2-16-16530/47 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Kostja esitas 04.03.2008. a avalduse (vastavalt laenulepingus toodud tingimustele) laenu välja maksmiseks summas 350 000,05 EEK so 22 369,08 EUR. Kostja kinnitas, et kohustub laenu tagastama vastavalt 13.09.2007. a sõlmitud laenulepingu nr EEL-130907HL tingimustele. Hageja teostas avalduses toodud tingimustel laenusumma 22 369,08 EUR välja maksmise. Vastavalt laenusumma suurenemisele väljastati uus laenu tagasimaksmise graafik, mille kohaselt on kostjale väljastatud laenusumma jääk 82 733,91 EUR, mille tagastamise tähtaeg oli 15.09.2037. a. Laenusaaja intressimakseid ja põhiosamakseid tähtaegselt ei tasunud ning hageja esitas 20.12.2012. a laenusaajale lepingu ülesütlemise avalduse ja teatas, et laenusaajal on tasumata lepingu ülesütlemise avalduse esitamise seisuga lepingust tulenev võlgnevus summas 5 566,54 EUR, mis koosneb: tasumata laenusumma 772,55 EUR; tasumata intressid 4 631,54 EUR; tasumata viivised 118,35 EUR; sissenõudmise kulu 44,10 EUR. Ülesütlemise avalduse esitamise seisuga laenusumma, mille tagastamise tähtaeg ei olnud saabunud oli 73 196,82 EUR. Hageja andis laenusaajale täiendava tähtaja 08.01.2013. a võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas, et juhul kui kostja sissenõutavaks muutunud võlgnevust hiljemalt 08.01.2013. a ei tasu, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates 09.01.2013. a ning nõuab laenulepingu alusel kogu võlgnetava summas kohest ja täielikku tasumist. 20.02.2013. a sõlmisid kohtutäitur X. X. ja kostja ositi tasumise kokkuleppe, mille alusel andis kohtutäitur kostjale nõusoleku vara müügiks kohtutarituri kontrolli all. Kokkuleppe kohaselt ajal mil kostja püüab varale ise ostjat leida, tasub võlgnik kohtutäiturile 15.03.2013 – 800,00 EUR ja alates 15.04.2013 – 15.08.2013. a- igakuiselt 400,00 EUR täiteasja 176/2013/60 katteks. 20.09.2013. a sõlmisid kohtutäitur ja kostja ositi tasumise kokkuleppe pikendamise, mille perioodi jooksul tasub kostja kohtutäiturile täiteasja 176/2013/60 katteks igakuiselt 500,00 EUR alates 20.09.2013. a kuni 15.02.2014. a. Hageja realiseeris laenulepingu tagatise, kuna kostjal ei õnnestunud kinnisasjale ise ostjat leida. Täitemenetluse käigus müüs kohtutäitur kinnistu 30.06.2016. a kordusenampakkumisel hinnaga 11 900,00 EUR, millest kohtutäitur arvestas maha täituritasu ja täitekulu, kokku rahuldati täitemenetluse käigus sissenõudja nõue summas 10 627,10 EUR. Kinnistu müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt kustutas pank vastavalt VÕS sätestatud ja laenulepingus kokkulepitud laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekorrale esmalt tähtajaks tagastamata laenu võlgnevust summas 10 627,10 EUR. Parrast märgitud laekumisi edastas hageja 25.08.2016. a kostjale nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, milles märkis, et nõude vormistamise päeva seisuga on pangal laenulepingust tulenev nõue laenusaaja vastu summas 79 652,17 EUR, mis koosneb: - tähtajaks tagastamata laen summas 54 446,80 EUR; - tähtajaks tasumata intress summas 4 689,76 EUR (perioodi 15.01.2009 – 08.01.2013. a); - tasumata viivised summas 21 183,56 EUR; - kulutused seoses tagatisvara kindlustamisega summas 166,95 EUR. 25.08.2016. a nõude kohaselt hageja kohustas kostjat tasuma võlgnevus hiljemalt 14 päeva jooksul. kostja hagejale võlgnevust kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud ei ole.

