderatsiooni õigus, kuid ta on jätnud täitmata kohtu nõude esitada kohtule väljavõtted asjakohastest õigusaktidest koos tõlgetega.
39.Menetluskuludena palus hageja mõista kostjalt välja riigilõiv 1 500 eurot, tõlkekulud 1 718,50 eurot ja õigusabi kulud summas 2 275 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
40.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kaubaalused
olid Tallinnas laaditud ja kinnitatud XxxxAS poolt ja õnnetuse uurimisraportites on vastutava isikuna nimetatud XxxxAS. Üheski hageja esitatud dokumendis pole märgitud kostjat kui vastutavat isikut. Hageja uurimisraporti kohaselt pidas Xxxxvõimalikuks regressinõuete esitamist XxxxAS vastu.
41.Vene Föderatsiooni komisjon pidas üheks õnnetuse põhjuseks tõenäolist põrandakinnituse paigaldamata jätmist Tallinna logistikateeninduse (XxxxAS Estonia) poolt, mis rikkus kohaliku maapealse teeninduse juhendi nõudeid. Järelikult pidas komisjon võimalikuks, et kahju tekkis, kuna põrandakinnitusi ei olnud paigaldatud. Kostja pidas eluliselt ebausutavaks, et põrandakinnitused puudusid, kuna vastasel juhul oleks kaubaalused liikuma hakanud ka lendu tõusmisel, mida ei tuvastatud.
42.Kostja paigaldas nõuetekohaselt põrandakinnitused, mida kinnitab kostja vastus Xxxx lennufirmale. Lennuki pardal juhtis tööd loadmaster Xxxx., kes võttis kaubaalused vastu ja kaubaalused paigutati asendisse 14 ning kinnitati põranda külge (lukud). Ka komisjon leidis, et kindlustatu esindaja Xxxx ei täitnud oma kohustusi. Seega andis kostja kindlustatule ehk lennufirmale nõuetekohaselt kauba üle. Pärast kauba üleandmist oli kindlustatu esindaja, loadmaster’i, kohustuseks kontrollida, kas kaup on nõuetekohaselt kinnitatud. Loadmaster Xxxx ei esitanud ühtegi vastuväidet kaubaaluste käitlemise suhtes. Seega läks kaubaaluste üleandmisel üle asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko.
43.Kostja pidas eluliselt ebausutavaks, et kolme rihma asemel nelja paigaldamine oleks kahju ära hoidnud. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost. Xxxxuurimisraporti kohaselt käivitus pärast maandumist Vnukovo lennuväljal intensiivne pidurdus. Seega ei ole välistatud, et kaubaaluste nihkumise tingisid lennuki maandumisel rakendatud ohtlikud manöövrid.
44.Kostja pidas hageja nõude materiaalõiguslikku alust ebaselgeks. Käesolevas asjas tuleks kohaldada Vene Föderatsiooni õigust. Vastavalt edasikindlustuslepingu nr xxxx, 20.09.2013 punktile 25 oli leping koostatud ning seda täideti ja tõlgendati vastavalt Vene Föderatsiooni seadustele. Kõik lepingu või selle täitmise põhjal tekkivad vaidlused kuulusid lahendamisele Vene Föderatsiooni seadustes sätestatud korras. Kostja viitas REÕS §-le 4, §-le 38 ja §le 39. Kostja leidis, et asjas tuleb kohaldada Vene Föderatsiooni materiaalõigust.
45.Kostja leidis, et hageja peaks välja tooma konkreetse välismaise õigusnormi, millele ta nõude esitamisel tugineb. Kostja taotles, et kohus kohustaks hagejat andma kohtule kaasabi Vene Föderatsioonis kindlustuslepingut käsitleva regulatsiooni sisu kindlakstegemisel. Alles seejärel on nii kohtul kui ka kostjal võimalik kontrollida esitatud nõude vastavust ja põhjendatust.
46.18.09.2017 seisukohtades leidis kostja, et hageja nõue on endiselt ebaselge. Ühelt poolt tugineb hageja kindlustussuhtest tulenevale nõude üleminekule Vene õiguse kohaselt ning samas esitab hageja täiendavalt nõude Eesti deliktiõiguse alusel. Sellises olukorras ei ole kostjal võimalik oma menetluslikku positsiooni kujundada.
47.Hageja esitatud tõendid on võõrkeelsed ja poolikud. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõuetele tõendeid terviklikult tõlkinud. Kuna nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata, ei pea kostja esitama omapoolseid tõendeid. Kostja leidis, et hageja pidi tõendama nõude omandamist ja Vene õiguse alusel põhistama nõude esitamist kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud Vene õiguse alusel nõude omandamist. Kostja leidis, et osaliselt tõlgitud tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole usaldusväärsed. Hageja oleks pidanud esitama vandetõlgi tõlgitud tõendid, mitte omal äranägemisel väljavõtted tõenditest. Kohtu antud tähtajaks ei ole hageja tõlkeid esitanud.
48.Kostja leidis, et hageja nõude õiguslik alus on ebaselge. Algne kindlustusleping ei sisaldanud õiguse valiku klauslit. Edasikindlustuslepingu kohaselt oli valitud õiguseks Vene Föderatsiooni õigus. Kostja leidis, et kohaldada tuleb Vene Föderatsiooni materiaalõigust, sest hageja on kinnitanud, et edasikindlustuslepingu kohaselt oli valitud õiguseks Vene Föderatsiooni õigus. Kostja ei nõustunud, et hagejal oli REÕS § 50 alusel õigus valida, millise riigi õigust kohaldada. Kannatanu nõudel võib kohaldada selle riigi õigust, kus saabus selle teo või sündmuse tagajärg. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt saabus kahjulik tagajärg Venemaal. Seega REÕS § 50 lg 2 alusel ei saa kohaldada Eesti õigust. Hageja ei ole esitanud ühtegi Vene Föderatsiooni õigusakti, mille alusel saaks hinnata kostja kohustuste rikkumist ning vastutust lepingu või lepinguvälise võlasuhte alusel.
49.Kostja paigaldas nõuetekohaselt põrandakinnitused, mida kinnitab kostja vastus Xxxx lennufirmale. Seega andis kostja kindlustatule (lennufirmale) nõuetekohaselt kauba üle. Hageja 31.07.2017 seisukohtade lisa 8 kohaselt olid kahjustused arvatavasti tingitud kaubaaluste kinnituste lahti minekust. Kaubaaluste kinnitust kontrollis loadmaster Xxxx ning kuna eelduslikult oli kogu kahju põhjuseks kinnituste lahtiminek, peab kogu kahju ainuvastutajaks olema kas loadmaster, kes pidi kaubaaluste kinnitused lõplikult üle vaatama või kinnituste tootja kuna ei ole välistatud, et kinnitused olid defektsed.
50.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja on lõplikes seisukohtades leidnud, et hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe. Sellest tulenevalt on hagi esitatud VÕS § 1045 lg 5 alusel. Kostjale jääb arusaamatuks, mis konkreetsele õigusnormile on hageja oma nõude esitamisel tuginenud. Asjas kohaldub Vene õigus, sest hageja soovib kohaldada selle maa õigust, kus pandi väidetav tegu toime, kuid sellist valikuõigust REÕS § 50 lg 2 talle ei anna.
51.Kuigi hageja on soovinud Eesti deliktiõiguse kohaldamist, on selgusetu, mis konkreetsele nõudealusele hageja tugineb. Hageja ei ole menetlusdokumendis välja toonud ega tõendanud deliktilise kahju hüvitamise nõude üldisi eeldusi. Lisaks viitas kostja, et kohus ei ole kostjalt nõudnud asjakohaste Vene õigusaktide esitamist. Nõuet peab tõendama hageja.
52.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta summas 3036,25 eurot. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 130 eurot, millele lisandub käibemaks, mis vastab advokaadi tunnitasule. Hageja esindajaks on äriühing, mille tegevusalaks on riskide ja kahju hindamine. Seega on küsitav, kas hageja esindaja tunnihinna kulud on põhjendatud samas määras nagu üldjuhul keskmise advokaadi puhul. Kuna hageja on tõlkeid esitanud osaliselt, vaidles kostja tõlkekuludele vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
53.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
54.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 15. märtsil 2014 lendas Xxxx kaubalennuk XXXX Tallinnast Moskvasse Vnukovo lennuväljale; 2) lennukis oli 15 kaubaalust kogukaaluga 1853 kg; 3) kaubaalused on Tallinnas lennukile laaditud ja kinnitatud kostja poolt;
4) maandumisel Vnukovo lennujaamas liikusid kaubaalused lennuki tagaosast ettepoole, mille tulemusena said kahjustada lennuki sisevoodri materjal ning vasakpoolse ja parempoolse kere külgseinad.
55.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kahju kannatada saanud ettevõtte Xxxxkindlustusandja edasikindlustusandjana õigus nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist summas 120 205,62 eurot, kas kostja on tekkinud kahju eest vastutav ning millise riigi õigust tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada.
56.Hageja leidis, et kuna ta on edasikindlustusandjana tasunud enda osa hüvitisest kindlustusmaakleri kontole, on talle seaduse alusel üle läinud regressiõigus kostja vastu. Regressiõiguse ülemineku näeb ette Vene Föderatsiooni õigus, kuigi hageja ei soovi selle õiguse kohaldamist. Samasisuline nõudeõigus tuleneb hagejale VÕS § 492 lõikest 1. Hageja selgitas, et kahjustatud lennuk oli kindlustatud läbi kindlustusmaakleri „Xxxx“. Kindlustusmaakler oli sõlminud lepingu, mille kohaselt oli kindlustusvõtjaks „Xxxx“ ja kindlustusandjaks „Xxxx“. Kindlustusandja oli riski edasi kindlustanud ettevõttes „Xxxx“, kes oli omakorda läbi sama kindlustusmaakleri kindlustusriski edasi kindlustanud ettevõttes „Xxxx“ ehk hageja juures.
57.Kindlustusandja määratud sõltumatu ekspert Xxxxmääras, et lennuki remondi hüvitatavateks kuludeks kindlustuslepingu alusel on 09.10.2014 seisuga 9 969 140,95 RUR, 209 880,02 USD ja 27 053,92 EUR ehk kokku 381489,81 eurot. Kindlustusmaakler „Xxxx“ esitas 24.03.2016 hagejale arve kahju hüvitamiseks summas 9 969 140,95 RUR, 209 880,02 USD ja 27 053,92 EUR miinus kindlustuslepingust tulenev omavastutus 250 000 USD. Kokku maksti 31.03.2016 kindlustusmaaklerile välja 120 848,1426 USD. Eurodes oli hüvitis 184 347,84 eurot ja 27 053,92 eurot ehk 342 050,18 eurot. Hüvitatavast summast arvutati maha omavastutus 250 000 USD ehk 219 587,176 eurot. Hageja nõue kostja vastu on kindlustusjuhtumi akti alusel kindlustuslepingule vastav väljamakse 120 205,62 eurot. Lisaks selgitas hageja, et tema regressiõigus tekkis algse kindlustuslepingu punkti 6.4.1. alusel. Edasikindlustuslepinguga oli kindlustatud 100% algse kindlustuslepinguga kaetud riskidest. Edasikindlustuslepingu p 24 tuli hüvitisi maksta kindlustusmaakleri konto kaudu. Edasikindlustuslepingule kohaldusid kõik algse kindlustuslepingu tingimused, mistõttu läks hagejale üle algsest kindlustuslepingust tulenev nõudeõigus.
58.Kostja leidis, et hageja nõudeõigus on tõendamata ning vaidluses kuulub kohaldamisele Vene Föderatsiooni õigus. Antud õiguse kohaldamise nägi ette hageja kohtule esitatud edasikindlustuse lepingu punkt 25. Hageja ei ole esitanud kohtule Vene Föderatsiooni õigusakti, millest tema nõudeõigus tuleneb.
59.Kohus leiab, et küsimuses, kas hagejale kui edasikindlustuse andjale on üle läinud kindlustusvõtja nõudeõigus kostja vastu, kuulub sõltumata hageja väidetest kohaldamisele Vene Föderatsiooni õigus. Tegemist ei ole olukorraga, kus hagejal kui väidetavalt kindlustusvõtja nõude omandanud isikul on võimalik valida, millise riigi õiguse kohaldamist ta soovib. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse antud seadust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Käesolevas asjas käsitletaval õigussuhtel on kokkupuude enam kui ühe riigi õigusega. REÕS § 2 lg 1 näeb ette, et kui seaduse, välislepingu, REÕS § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Seega juhul, kui rahvusvahelise eraõiguse seaduse või mõne teise õigusakti kohaselt kuulub kohaldamisele välismaa õigus, tuleb kohtul seda kohaldada sõltumata sellest, kas selline on hageja soov või mitte.