2.4.27.01.2017.a., 06.02.2017.a. ja 09.08.2017.a. on hageja pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti. Hageja leiab, et aegumine on katkenud, sest kostja on nõuet tasumisega tunnustanud, mille kohta esitas hageja kohtule 25 maksekorraldust, millest nähtuvad perioodil 15.03.2013. a – 27.10.2014. a teostatud maksed kohtutäitur X. X. ́i ametikontole maksekorralduste selgitusega täitetoimik 176/2013/60 ja H. L.”. Maksekorralduste kohaselt on 25 makset tasunud kohtutäitur X. X. ́i ametikontole OÜ L xx xxxxxxx xxxxxx (xxxxxxxx), mille osanik ja juhatuse liige on H. L.. Hageja hinnangul on üheselt selge ja ilmne, et maksed kohtutäiturile X. X. on teostanud kostja ise, olles OÜ xx xxxxxxx xxxxxx osanik ja juhataja. Kostja on esitanud 27.01.2017. a menetlusdokumendiga Maksu- ja Tolliameti 11.01.2017. a vastuse päringule, millest nähtub ajavahemikult 01.05.2007. a kuni 31.03.2008. a H. L. maksustatav tulu. Hageja poolt esitatud exeli tabelist nähtub mh ka laenulepingu nr EEL130907HL täitmine perioodil 15.10.2007. a – 15.03.2008. a (so periood, mille kohta on kostja esitanud Maksu- ja Tolliameti tõendi), et kostja on täiitnud laenulepingust tulenevat kohustust igati eeskujulikult ja vastavalt laenulepingus kokkulepitule. Seega ei vasta tõele ja tegelikkusele kostja väide, et kostja sissetulek ei võimaldanud laenu tagastada ja kostja sattus makseraskustesse juba laenulepingu esimese osamakse tasumisega. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud Maksuja Tolliameti 11.01.2017. a tõend kostja esitatud väidet ei tõenda, kuna nimetatud perioodil ja ka hiljem on kostja laenulepingut täitnud. 11.09.2017.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis on hageja täiendanud enda seisukohti kostja esitatud tasaarvestamise vastuväite osas, leides, et esitatud vastuväited on selgelt vastuolulised, kuna kostja väidab, et tema tegelikke sissetulekuid arvestades ei olnud kostjal võimalik laenulepingut täita, kuid tegelikult on kostja laenulepingut täitnud. On ilmne, et olukorras, kus kostja laenulepingut täitis on kostja sissetulekud olnud tegelikult oluliselt suuremad, kui kostja käesolevas kohtumenetluses moonutatult tõendab. Hageja on seisukohal, et kostja teadlikult vaikib maha oma tegelikud rahalised sissetulekud, mis kinnitab, et kostjal puudub tegelikult alus tugineda varitele, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on seisukohal, et kostjal puuduvad hageja vastu mistahes kahju hüvitamise nõuded, mida kostja saaks hageja rahaliste nõuetega tasaarvestada. Kehtivat lepingut tuli kostjal VÕS § 76 lg 1 alusel täita, mistõttu ei saa kostja „kahjuna” summas 7 902,76 EUR olla käsitletavad kostja poolt tasutud kõrvalnõuded (intressid, lepingu sõlmimise tasu, notari tasu, riigilõiv jms). kostja väidetava kahjuna ei saa ühelgi juhul käsitleda kostja kehtivaid kohustusi tasuda hagejale laenulepingu alusel lepingu sõlmimise tasu ja intresse jms. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitatav väidetav kahju on hageja arvates kvalifitseeritav eelkõige lepingulise kahjuna, millel on 3-aastane aegumistähtaeg. Juhul, kui hageja oleks 13.09.2007. a laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõistet,

3.1.Kostja H. L. on 30.11.2016.a. esitanud kohtule seisukoha, milles leitakse, et hagi on aegunud. Laenuleping lõppes 09.01.2013. lepingu ülesütlemisega, mistõttu tuli hagi esitada kohtule hiljemalt 09.01.2016 kel 24:00. Laenuandja hagi esitamise õigusest on loobunud. Aegumine pole katkenud TsÜS § 159 alusel 15.01.2013 täitmisavalduse esitamisega. Sel päeval esitas hageja kohtutäitur X. X.ile täitmisavalduse hüpoteekidega koormatud xxxxxxxx xxx (asukohaga Xxxxxxxx, xxxxx xxxx) realiseerimiseks. Täitmisavalduse esitas hageja sissenõudjana hüpoteegi seadmise lepingu alusel TMS § 2 lg 2 p 19 kohaselt. TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Riigikohtu kinnitusel nimetatud säte reguleerib vaid TsÜS §-s 157 sätestatud aegumistähtaja katkemist. Praegusel juhul katkestas 15.01.2013 esitatud täitmisavaldus seega vaid TMS § 2 lg 2 p 19 alusel esitatud täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaja. Muus osas on hageja nõuded aegunud. Kostja leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja on ise süüdi omale kahju tekkimises. Hageja pole piisavalt uurinud kostja krediidivõimekust, andes seejuures laenu ebapiisava tagatise vastu. Laenulepingust nähtuvalt anti laen muuhulgas eesmärkiga Eestis tuntud kiirlaenuandjalt (Balti Xxxxxxeeringute Grupi) võetud laenu refinantseerimiseks. Hageja pidi nimetatud asjaolu suhtes olema väga ettevatlik ja põhjalikult kaaluma niivõrd suure laenu väljastamist kostjale. Asjaolu, et isikul on varasemalt võetud laen kiirlaenuandjalt, mille refinantseerimist ta taotleb, viitab isiku majanduslikutele raskustele. Hageja on rikkunud laenulepingus sätestatud kohustust, mille kohaselt saab ta väljastada laenu ainult pärast laenusaaja poolt pangale tagatiste turuväärtuse kasvu tõendavate hindamisaktide esitamist. Tegelikkuses laenuandja pole nõudnud hindamisaktide esitamist ja laenusaaja pole tõendanud tagatiste turuväärtuse kasvu. Seega ei tohtinud hageja kostjale laenu anda. Hageja oli väljastanud laenu meelevaldselt, ilma et ta oleks kontrollinud varasemalt võetud laenu sihtotstarbelist kasutamist, pank pole kontrollinud tagatiste turuväärtuse kasvu, pank pole piisavalt kontrollinud kostja sissetuleku piisavust ja stabiilsust. Koheselt pärast laenulepingu ülesütlemist hageja on asunud hüpoteekiga koormatud Xxx xxxxxxxx realiseerimist. Seejuures ei olnud hageja jaoks enam tähtis millise hinnaga kinnistu täitemenetluses müüakse. Täitemenetluse käigus müüs kohtutäitur kinnistu 30.06.2016.a. kordusenampakkumisel hinnaga 11 900 eurot, millest rahuldati sissenõudja nõue summas kõigest 10 627,10 eurot. Xxx xxxxxxxx oli maha müüdud turuhinnast tunduvalt alla poole, millega on tekitatud kostjale kahju. Pärast ainukese tagatise realiseerimist tagastamata laenu osa summas 54 446,80 eurot tuleb pidada hageja kahjuks, milles on ta ise süüdi.

igakuine makse 473,64 eurot ja H. L. sissetulek 231,83 eurot. Laenulepingust nähtuvalt anti laen muuhulgas eesmärgiga Balti Xxxxxxeeringute Grupi võetud laenu refinantseerimiseks. Hageja pidi nimetatud asjaolu suhtes olema väga ettevatlik ja põhjalikult kaaluma niivõrd suure laenu väljastamist kostjale. Asjaolu, et isikul on varasemalt võetud laen kiirlaenuandjalt, mille refinantseerimist ta taotleb, viitab isiku majanduslikutele raskustele. Kostja Swedbanki konto väljavõttest nähtub, et kaks kuud pärast laenulepingu sõlmimist võttis ta kiirlaenu Hansalaenud OÜ-st, mida kanti H. L. kontole 03.12.2007, seejärel võttis ta veel mitu kiirlaenu. 11.02.2008 kohtutäitur on arestinud H. L. konto summas 2043,50 eurot. H. L. sissetulek ei võimaldanud laenu tagastada ja hageja oli sellest teadlik nii laenulepingu sõlmimisel, kui ka hiljem H. L. täiendavalt krediteerides aastatel 2007. ja 2008. Kostja rikkus laenulepingu juba esimesest päevast ja esimene makse laenu katteks laekus alles 1 aasta ja kahe kuu pärast. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud nii 2007. aastal kostjaga liisingulepingut sõlmides, kui ka täiendavalt kostjat krediteerides. Hageja pidi laenulepingu üles ütlema hiljemalt kui 2007 aasta lõpuks. 31.12.2007 oli laenujääk 60 716,06 eurot (44 738,15+15 977,91). Kostjale kuuluv Xxx xxxxxxxx turuväärtus sel ajal oli 63 272,53 eurot. Kui kinnistu oleks sel hetkel turuhinnaga (s.o 63 272,53 eurot) müüdud, oleks H. L. saanud maksta laenujäägi tagasi (st oleks laenukohustusest täielikult vaba) ning temale oleks jäänud 2556,47 eurot (63 272,53-60 716,06). Hetkeseis on aga selline, et hageja nõuab kostjalt 80 487,07 eurot. Seega on H. L. praegu 83043,54 (80 487,07+2556,47) euro võrra halvemas seisus, kui ta olnuks juhul, kui hageja õiguseellane oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Samas tuleb eelnimetatud summale liita ka H.L. poolt pärast 31.12.2007 tasutud laenumaksed summas kokku 29694,11 eurot (tasutud 27 289,19 € põhiosa katteks ja 2404,92 € intresside katteks). Kokku on H. L. 112 737,65 euro (83043,54+29694,11) võrra halvemas seisus, kui ta olnuks siis, kui hageja ei oleks oma kohustusi rikkunud. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on täies ulatuses aegunud. Hageja vastupidiselt leiab, et tema nõuded ei ole aegunud, kuivõrd kohtutäitur X. X. on kandud hagejale kui sissenõudjale kostja poolt tasutud viimase makse 31.10.2014 summas 456,10 eurot. Saades aru, et kostja on äärmiselt keerulises olukorras, surus hageja kostjale peale „ositi tasumise kokkulepe, mille täitmisel annab sissenõudja võlgnikule nõusoleku vara müügiks kohtutäituri kontrolli all“. See, et hageja suutis sellise kokkulepe võlgnikule peale suruda, kasutades ära kostja erakorralist vajadust ja sõltuvussuhet, ei tähenda veel, et loa andmise kokkulepe allkirjastamine tähendaks hagetava nõude tunnustamist ja katkes aegumistähtaja kulgemist. Kokkulepe esemeks ei olnud hageja nõude tunnustamine, vaid kohtutäituri poolt luba andmine võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Kohtutäitur üksnes lahendanud kostja 08.02.2013 taotluse, lubades võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Kostja pole kunagi tunnustanud hageja nõudeid suuremas ulatuses, kui sissenõudjale laekus täitemenetluse raames. Kostja on läbivalt lähtunud eeldusest, et pärast hüpoteeki realiseerimist on tema kohustustest vaba. 18.08.2017.a. on kostja täiendanud tasaarvestamisavaldust, märkides, et H. L. tasaarvestab oma kahjunõude summas 97 214,19 eurot hageja vastu, Danske Bank A/S-i poolt tsiviilasjas nr 2-1616530 menetluses H. L.lt nõutava summaga 80 487,07 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on Danske Bank A/S kohustatud hüvitama H. L.le 16727,12 eurot.