60.REÕS § 38 lg 1 näeb ette, et nõude loovutamise korral kohaldatakse uue ja vana võlausaldaja vahelisele suhtele selle riigi õigust, millele allub uue ja vana võlausaldaja vaheline leping. REÕS
§ 38 lg 2 sätestab, et loovutatavale nõudele kohaldatav õigus määrab nõude loovutatavuse, uue võlausaldaja ja võlgniku vahelise suhte, eeldused, mille alusel uus võlausaldaja võib võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, samuti selle, millal loetakse võlgnik kohustuse täitnuks. Käesolevas asjas väitis hageja, et ta on omandanud kindlustusvõtja nõude kostja vastu kindlustuslepingu sõlmimisel tulemusena. Seega kuulub nõude loovutamise osas kohaldamisele Vene Föderatsiooni õigus, sest sellele õigusele alluvad kindlustusleping ja edasikindlustusleping, millele hageja nõudeõiguse omandamisel tuginenud on.
61.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et viimasele on nõudeõigus kostja vastu üle läinud Vene Föderatsiooni seaduse alusel, mis on Eestis kehtiva seadusega samasisuline. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte väidetavalt asjakohasest Vene Föderatsiooni õigusaktist, kuid ei nimetatud õigusaktist ega Eestis kehtivast seadusest ei tulene, et hagejale kui edasikindlustusandjale läheks kindlustusvõtja nõudeõigus väljamakse tegemisel automaatselt üle.
62.Hageja esitas kohtule väljavõtte Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksist (koos tõlkega toimiku
2.kd, lk 72-73). Väljavõtte kohaselt näeb Venemaa TsK § 965 ette, et kui kindlustuslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti, läheb kindlustusandjale, kes on välja maksnud kindlustushüvitise, üle õigus väljamakse ulatuses nõudeõigus, mida kindlustusvõtja (kasusaaja) omab isiku vastu, kes on vastutav kahju eest, mis on kindlustusjuhtumi käigus hüvitatud. Samuti tulenes kohtule esitatud Venemaa TsK §-st 382, et õigus (nõue), mis kuulub võlasuhte alusel võlausaldajale, võib võlausaldaja poolt olla üle antud teisele isikule tehingust tulenevalt (nõude loovutamine) või võib üle minna teisele isikule seaduse alusel. Kooskõlas § 387 lg 1 punktiga 4 läheb seaduse alusel üle kindlustusandja regressiõiguse kasutamise korral võlausaldaja nõue võlgniku vastu, kes on vastutav kindlustusjuhtumi tekitamise eest. Kohus osundab, et Venemaa tsiviilkoodeksi eelnimetatud sätted reguleerivad kindlustusvõtja nõudeõiguse üleminekut kindlustusandjale, kui viimane on kindlustusvõtjale välja maksnud kindlustushüvitise. Tsiviilkoodeks ei näe ette, et kui kindlustusandja on edasikindlustusandjate abil maksnud kindlustusvõtjale hüvitise välja, läheb nõue üle hoopis edasikindlustusandjale, mitte kindlustusandjale. Hageja esitatud TsK § 965 näeb selgelt ette, et nõue läheb üle kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja maksnud kindlustusandjale, mitte kellelegi teisele, kui kindlustuslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja ei ole tõendanud, et antud juhul nägi leping ette teisiti.
63.Kohus osundab, et Eestis kehtiva VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega ei näe ka Eesti õigusnormid ette nõudeõiguse üleminekut edasikindlustusandjale. Edasikindlustusandja, kindlustuslepingu vahendaja ning kindlustusmaakler ei ole samastatavad kindlustusandjaga. Nii näeb Eestis kehtiva kindlustustegevuse seaduse § 3 lg 1 ette, et edasikindlustustegevus on kindlustustegevus, kus edasikindlustuslepingu alusel võetakse üle kindlustusandjale üleantud kindlustusriskid eesmärgiga maksta kindlustusandjale kokkulepitud suuruses hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga. Edasikindlustuse andja peamiseks ja püsivaks tegevuseks on edasikindlustustegevus (§ 3 lg 2). Seega ei ole edasikindlustusandja samastatav kindlustusandjaga ning edasikindlustusandja ei tee väljamakseid kindlustusvõtjale. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et Vene Föderatsioonis kehtivate õigusaktide kohaselt oleks edasikindlustusandja tegevus ja õigused reguleeritud teistsugusel viisil.
64.Sisuliselt tuleneb hageja väidetest, et tema arvates oli talle kindlustusvõtja nõudeõigus üle läinud sõlmitud lepingute alusel. Kohus selgitas hagejale 08.06.2017 pöördumises (toimiku 2. kd, lk 74-75) vajadust välja tuua ning tõendada, millistel asjaoludel on hagejale üle läinud kindlustusvõtja nõudeõigus. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja ei ole kindlustusandja, vaid edasikindlustusandja. Kohus selgitas, et hageja esitatud tõenditest ei nähtunud väljamakse
tegemist kindlustusvõtjale. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja sisuliselt oma väiteid.
65.Hageja esitas kohtule algse, kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu (toimiku 2. kd, lk 81-108) koos väljavõttelise tõlkega (toimiku 2. kd, lk 109110). Väljavõttelisest tõlkest nähtub, et kindlustusandjaks oli regionaalne kindlustusettevõte Xxxx ja kindlustusvõtjaks lennundusettevõte Xxxx. Kindlustusleping oli muuhulgas sõlmitud õhusõiduki kindlustamiseks. Vastavalt lepingu punktile 62.5. tuli kindlustusandjal tasuda hüvitis kindlustusvõtja kontole. Kooskõlas punktiga 6.4.1. pidi kindlustusandjale, kes on välja maksnud kindlustushüvitise, üle minema väljamakstud summa ulatuses õigus nõudele, mida kindlustusvõtja omab vastutava isiku vastu kahju eest, mis on kindlustuslepingust tulenevalt hüvitatud. Kooskõlas punktiga 6.5.1.9 tuli hüvitise suurusest õhusõiduki puhul maha arvata lepingu punktis 13.1.1. toodud omavastutuse summa. Lepingu punkti 13.1.1. järgi oli õhusõidukite kasko puhul omavastutuse suuruseks 1 000 000 USD iga ning mistahes kahju osas. Vaidlus puudub selle üle, et hageja näol ei olnud tegemist algse kindlustuslepingu sõlminud kindlustusandjaga. Algse kindlustuslepingu kohaselt oleks nõue üle läinud ainult kindlustusettevõttele Xxxx.