4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal kostjalt H. L.lt laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmist, s.o põhinõue summas 54 446,80 EUR, intressid summas 4 689,76 EUR, tasumata kindlustusmaksed 166,95 EUR ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 21 183,56 EUR, kokku 80 487,07 EUR. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 alusel kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus selles, et Danske Bank A/S läbi Danske Bank A/S Eesti filiaali ja kostja H. L. on sõlminud 13.09.2007. a laenulepingu nr EEL-130907HL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 83 085,14 EUR. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja 2 alusel on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled olid laenulepingus leppinud kokku laenu tagasimaksmises ositi tagasimaksmise graafiku alusel, tasumise lõpptähtajaga 15.09.2037.a. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Vaidlust ei ole selles, et kostja H. L. ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu andis hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal kostjale täiendava tähtaja kuni 08.01.2013.a võlgnevuse tasumiseks. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles alates 09.01.2013.a. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja realiseeris 30.06.2016.a. laenulepingu tagatise. Täitemenetluse tulemusena rahuldati täitemenetluse käigus sissenõudja nõue summas 10 627,10 EUR, millega hageja vähendas tagastamata laenu võlgnevust (VÕS § 415 lg 1 p 2). Nimetatud laekumise järel on hagejal kostja vastu nõue summas 79 652,17 EUR, s.o laenu põhiosa summas 54 446,80 EUR,

tähtajaks tasumata intress summas 4 689,76 EUR (perioodi 15.01.2009 – 08.01.2013. a), viivised summas 21 183,56 EUR ja kulutused seoses tagatisvara kindlustamisega summas 166,95 EUR. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt leppisid pooled intressimääraks kokku EURIBOR + 0,70% aasta kohta. Vaidlust ei ole asjaolus, et perioodil 15.01.2009.a.-08.01.2013.a., s.o kuni laenulepingu ülesütlemiseni, on kostja poolt tasumata intress summas 4 689,76 EUR. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses sissenõutavaks muutunud viiviseid põhinõudelt 54 446,80 EUR alates laenulepingu ülesütlemisest 15.01.2009.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 02.11.2016.a. summas 21 183,56 EUR, kohtuotsuse tegemiseni ja seejärel kuni põhinõude täitmiseni kokku summas 4 355,74 eurot (vt viivise arvestust I kd, tl 73-76). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest kostja on põhinõude tasumisega viivituses ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik, mistõttu kohus rahuldab selle. Hageja nõuab kostjalt kulu hüvitamist seoses tagatisvara kindlustamisega summas 166,95 EUR. Tulenevalt laenulepingu p 7.1. kohustus kostja viivitamatult kindlustama tagatisvara oma kulul panga poolt aktsepteeritud kindlustusfirmas või muutma sõlmitud kindlustuslepingut ning tagama tagatisvara kindlustuse lepingu kehtivuse jooksul. Juhul, kui tagatisvara omanik ei kindlusta tagatisvara või ei esita pangale selle kindlustuspoliisi, oli pangal õigus sõlmida tagatisvara kindlustusleping ning arvata selleks tehtud kulutused laenusaaja võlgnevuse hulka (laenulepingu punkt 7.4). Kuna laenusaajad laenulepingu tagatiseks olnud tagatisvara ei kindlustanud sõlmis hageja tagatisvara kindlustamiseks kindlustuspoliisid 14.07.2015. a ja 08.06.2016.a., mille eest kostja ei ole tasunud. Kohus leiab hageja nõue tuleneb lepingust ja rahuldab selle (VÕS § 76 lg 1). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt H. L.lt välja hageja kasuks põhivõla summas 54 446,80 €, intressid summas 4 689,76 €, tasumata kindlustusmaksed summas 166,95 € ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 21 183,56 € ja viivised kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 4 401,55 €, s.o kokku 84 888,62 €.

5.1.1.Kostja esmaseks väiteks on, et kostja suhtes ei tehtud laenuanalüüsi, mistõttu hageja on rikkunud oma kohustusi nii esimese laenuosa kostjale väljastamisel kui ka hiljem korduvalt kostjat krediteerides. Teiseks, kostja hinnangul on hageja poolt rikutud kohustust anda laenusaajale teada krediidiga seotud riskist, et lepingutest tulenevaid kohustusi ei ole võimalik täies ulatuses katta kostjale kuuluva Xxx xxxxxxxxle seatud hüpoteegi arvelt. Kostja kahju hüvitamise nõudeks hageja vastu on kokku 97 214,19 eurot, mis koosneb: 14.09.2007.a. tasutud lepingutasust 191,73 €, notaritasust 265,46 €, tasutud intressist 7444,20 €, tasutud viivised 1,37 € ning kostja vastu esitatud intressinõue 4689,76 €, viivisnõue 21 183,56 € ja kindlustusmaksed 166,95 €, lisaks hüpoteegi realiseerimise tõttu Xxx xxxxxxxx turuväärtus seisuga 16.07.2007.a. summas 63 272,53 €. Vaidlust ei ole selles, et laenulepingu kohaselt anti laen summas 83 085,14 eurot hageja poolt kostja kasutusse kolmes osas alljärgnevalt: 14.09.2007.a. 44 738,15 €; 05.11.2007.a. 15 977,91 €; 04.03.2008.a. 22 369,08 €. Pärast esimese lepingu sõlmimist 2007.a. oli igakuine makse 254,97 eurot, pärast teise laenuosa väljastamist 05.11.2007 oli igakuine makse 345,84 eurot ja pärast kolmanda laenuosa väljastamist 04.03.2008.a. oli igakuine makse 473,64 eurot. Kostja maksustatud töötasu nähtub Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetest (kostja 11.08.2017 menetlusdokumendi lisa 1), mille järgi on kostja alates 2007 maikuust kuni 2008 jaanuarikuuni deklareerinud igakuiseks sissetulekuks 3600 krooni, s.o 230 eurot ja alates 2008 veebruarikuust oli 4350 krooni, s.o 278,01 eurot (II kd, tl 13, 145-149). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt RKTKo 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama (RKTKo 3-2-1-136-12, p 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks (RKTKo 3-2-1-16913, p 21). Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 sätestatud kohustust tuvastada laenusaaja kohustuste mahtu, lähtudes seejuures heast pangandustavast ja vastutustundliku laenamise põhimõttest. KAS § 83 lg 2 alusel Eesti Panga presidendi 27.06.2000.a. määrusega nr 9 kehtestatud korra p 3.2. järgi peab krediidiasutuse poolt teostatav laenuanalüüs olema suunatud laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele, milliseks otstarbeks on kehtestatud nõuded vajalike andmete kogumiseks, sh andmed laenusaaja varasemate kohustuste täitmise, viimase kolme aasta finantsandmete ja maksevõime kohta.

laenumemo, millelt nähtub, et kostja töötas OÜ Xxxxxxxx xxxxxxxna, kust sai 2007.a. augustikuus töötasu kokku 15 585,00 EEK (996,06 EUR), millest 10 323,00 EEK laekus teise panka ja 5262 EEK Sampo Panka (Danske Bank A/S õiguseelane) ning kostja kohustuseks oli märgitud laen AS-lt Balti Xxxxxxeeringute Grupi Pank (edaspidi: BIG pank) laen summas 400 000 EEK (III kd, tl 23-24). Laenuvõtmise põhjusena on märgitud maja väljaehitamisega seotud kulude finantseerimine ja lisaks BIG pangalt võetud laenu refinantseerimine, mis oli võetud maja ehitamisega alustamiseks. Nimetatud memost nähtub ka, et kaks viimast töötasu laekus enne 2007.a. augustikuud Sampo Panka. Eelnimetatud asjaolu haakub hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et H. L. on teinud 2007.a. juuli- august pangakontole sularaha sissemakseid (III kd, tl 40-41). Kostja arvamus, et memos nimetatud andmed ei ole õiged ei ole millegagi põhjendatud, samuti ei ole mõistlik eeldada, et hageja töötaja oleks andmed ise välja mõelnud, mistõttu on kohtu hinnangul laenumemo asjas usaldusväärseks tõendiks. Töötasu suurus ei selgu aga pangakontode väljavõtetelt, sest kostja on arveldanud peamiselt sularahas, sh on pangakontole laekunud raha reeglina sularahas. Kostja väidetud töötasu suurus 230-278,01 eurot ei ole saanud asjas kinnitust, küll aga nähtub väljavõtetelt, et kostja kasutuses oli aastatel 2007.-2008. sularaha, mida ta on kontole kandnud ning kasutanud ostude tegemiseks ja laenude tagasimaksmiseks. Ebaõige on kostja seisukoht selles, et kostja ei ole esimesest päevast alates laenu tagasi maksnud, sest võlgnevus tekkis alates 15.01.2009.a. kui võlgnikult laekus 35 senti. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte, millelt nähtub, et kostja tasus perioodil 15.10.2007.a. kuni 15.03.2008.a. laenulepinguga ettenähtud makseid (II kd, tl 81-84). Seega ei näita kostja poolt kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti 11.01.2017.a. vastus päringule, et kostja ei olnud pärast laenu väljastamist võimeline makseid tegema. Seejuures ei nähtu kostja poolt esitatud Swedbank AS ega Danske Bank esitatud väljavõtetest, et kostja oleks hagejale tasunud kiirlaenude abil, mida hageja saanuks konto väljavõttelt kontrollida. Kostjal oli olemas maksevõime, et laenu tagastada, mistõttu kohus leiab, et MTA-le esitatud andmed ei näita tegelikku kostja sissetulekute suurust. Asjaolu, et kostja H. L. on hagejalt saadud laenuga summas 29 207,08 eurot BIG pangale kohutuste eest tasunud ei oma asjas määravat tähendust, sest kostja ei ole väitnud ja kohtule esitatud tõendid ei kajasta võlga AS BIG Panga ees. Kohus leiab, et varasema laenukohustuse refinantseerimises ei ole praktikas midagi erakordset ja täiendava laenu võtmisel ongi otstarbekam varasemad kohustused uue laenuandjaga siduda. Tegemist ei olnud ka n-ö kiirlaenuga, sest kostja kõnealune võlakohustus oli keskmisest väikelaenust oluliselt suurem (456 991,53 kroon), samuti tagas BIG panga laenukohustust Xxx xxxxxxxxle seatud hüpoteek. Hagejal ei olnud andmeid, et kostjal oleks olnud võlgnevus BIG panga ees, suutmatust teenindada nimetatud laenu ei ole kostja ka kohtule tõendanud. Seega ei olnud hagejal laenulepingu sõlmimise ajal vähimatki põhjust arvata, et kostjal võivad tulevikus tekkida raskused laenu tagasimaksmisel. Kostja on esitanud enda vähese maksevõime tõendamiseks Swedbank pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et kostja on alates 03.12.2007.a. võtnud erinevaid kiirlaene ning 11.02.2008.a. on kohtutäiturid kostja pangakontot kahel korral arestinud summas 2043,50 krooni ja 276,94 krooni (II kd, tl 14). Samuti nähtub kostja Danske Bank konto väljavõttelt, et alates 2007.a. septembrist on kostja võtnud kiirlaene ja tasunud kiirlaene tagasi. Asjaolu, et kostja võis korduvalt võetud kiirelaenude tõttu olla ebausaldusväärne, ei saanud aga kohtu hinnangul kajastuda hageja poolt analüüsitud andmetest, sest kiirlaenud olid võetud pärast seda, kui hageja oli teinud positiivse otsuse laenu andmiseks. Seega saab kostjale endale ette heita mõtlematut käitumist oma võlakohustuste