66.Hageja esitas kohtule edasikindlustuse lepingu hageja ja Xxxx XXXX vahel (vene keeles toimiku 1. kd, lk 51-54, tõlge eesti keelde 1. kd, lk 175-177). Lepingu kohaselt oli esmaseks kindlustusvõtjaks Xxxx Xxxxja kindlustusandjaks XXXX. Edasikindlustusandjaks oli Xxxx. Xxxx oli antud lepingu kohaselt kindlustusmaakler ning hageja oli edasikindlustusandja. Kindlustuse objektiks oli kindlustusvõtjale kuuluva või tema kasutatava õhusõidukiga kaasnevate kulutuste või kahjude kompenseerimine. Lepingus olid vastavad kindlustatud sõidukid loetletud, sh oli loetletud kahjustada saanud sõiduk B737-23APF.
67.Edasikindlustuse lepingu punkt 19 nägi ette, et kindlustusjuhtumi korral tuli kindlustussumma edasikindlustusandjale üle kanda vastavalt kindlustusandja Xxxx ja edasikindlustusandja Xxxx vahel sõlmitud edasikindlustuslepingule. Lepingu punkti 25 kohaselt kohaldus antud lepingule Vene Föderatsiooni õigus. Lepingu punkt 26.3 nägi ette, et edasikindlustusandja pidi kandma oma osa kahjuga seotud kahjusummast edasikindlustusvõtja pangaarvele. Lepingu punkt 9 sätestas, et edasikindlustuse leping sõlmiti vastavalt kindlustusseltsi ehk Xxxx tingimustele ning kindlustusseltsi ja esmase kindlustusvõtja vahelisele originaalpoliisile nr xxxx. Nimetatud originaalpoliisi või kindlustusseltsi Xxxx kindlustustingimusi hageja kohtule ei esitanud. Kohus osundab, et algse kindlustuslepingu suhtes kohalduvad kindlustustingimused olid loetletud lepingu punktis 14, kuid nimetatud osa lepingust või kohalduvaid kindlustustingimusi hageja kohtule tõlgituna ei esitanud.
68.Kohtule esitatud edasikindlustuse leping ei näinud ette hagejale kui edasikindlustusandjale kindlustusvõtja nõudeõiguse üleminekut pärast seda, kui hageja on kindlustusmaaklerile oma osa kahjust välja maksnud. Sellise nõudeõiguse üleminekut ei saa kohus järeldada edasikindlustuse lepingus sisalduvast viitest kohaldatavate kindlustustingimuste koha. Kindlustustingimusi kohtule esitatud ei ole. Mistahes muid tõendeid hageja kindlustusvõtja nõudeõiguse ülemineku kohta esitanud ei ole. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei ole kindlustusvõtjale seoses tekkinud kahjuga mistahes väljamakseid teinud.
69.Hageja esitas kohtule Xxxx09.10.2014 lõpliku raporti (toimiku 1. kd, lk 45-47, tõlge eesti keelde, 1. kd, lk 48-50). Raporti koostaja soovitas juhtumi kindlustusjuhtumiks tunnistamise korral hüvitise maksmist summades 9 969 140,95 RUR, 209 880,02 USD ja 27 053,92 EUR. 24.03.2016 esitas Xxxx hagejale arve (vene keeles toimiku 1. kd, lk 132, tõlge eesti keelde 1. kd, lk 178) kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Arves on kindlustusjuhtumina märgitud juhtum sõidukiga Xxxx15.03.2014. Kahju suuruseks on märgitud 9969140,95 rubla, 209 880,02 USA dollarit, 27 053,92 eurot. Arvel on märgitud, et vastavalt edasikindlustusandja vastutusele kuulus
tasumisele 120 848,1426 USA dollarit. Maksekorraldusest (vene keeles toimiku 1. kd, lk 133134, tõlge eesti keelde toimiku 1. kd, lk 180) nähtub, et hageja kandis Xxxxüle 31.03.2016 9 172 301,52 rubla. 28.03.2016 oli koostatud ka akt (tõlge toimiku 1. kd, lk 180 pöördel-181), millest nähtub, et hageja otsustas välja maksta 9 172 301,52 rubla. Kokkuvõttes nähtub esitatud tõenditest, et hageja kandis oma osa hüvitise summast kooskõlas edasikindlustuse lepinguga üle kindlustusmaaklerile. Kas või kellele kandis kindlustusmaakler saadud summa üle, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Küll aga ei saa kohus nõustuda hageja väitega, et ainuüksi hageja lepingulise vastutuse suurusele vastava osa ülekandmisel kindlustusmaaklerile läks hagejale automaatselt üle kindlustusvõtja nõudeõigus kostja vastu. Sellist automaatset nõudeõiguse üleminekut ei tulenenud hageja esitatud edasikindlustuse lepingust ega Venemaal kehtivast tsiviilkoodeksist. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kindlustusvõtja nõudeõiguse omandamist kostja vastu. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et seaduse alusel kostja vastu nõudeõiguse omandanud kindlustusandja Xxxx oleks oma nõude hagejale loovutanud.
70.Algses hagiavalduses viitas hageja oma nõude alusena VÕS § 137 lõikele 1 ning leidis, et tema kui kindlustusandja ning kahju tekitaja vastutavad solidaarselt kindlustusvõtjale tekitatud kahju eest, mistõttu tekkis hagejal kahju hüvitamisel järel nõudeõigus kostja kui kahju tekitaja vastu. Kohus leiab, et viidatud õigusnormid ei ole asjakohased ega võimalda hageja nõuet rahuldada. Hagejal näol ei olnud tegemist kindlustusandjaga, kes oleks kindlustusvõtjale tekitatud kahju hüvitanud. VÕS § 137 lg 1 oleks kuulunud kohaldamisele siis, kui hageja oleks kindlustusvõtjale kahju hüvitanud ning kindlustuslepingule ja edasikindlustuslepingule oleks kohaldunud Eesti õigus. Hageja esitatud lepingutest nähtub, et neile kohaldus Vene Föderatsiooni õigus.
71.Vaatamata eeltoodule peab kohus vajalikuks vastata poolte teistele väidetele. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu ei oleks kuulunud rahuldamisele ka siis, kui hageja oleks tõendanud kindlustusvõtjale kuulunud nõudeõiguse üleminekut talle. Hageja ei ole nimelt vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega tõendanud, millega on põhistatud tema väidetav nõue kostja vastu.
72.Kohus selgitas hagejale 08.06.2017 pöördumises (toimiku 2. kd, lk 74-75), et hageja on puudulikult välja toonud nõude aluseks olevad asjaolud ega ole esitanud õiguslikku käsitlust, mis võis kaasa tuua asjaolude puuduliku esitamise. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada, millist nõuet ta soovib kostja vastu esitada. Kohus selgitas, et kui hageja heidab kostjale ette kauba kinnitamise juhendite järgimata jätmist, võib olla tegemist VÕS § 1045 lg 1 p 7 toodud nõudega. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet kostja vastu ei põhistanud ega tõendanud.
73.Hageja tugines nõude esitamisel esmalt üksnes Vene Föderatsioonis moodustatud juhtumi uurimiskomisjoni raportile, mille kohaselt oli üheks õnnetuse põhjuseks tõenäoliselt lasti põrandakinnituse ja 4 kaitserihma paigaldamata jätmine kostja poolt, millega kostja rikkus maapealse teeninduse juhendi nõudeid. Hageja leidis, et kostja kohustus tulenes XXXX kaubalastimise juhendist. Kostja paigaldas kolm kaitserihma. Samas hageja möönis, et kostja tegevusetus ei olnud ainus võimalik õnnetuse põhjus, vaid uurimiskomisjoni raportis viidatud kuuest põhjusest kaks puudutasid kostjat. Ainult kolme rihmaga laadungi kinnitamist tõendab kostja esindaja e-kiri 20.03.2014. Kuigi lennuettevõtja esindaja Xxxx võttis kauba laadimise märkusteta vastu, ei vabasta see kostjat vastutusest.
74.Hageja leidis ühtlasi, et nelja kinnitusrihma kasutamise nõue on universaalne ja tuleneb füüsikaseadustest. Lepinguline suhe kostja ja lennuettevõtte Xxxx vahel puudus. Hageja leidis, et vaidlusele kohaldub Eesti õigus, kuid Eesti õiguses puuduvad õigusaktidest tulenevad nõuded maapealsele kauba laadimisele. Seetõttu ei saa hageja kostjale ette heita ühegi seadusest tuleneva kohustuse rikkumist, vaid tugineb VÕS § 1045 lõikele 5. Kahju tekkis kostja hooletuse tõttu ja
hooletuseks oli käibekohustuse rikkumine. Hageja viidatud XXXX nõuded ja standardid on soovituslikud. Kostja rikkus käibekohustust, kui ta ei järginud hageja viidatud XXXX juhendi nõudeid. Sellest sõltumatult pidi kostja kauba kinnitama selliselt, et last ei pääseks liikuma.
75.Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et hageja ei ole nõuet tõendanud. Hageja esitatud raportites on kahju eest vastutavaks loetud XxxxAS ja kostjale viidatud ei ole. Kostja paigaldas nõuetekohased põrandakinnitused ja lennuettevõtte esindaja võttis kauba laadimise märkusteta vastu. Lennuettevõtjale läks üle kauba kahjustumise riisiko. Nelja kinnitusrihma kasutamine ei oleks õnnetuse toimumist ära hoidnud ja pole välistatud, et õnnetuse põhjustas lennuki äkiline pidurdamine. Lisaks leidis kostja, et vaidluse osas tuleb kohaldada Venemaa õigust ja hagejal puudus õiguse kohaldamise osas valikuõigus. Eesti deliktiõiguse kohaldamiseks ei ole hageja vajalike asjaolusid välja toonud ega tõendanud kahju hüvitamise nõude esitamise üldisi eeldusi.
76.Kohus leiab, et kuigi hageja kui edasikindlustuse andja poolt nõude omandamisele kohaldus Vene Föderatsiooni õigus, oleks juhul, kui hageja oleks tõendanud nõude omandamist, nõude põhjendatuse osas kohaldunud Eesti õigus. Hageja on nimelt soovinud esitada kostja vastu lepinguvälise kahju hüvitamise nõuet. REÕS § 50 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Seega näeb seadus esmase eeldusena ette, et kohaldamisele kuulub kahju tekkimise aluseks oleva teo toimepaneku riigi õigus. Hageja on väitnud, et kahju tekitas kostja tegu, mille kostja pani toime Eestis. Järelikult kohaldub Eesti õigus. Täiendavalt näeb REÕS § 50 lg 2 ette, et kui tagajärg ei saabu selles riigis, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus, kohaldatakse kannatanu nõudel selle riigi õigust, kus saabus selle teo või sündmuse tagajärg. Eeltoodust lähtuvalt on iseenesest õiged ja põhjendatud hageja väited, et kuigi kahju tekitanud teo tagajärg ei saabunud Eestis, vaid saabus Venemaal, oleks hagejal olnud valikuõigus nõuda ka Venemaa õiguse kohaldamist, mida hageja ei soovinud. Kostja vastuväited õiguse kohaldamise osas ei ole antud osas põhjendatud.
77.Lisaks kuulub antud asjas kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikkel 40 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest ja muudest õiguspärastest tegudest tulenevad kohustused, määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks. Sama artikli lõikest 3 tuleneb, et eelviidatud sättes nimetatud asjades on pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks. Kannatanu võib esitada hagi ka selle lepingupoole kohtusse, kelle territooriumil on kostjal elukoht. Seega kuulub väidetava kostja kahju tekitanud teo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude osas kohaldamisele Eesti õigus ning hagejal oli õigus pöörduda nõudega Eesti kohtusse.