suurendamisel, millega ta on veelgi süvendanud enda majanduslikku kitsikust. Kostja leiab ka, et hageja ei oleks tohtinud anda laenu ka põhjusel, et kostja suhtes on olnud täitemenetlusi. Kohtule esitatud väljavõttest nähtub, et alates 2004.a. kuni 2007.a. on kostja suhtes olnud mitmeid täitemenetlusi, millest valdav enamus on alustatud Pärnu Politseiprefektuuri ja Keskkonnainspektsiooni poolt trahvinõuete sissenõudmiseks (kuni 1000 kr), vaid kahel juhul 2004. ja 2005. aastal võib sissenõudja isikust lähtudes eeldada, et tegemist võiks olla võlasuhtest tuleneva nõuete sissenõudmisega (III kd, tl 106-107). Korduvad politsei poolt kostjale väärtegude

eest määratud karistused ei võimalda teha järeldusi kostja maksevõime osas, mida ei saanud ka maksevõime analüüsil arvesse võtta, sest rahatrahvid ei olnud sellises suuruses, millest võinuks eeldada kostja finantsraskuseid. Vähene õiguskuulekus ei saa olla argumendiks, et keelduda laenu andmisest, sest tegemist ei ole niivõrd maksekäitumist, kui isiku hoiakuid kajastava asjaoluga. Kohus leiab, et hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal on piisava üksikasjalikkusega selgitanud välja kostja H. L. laenu võtmise eesmärgid ja võimalused edaspidi laenu tagasi maksta. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväites väljatoodud faktilised asjaolud ei ole käsitletavad laenuandja teavitamiskohustuse rikkumisena. Kostja märkis, et hagejale pidi olema teada, et tema suhtes on alustatud täitemenetlused ja tal ei ole ametlikku sissetulekut näidata. Kostjal ei saa olla äratuntavat olulist huvi saada hagejalt teada asjaolusid, mida ta ise teadis. Seetõttu ei ole hageja rikkunud lepingueelsetel läbirääkimistel teavitamiskohustust VÕS § 14 lg 2 mõttes. Kostja leiab, et hageja ei oleks tohtinud kostjale täiendavat laenu üle anda ja oleks pidanud hiljemalt 2007.a. detsembris lepingu üles ütlema, sest sel ajal oli laenujääk 60 716,06 eurot. Seega ei oleks hageja õigeaegsel tegutsemisel kahju tekkinud. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja 14.09.2007.a., 05.11.2007.a. ja 04.03.2008.a. kostjale avalduse alusel laenu juurde andes nõudnud hindamisaktide esitamist ega veendunud, kas kinnistu turuväärtus on piisavalt kasvanud. Kohus on hagejat kohustanud hagejat esitama kõik andmed, mis puudutavad laenu andmise otsustamist ja väljamakseid. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kinnistu väärtust oleks enne täiendavate laenu väljamaksete tegemist kontrollitud. Kohus ei saa eeldada, et järgnevaid hindamisakte on kostja hagejale esitanud, seetõttu ei ole tõendatud kostja poolt hagejale alates teisest laenumaksest hindamisaktide esitamine. Kostja on menetluse kestel selgitanud, et raha on kasutatud Xxx xxxxxxxxl asuva elamu ehitamiseks, hageja ei ole ka nimetatud asjaolu vaidlustanud. Kostjale H. L. on väljastatud laenu sihtotstarbega kasutada raha Xxx xxxxxxxxle elumaja ehitamiseks, panga otsus oli anda laenu koos refinantseerimisega kokku 83 085,14 eurot, mis maksti välja hageja avalduse alusel. Seega ei toimunud pärast laenulepingu sõlmimist ja esimest väljamakset enam kostja maksevõime täiendavat analüüsi, milleks puudus ka vajadus. Kohus leiab, et kostja ei või tugineda asjaolule, et hageja ei nõudnud laenulepinguga ettenähtud kinnistu turuväärtuse kasvu tõendavate hindamisaktide esitamist (kohustuse rikkumisele hageja poolt) ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, sest kostjast tuleneva asjaolu tõttu, - et ta nõudis pangalt lepingu täitmist, sai ta lubatust suuremas ulatuses raha kätte juhul, kui kinnistu väärtus ei olnud oodatud ulatuses tõusnud (VÕS § 101 lg 3). Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Kostja väitel tuleks kinnistu väärtuse hindamisel lähtuda esialgsest eksperthinnangust summas 63 272,53 eurot (II kd, tl 15-20), millest võib järeldada, et kostjale oli teada, et ta on võtnud krediidi kasutusele suuremas ulatuses, kui see oli lepingu järgi lubatud. Seega ei oleks kostja tohtinud laenulepingu täitmist nõuda, samuti ei saa kostja oma rikkumisele tuginedes nõuda hagejalt kahju hüvitamist.