78.VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus leiab, et sisuliselt on hageja hagiavalduses soovinud kostja vastu nõude esitamisel tugineda VÕS § 1045 lg 1 punktile 7. Hageja on heitnud kostjale ette XXXX juhendi järgimata jätmist või sisuliselt juhendile mittevastavat käitumist, mida hageja on nimetanud üldiseks hoolsuskohustuseks. Samas on hageja möönnud, et Eesti õigusaktidest ei tulenenud kostjale sellist kohustust, mille rikkumist hageja kostjale ette heitis. Ainuüksi asjaolu, et Eesti õigus ei näinud kostjale ette kohustust, mille rikkumist hageja talle ette heitis, ei anna kohtule võimalust kohaldada hageja viidatud VÕS § 1045 lg 1 p 5.
79.VÕS § 1045 lg 1 punkti 5 kohaselt on rikkumiseks ehk rikkujale ette heidetavaks teoks asja kahjustamine, hävitamine või rikkumine. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alla ei kuulu juhtumid, kus õigusvastane tegu, mille tagajärjel kahju hüvitamise nõue tekkis, ei olnud suunatud asja
kahjustamisele või hävitamisele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kahju põhjustas mõni kostja otsene tegu, mis oli suunatud lennuki kahjustamisele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 puhul seisneb aga delikt seadusest tuleneva kohustuse rikkumises ning seaduse all tuleb mõista mistahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitajale kohustus käituda teatud viisil, sh teha teatud tegu või teost hoiduda. Õigusnormi eesmärgiks peab olema kannatanu kaitse tekkinud kahju eest. Kaitsenormiga ei ole tegemist selliste normide puhul, mis sätestavad võlasuhte poolte kohustusi võlasuhte raames, sest sellise kohustuse rikkumisest ei tulene mitte deliktiline, vaid lepinguõiguslik vastutus. Kohtuvaidlustes peab hageja eraldi kaitsenormile tuginema ja kohus ei pea mõne kaitsenormi rikkumist omal algatusel kontrollima. Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata oma väidetele viidanud sellisele konkreetsele õigusnormile, mida kostja rikkus ja millest tuleneva kohustuse järgimine oleks olnud suunatud kahju ärahoidmisele.
80.Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktlise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (RK TKo 3-2-1101-16, p 15, 3-2-1-38-16, p 11, 3-2-1-45-16, p 14). Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, peab ta sellise rikkumine tõendama (RK TKo 3-2-1-101-16, p 16, 3-2-1-88-10, p 10, 3-2-1-38-16, p 11, 3-2-1-45-16, p 14, 3-2-1-132-16, p 16). Kui kostja jätab tegemata mõne õigusaktist või üldisest käibekohustusest tuleneva teo, mille tõttu tekib hagejale kahju, on tegemist VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestatud juhtumiga (RK TKo 3-2-1-161-12, p 10).
81.Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega tõendanud kostja õigusvastast tegu ja põhjuslikku seost kostjale etteheidatava teo ning tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millest tulenes kostja kohustus kinnitada kaubalaadung nimelt nelja ja mitte kolme kinnitusrihmaga. Hageja väide kauba lennuki põranda külge kinnitamata jätmise kohta ei ole tõendatud. Kohus selgitas hagejale, et hageja lepingulise esindaja kirjeldused lennuki maandumise ja maandumisel toimuvate asjaolude suhtes kuuluvad erialavaldkonda ning neid väiteid oleks tulnud hagejal täiendavalt tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja, et ainuüksi füüsikaseadustest tulenevalt oleks kostjal olnud kohustus kinnitada kaubalaadung vähemalt nelja kinnitusrihmaga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kaubalaadungi kinnitamine nelja kinnitusrihmaga kolme asemel oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RK TK o 3-2-1-173-12, p 18, 3-2-1-42-16, p 19, 3-2-1-101-16, p 18).
82.Hageja on möönnud, et tema viidatud uurimiskomisjoni raportis ei ole tuvastatud, millisel põhjusel õnnetus tegelikult aset leidis. Ainuüksi asjaolust, et uurimisraportis on viidatud kuuele erinevale õnnetuse tekkimise võimalikule põhjusele, ei võimalda kohtul tuvastada, et õnnetuse põhjustas nimelt kostja. Hageja väited selle kohta, et ta nõuab kostjalt vaid osa tekitatud kahjust, ei ole põhjusliku seose tuvastamisel ja tõendamisel asjakohased.
83.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ettevõte nimega Xxxxkoostas 09.10.2014 raporti (toimiku 1. kd, lk 45-47, tõlge eesti keelde, 1. kd, lk 48-50), mille kohaselt oli 15.03.2014 Vnukovo lennuväljal maandunud Xxxxlennuki pardal 15 kaubaalust kogukaaluga 1853 kg. Maandumisel lennujaamas liikusid kaubaalused reisijate salongi tagaosast ettepoole, tekitades kahjustusi sisevoodri elementidele ja vakspoolse ning parempoolse kere külgseina struktuurile.
84.Raporti kohaselt laadis kaubaalused lennukisse Tallinna ettevõte XxxxAS. Pärast maandumist lennuväljal käivitus intensiivne pidurdus ja meeskonna liikmed kuulsid müra, mille põhjustas kaubaaluste ettepoole liikumine. Seejärel nihkus turvarihm ilmselt vastu ühendusplaate
ukse lähedal, need deformeerusid ja juhtharu sõlm rebenes lahti. Raportis märgitu kohaselt on raporti koostajad üksnes tsiteerinud Vene Föderatsiooni Regioonidevaheline Õhutranspordi Keskdivisjoni komisjoni aruannet ning selles märgitud juhtumi põhjuseid. Seega ei tuvastanud Xxxxiseseisvalt õnnetuse toimumise põhjuseid, vaid tugines Vene Föderatsiooni uurimiskomisjoni aruandele.
85.Hageja esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja varasem ärinimi oli AS Xxxx(toimiku 1. kd, lk 140). Seega ei ole käesolevas asjas iseenesest asjakohased kostja väited, et kuna teda ei olnud hageja esitatud dokumentides nimetatud õige ärinimega, vaid varasema ärinimega, ei ole tõendatud hageja nõudeõigus kostja vastu.