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei ole nõustunud kostja väitega, et kahju võib olla tekkinud sellest, et kostja on tasunud hagejale intresse, lepingutasu, notarite tasu ja riigilõivu, s.o summas 7 902,76 EUR. Kohus leiab, et hageja seisukoht on ka põhjendatud, sest laenulepingust tulenevaid kohustused ei saa olla hageja kohustuste rikkumise negatiivseteks tagajärgedeks, sest nimetatud maksed tegi kostja sarnaselt hagejale tasutud põhiosamaksetega, mis oli poolte kokkuleppe sisuks (VÕS § 76 lg 1). Vaidlust ei ole ka selles, et laenuleping on kehtiv, seetõttu tuli kostjal nimetatud maksed tasuda ja need ei ole käsitletavad kostjale põhjustatud kahjuna. Samal põhjusel on kohtu hinnangul alusetu ka kostja kahjuhüvitamise nõue summas 4856,71 eurot, mis on käesoleva hagi esemeks, s.o laenulepingust tulenevate intresside ja kindlustusmaksete nõuded kokku. Kahjuna saaks käsitleda viivist või leppetrahvi, mille tasumine käiks laenusaajale üle jõu. Hageja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub seejuures, et kostja tegeles aastatel 2007.2008. mitme erineva kinnisvaraprojektiga, millest lootis saada tulu. Xxx xxxxxxxx osas on kostja avaldanud hagejale plaani jagada kinnistu neljaks, et need seejärel müüa (I kd, tl 213). Kostja elukohaks oli laenu võtmise ajal xxxxxx xxx xx, xxxxx xxxx (III kd, tl 23). Kostja ebaõnnestumine kinnisvara arendamisel ei ole hagejale mingil moel etteheidetav, sest antud juhul on realiseerinud risk, mis peaks keskmisele mõistlikule isikule olema ettenähtav. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ning lepingu rikkumisega kaasneb vastutus (VÕS § 101). Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed (vt Trt RingKo tsiviilasjas 2-16-7326). Kostja käsitleb kahjuna vara vähenemisest, s.o Xxx xxxxxxxx kaotamist hüpoteegi realiseerimise tõttu. Kui laenulepingut poleks sõlmitud, oleks kostjale kunagi kuuluv Xxx xxxxxxxx temal alles. Kostja leiab, et hageja on kohustatud hüvitama kostjale Xxx xxxxxxxx väärtuse 16.07.2007.a. summas 63 272,53 eurot, s.o hageja poolt kohustuste rikkumise aja seisuga. Xxx xxxxxxxx väärtuseks 2007.a. oli kostja esitatud eksperthinnangu alusel 63 272,53 eurot (II kd, tl 15-20). Vaidlust ei ole selles, et Xxx xxxxxxxx on hageja nõudel täitemenetluse käigus müüdud, mille tulemusena on laekunud 11 900 eurot. Kostja on esmalt leidnud, et kinnistu müüdi ilmselgelt liiga odavalt, seejärel on kostja 18.08.2017.a. seisukohti täiendanud ja on leidnud, et kostja kahjuna tuleb käsitleda Xxx xxxxxxxx omandi kaotamist. Kohus leiab, et enampakkumise tulemust ei saa asjas kahjuna käsitleda. Kui kostja leidis, et enampakkumine ei olnud õiguspärane, siis oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks olnud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 alusel esitatav hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks või vähemalt kaebus kohtutäituri tegevusele enampakkumise korraldamisel (TMS § 217). Enampakkumise tulemus ei sõltunud niivõrd hagejast, et talle ebasoodsat müügitulemust ette heita. Pindi Kinnisvara hinnangul oli kinnistu väärtuseks enne enampakkumise tegemist 27 000 eurot (I kd, tl 157), seega oli kinnistu väärtus hüpoteegi realiseerimise ajaks ka oluliselt väiksem, kui kostja laenukohustus. Hageja on esitanud ka tõenditena dokumendid täitemenetlusest, millest nähtuvad korduvad enampakkumised ja asjaolu, et madal hind on kujunenud vähesest ostjate huvist Xxx xxxxxxxx enampakkumise vastu (I kd, tl 54-60, 155-196). Hageja on esitanud kohtule väljavõtted kostjaga peetud kirjavahetusest, millest nähtub, et hageja on andnud korduvalt kostjale aega võlgnevuse eest tasumiseks ja võimaldanud kostjal endal ostja leida, mistõttu ei ole õige kostja väide, et hageja on soovinud sõltumata hinnast võimalikult väikse hinnaga Xxx xxxxxxxxt müüa (I kd, tl 210-226). Hageja pahauskne käitumine ei ole asjas kinnitust leidnud. Kohtu hinnangul kajastab kinnistu enampakkumise müügihind 11 900 eurot seeläbi ka Xxx xxxxxxxx tegelikku turuväärtust. Hüpoteegi realiseerimine, ehk kinnisasja omandi kaotamine, pidi kohtu hinnangul olema kostjale ettenähtav tagajärg olukorras, kus ta ei suuda enam maksegraafiku järgseid kohustusi täita (VÕS