86.Koos esialgse hagiavaldusega esitas hageja kohtule Venemaa uurimiskomisjoni raporti koos osalise, väljavõttelise tõlkega, millest ei olnud võimalik aru saada, milliseid osi võõrkeelsest tõendist tõlgitud on. Riigikohus on leidnud, et kohtul on kohustus nõuda menetlusosaliselt võõrkeelsete tõendite tõlkeid (RK TKm 3-2-1-4-17, p 10) ning kui tõlget tähtajaks ei esitata, võib kohus jätta tõendi tähelepanuta. Riigikohus on rõhutanud, et toimikus ei tohiks olla tõlketa dokumente (RK TKm 3-2-1-139-06, p 13). Kohus selgitas hagejale 08.06.2017 pöördumises (toimiku 2. kd, lk 74-75) vajadust esitada tõenditest terviklikud tõlked, sest väljavõttelistest tõlgetest ei selgunud, milliseid osi tõlgitud oli. Vaatamata sellele ei esitanud hageja kohtule uurimisraporti terviklikku tõlget.
87.Kohus selgitas hagejale teistkordselt 07.08.2017 e-kirjas (toimiku 2. kd, lk 140), et kui hageja soovib tugineda tervikuna uurimiskomisjoni aruandele, tuleb esitada antud tõendi terviklik tõlge. Hageja vastas kohtu pöördumisele 13.08.2017 e-kirjaga (toimiku 2. kd, lk 141) ja avaldas, et ei pea vajalikuks tõendi hindamist tervikuna. Hageja esitas ainult need raporti osad, millised ta oli tõlkinud. 25.08.2017 e-kirjas palus hageja asendada hagiavalduse lisadena 8 ja 9 esitatud tõendid 25.08.2017 esitatud tõenditega (ehk Vene Föderatsiooni uurimiskomisjoni lõpparuande osad koos nende osade tõlgetega). Kokkuvõttes esitas hageja kohtule vaid üksikud osad uurimisraportist, mis ei tõenda, millist kohustust kostja rikkus, kuidas oli kohustus kostjale siduv ning kuidas see põhjuslikus seoses tõi kaasa kahju tekkimise. Kohus osundab, et hageja esitatud tõendite hindamise muudab täiendavalt keerukaks asjaolu, et tõendite eestikeelsed tõlked ei ole koostatud vandetõlgi poolt ja sisaldavad hulgaliselt grammatikavigu.
88.Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks Xxxx manual väljavõtte (toimiku 2. kd, lk 145, osaline tõlge 2. kd, lk 166), mis sisaldab soovituslikke juhiseid lasti kinnitamisel. Juhis sisaldab tabelit, mille kohaselt pidi laadung olema kinnitatud 4 luku ehk tõlkes märgitud kaksikkoonus liitmikuga. Sama tabeli kohaselt pidi laadung olema kinnitatud nelja rihma või terastrossiga. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, millest tulenes kostja kohustus antud juhist järgida. Tegemist ei ole Eestis kehtiva õigusakti, rahvusvahelisest lepingust tuleneva nõude või rahvusvahelise üldtunnustatud standardiga. XXXX näol on tegemist äritegevusliku organisatsiooniga, mis ühendab lennundusega seotud ettevõtteid. Selle liikmeteks on lennuettevõtjad. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja näol oli tegemist XXXX liikmeks oleva lennuettevõtjaga.
89.Täiendavalt esitas hageja kohtule XXXX standardlepingu (toimiku 2. kd, lk 111—137) koos väljavõttelise tõlkega (toimiku 2. kd lk 138). Grammatikavigadega tõlkest ei nähtu, kelle vahel ja mis küsimustes kuuluks standardleping sõlmimisele. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks kindlustusvõtjaga antud lepingu sõlminud. Hageja ei ole põhistanud, kuidas või millised kohustused tulenesid kostjale antud lepingust.
90.Hageja esitas kohtule Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektori Xxxxe-kirja (toimiku 2. kd, lk 139), kes selgitas, et kuna Lennuamet ei teosta järelevalvet lendude maapealse teeninduse üle, ei ole neil olemas lennuvälja maapealse
teeninduse käsiraamatut. Samas e-kirjas on ta selgitanud, et asjaolusid teadmata ei anna Lennuamet õiguslikku hinnangut. E-kirja saatja on leidnud, et reeglina kehtestab nõuded õhusõiduki maapealsele teenindamisele, sh lastimisele, lennuettevõtja ise. Lennuvälja maapealne teenindus järgib lennuettevõtja nõudeid ning peab lastimise viima läbi vastavalt lennuettevõtja protseduuridele. Seega tuleneb esitatud e-kirjast, et Eestis puuduvad õigusaktidest või muudest standarditest tulenevad nõuded, mida lennukile kaupa laadiv ettevõte peab järgima. Vastavad nõuded tuleb kehtestada lennuettevõtjal, kes peab tagama oma lepingupartnerite poolt lepinguliste nõuete täitmise. Hageja on väitnud, et kostjal puudus lepinguline suhe lennuettevõtjaga Xxxx, kes oli antud asjas kahju kannatanud kindlustusvõtjaks.
91.Hageja esitas kohtule väljavõtte kaubaveo juhendist (toimiku 2. kd, lk 148-150, osaline tõlge eesti keelde, 2. kd, lk 164-164), millest võib järeldada, et tegemist on lennuettevõtte „Xxxx“ juhisega. Hageja ei ole selgitanud, kuidas kohaldus juhend kostja suhtes olukorras, kus lennuettevõtte ja kostja vahel puudub lepinguline suhe. Juhisest ei nähtu erinevalt hageja väidetest, et last pidi olema kinnitatud nelja kaitserihmaga. Seega ei näinud lennuettevõte „Xxxx“ ise enda kehtestatud juhistes oma lepingupartneritele ette, et kaup tuleks kinnitada nelja kinnitusrihmaga.
92.Hageja esitas kohtule Vene Föderatsiooni komisjoni uurimisaruande esilehe ja kokkuvõte (toimiku 2. kd, lk 154-156, osaline tõlge eesti keelde 2. kd, lk 151, 152-153). Kohtule esitatud osaline tõlge ei ühti tõendi venekeelse osaga. Tõendi venekeelses osas on kajastatud soovitused, milles on muuhulgas soovitatud uurida lennujaamas aset leidnud juhtumit. Seega võib hageja esitatud tõenditest koos hageja enda väidetega järeldada, et uurimiskomisjon ei tuvastanud õnnetusjuhtumi tegelikke põhjuseid, vaid üksnes viitas võimalikele põhjustele ning juhtumit oleks tulnud täiendavalt uurida. Juhtumi võimalikke põhjuseid puudutab tõendi osa 3 ehk sündmuse põhjustanud tegurite loetelu. Muuhulgas on tõendis märgitud: „Tegur nr 199199, täpsustavad andmed 530, 531, tegur on XxxxAS kaubalaadimise teenistus“. Antud viitest kostja varasemale ärinimele ja kostja tegevusele ei saa kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et kostja tegevus või tegevusetus põhjustas õnnetusjuhtumi.
93.Hageja esitas kohtule veel teisi üksikuid osi uurimiskomisjoni raporti lisadest, kuid need ei tõenda kohtu hinnangul kostja poolt toime pandud tegu ega põhjuslikku seost teo ja tekkinud kahju vahel. Hageja esitas kohtule telegrammi ja esialgse kahju teate (toimiku 2. kd, lk 146, 147, tõlge eesti keelde toimiku 2. kd, lk 160—161). Telegrammist ei nähtu, kellele on see saadetud ja kes oli saatjaks. Telegrammi kohaselt tuvastati 16.03.2014 tehnilise hoolduse käigus lennuki raami kahjustused ja purunenud konstruktsiooni elemendid. Telegrammis märgitu kohaselt olid vigastused arvatavasti tingitud kaubaaluste kinnituste lahti minekust. Kostjale ette heidetava teo toimepanekut telegrammi alusel tuvastada ei saa.
94.Esialgne teade ei ole allkirjastatud ning ebaselge on, kes ja mille tõttu selle koostas. Teates on sündmuse kuupäevaks märgitud 15.03.2014 ja teate kohaselt toimus kaubavedu Tallinnast Vnukovosse, lennuki pardal oli 15 kaubaalust. Sündmuse asjaolude osas on märgitud, et pärast maandumist Vnukovo lennuväljal tagasikäigu sisse- ja välja lülitamisel lennurajal toimus pagasiruumi tagumisse ossa paigutatud kaubaaluste ettepoole nihkumine, mille tagajärjel tekkisid kahjustused lennuki kere pealispaneelidele ja tugevusraamile. Aruandest ei saa teha järeldusi kostjale ette heidetava teo toimepaneku ja põhjusliku seose kohta.
95.E-kirjade vahetusest (toimiku 2. kd, lk 157-158, tõlge eesti keelde toimiku 2. kd, lk 162-163) nähtub, et lennuettevõte „Xxxx“ esindaja pöördus 20.03.2014 kostja esindaja poole sooviga saada informatsiooni kauba laadimise kohta. Kostja esindaja Xxxx vastas pöördumisele 20.03.2014 ja teatas, et kauba laadijad paigaldasid kauba kolme rihmaga ja paigaldus tehti nii, nagu alati. Kostja e-kirja kohaselt võttis laaditud kauba alused vastu lennuettevõtja esindaja Xxxx ja kaubaalused paigaldati asendisse 14 ning kinnitati põranda külge. Lennuettevõtja
esindaja küsis seejärel üle, kes kinnitas lukud lennuki külge ning kas need olid üldse kinnitatud. Kostja esindaja vastas täiendavalt 20.03.2014 ja teatas, et kõik rihmade lukud ja need, millega kinnitatakse kaubaalused lennuki külge (4 kaubaaluse eesotsas ja 4 kaubaaluse tagaosas) olid kinnitatud kostja töötajate poolt. Lisaks oli paigaldatud 2 rida lukke ette ja taha. Järgnevalt on lennuettevõtja esindaja kostja e-kirjad kellelegi edasi saatnud, kuid e-kirjadest ei saa järeldada, kellele.
96.Kohus leiab, et ka kostja esindaja Xxxxe-kirjast ei saa järeldada kostja poolt mõne õigusvastase teo toimepanekut või mõne kohustusliku teo tegemata jätmist. E-kirjad tõendavad, et erinevalt hageja algses hagis välja toodust oli kaup kinnitatud lennuki põranda külge mitmete lukkudega. Kostja e-kirjast nähtub, et kostja laadijad olid kauba kinnitanud kolme rihmaga ning lisaks oli kaup kinnitatud lukkudega lennuki külge. Kostja oli kohtu hinnangul täitnud üldise hoolsuskohustuse kauba kinnitamisel, sh selle kinnitamisel lennuki külge. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millest tulenes kostjale üldine hoolsuskohustus kinnitada kaup kindlasti kolme rihma asemel neljaga ning kuidas ühe kinnitusrihma puudumine, arvestades laadungi lukustamist lennuki külge, tõi põhjuslikus seoses kaasa kahju tekkimise. Hageja esitas kohtule ka foto kostja terminalist (toimiku 2. kd, lk 159), kuid ei selgitanud, mida ta fotoga tõendada soovib ning mis fotost nähtub. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja esitatud osad Vene Föderatsiooni uurimiskomisjoni raportist ei tõenda kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva nõude põhjendatust kostja vastu.
97.Lisaks eelviidatud tõenditele esitas hageja kohtule tõendid selle kohta, kuidas ta kohtuväliselt kostja poole pöördus. 01.12.2016 saatis hageja esindaja kostjale kirja (toimiku 1. kd, lk 135-136) ja soovis kohtuda, et arutada hageja regressinõuet. Kostja palus 07.12.2016 pöördumises hageja esindajal selgitada, milline on regressinõude alus (toimiku 1. kd, lk 137-138). Edasises e-kirjade vahetuses palus kostja esitada talle hageja saadetud tõendite tõlked (toimiku 1. kd, lk 139).19.12.2016 saatis hageja esindaja kostjale täiendava kirja (toimiku 1. kd, lk 182-183), milles avaldas üksnes, et peab regressinõude aluseks VÕS § 492 lg 1. Seega võib hageja esitatud kirjavahetusest järeldada, et hageja ei suutnud oma nõuet põhistada ja tõendada ka kohtuväliselt, kuid otsustas sellele vaatamata pöörduda nõudega kohtu poole. Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu 120 205,62 euro nõudes tuleb eelviidatud põhjendustel jätta täielikult rahuldamata.
98.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas tegi kohus otsuse hageja kahjuks, mistõttu tuleb kulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
99.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta summas 3036,25 eurot. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras. Kostja esitatud õigusabikulude arvetest nähtub, et kostjale osutati õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), millise tunnitasu suuruse loeb kohus mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohtu hinnangul on kostja esindajate õigusabi osutamiseks kulunud aeg samuti mõistlik ning kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 3036,25 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 3036.25 eurolt alates käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.