5.2.Kostja H. L. on esitanud aegumise vastuväite, leides, et hageja nõue on aegunud, sest nõue on muutunud sissenõutavaks alates laenulepingu ülesütlemisest 09.01.2013.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 alusel algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue aeguks 09.01.2016.a. Hageja on leidnud, et nõue ei ole aegunud, sest kostja on nõuet tunnustanud. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Samuti aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega (TsÜS § 159 lg 1). Hageja on 15.01.2013.a. esitanud kohtutäiturile X. X. avalduse, millega paluti algatada täitemenetlus, et nõuda hageja kasuks sisse hüpoteegiga tagatud nõue summas 78 936,42 eurot (I kd, tl 46-48). Samuti nähtub hageja poolt kohtule esitatud ositi tasumise kokkulepetest, et kostja on täiteasjas 176/2013/60 leppinud 20.02.2013.a. ja 20.09.2013.a. kokku maksegraafikus, millega on kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees (I kd, tl 50-53). Kostja on ka 14.04.2014.a. ja 08.09.2014.a. allkirjastanud ositi tasumise kokkulepped, milles leppis kokku võlgnevuse tasumises ajavahemikel 20.03.2014.a.-20.08.2014.a. ja 20.09.2014.a.-20.12.2015.a. (I kd, tl 147149) Kostja on viimati nimetatud kokkulepete raames teinud viimase makse 31.10.2014.a. summas 456,10 eurot (I kd, tl 150-151; II kd, tl 36-60). Hagiavaldus on esitatud kohtule 02.11.2016.a. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, sest aegumine on katkenud kostja poolt nõude tunnustamisega eelnimetatud kokkulepete kui ka maksete tegemisega. Kohtu järeldust ei mõjuta kostja seisukoht, et kostja ei ole nõuet tunnustanud, sest eelnimetatud kokkulepped on sõlmitud täitemenetluse raames. Kohtu hinnangul ei mõjuta nimetatud asjaolu fakti, et kostja on kokkulepetega nõustunud ja ka tasunud selle alusel. 09.01.2017.a. toimunud eelistungil on kostja ka kinnitanud, et maksed on toimunud kostja tööandja kontolt. Seejuures on oluline silmas pidada, et laekumised on toimunud vabatahtlikult, mis oligi kokkuleppe eesmärgiks, mistõttu on kostja tunnustanud oma käitumisega hageja nõuet. Hagihind

8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 168 lg 2 alusel kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Hageja esitas 20.10.2017.a. esimese menetluskulude nimekirja, taotledes kostjalt esindustasu kokku summas 4007,84 EUR ja riigilõivu summas 1200,00 EUR väljamõistmist. Kohus mõistab kostjalt H. L.lt hageja A/S Danske Bank kasuks välja riigilõivu summas 1200 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja kulu on olnud järgmine (ilma käibemaksuta): hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine 1 h 86 €; hagi koostamine ja kohtusse esitamine 3 h ja 11 min 274 €; Kostja 30.11.2016. a menetlusdokumendiga tutvumine, seisukoha kujundamine ja suhtlus hagejaga täiendavate tõendite kogumiseks 1 h 86 €; hageja 29.12.2016. a vastuse koostamine kostjate vastusele ja kohtule esitamine 11 h ja 30 min 989 €; ettevalmistumine 09.01.2017. a kohtuistungiks 1 h ja 30 min 129 €; 09.01.2017. a kohtuistungil osalemine 1 h ja 30 min 129 €; hageja 27.01.2017. a seisukoha koostamine, täiendavate tõendite kogumine 2 h ja 30 min 215 €; Kostja 27.01.2017. a menetlusdokumendiga tutvumine, seisukoha kujundamine 1 h 86 €; hageja 06.02.2017. a vastuse koostamine kostja menetlusdokumendile 6 h ja 15 min 537,50 €; Pärnu Maakohtu 03.03.2017. a kohtumäärusega tutvumine, seisukoha kujundamine 30,00 min 43 €; määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine 3 h ja 35 min 308,17 €; 09.08.2017. a menetlusdokumendi koostamine, 24.07.2017. a kohtunõude täitmine 50 min 71,67 €; Kostja 11.08.2017 ja 18.08.2017. a menetlusdokumentidega tutvumine, seisukoha kujundamine 30 min 43 €; 11.09.2017. a hageja vastuse koostamine kostja menetlusdokumentidele 11.09.2017. a hageja vastuse koostamine kostja menetlusdokumentidele 5 h ja 25 min 451,50 €; 06.10.2017. a menetlusdokumendi koostamine, 19.09.2017. a kohtunõude täitmine 1 h ja 30 min 129 €; hageja seisukoha koostamine kostja 16.10.2017.a menetlusdokumendile 5 h 430 €. Kokku on asja menetlemisele maakohtus ja määruskaebuse läbivaatamise ringkonnakohtus kokku kulunud kokku 46 h 46 min, hageja nõuab kokku 4007,84 euro hüvitamist (86 €/h). Kostja ei ole esitanud sisulist vastuväidet hageja menetluskulude suuruse kohta. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja loetletud toimingud põhjendatud. Taotluses nähtuvate toimingute osas – kohtuasja materjalidega tutvumine, seisukohtade ja taotluste esitamiseks kulunud aeg 43h ja 36 min – on põhjendatud. Tuleb võtta arvesse, et käesolevas tsiviilasjas on kostja korduvalt enda seisukohti muutnud ja on esitanud uusi asjaolusid, mistõttu ülalnimetatud dokumentidega tutvumise ja vastuste koostamisele kulunud aeg on olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtule esitatud hageja menetlusdokumendid on olnud mahukad ja sisaldavad asjakohast tõendite analüüsi, dokumentides ei ole esitatud põhjendamatuid korduseid. Seejuures tuleb võtta arvesse, et kostja on ise põhjustanud suuremad menetluskulude sellega, et ei esitanud õigeaegselt vastuväidet kohtualluvuse kohta, mis tõi kaasa asjatu vaidluse ja hageja poolt