Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-8224
Tsiviilasi
Rutmar Tanni avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. septembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Triin Kivipõld Puudutatud isik: Rutmar Tann (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 7. septembri 2017 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Swedbank AS-i kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Rutmar Tann (avaldaja/võlgnik) esitas 25.05.2017 Tartu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal kohustusi enam kui 14 000 euro ulatuses. Avaldaja igakuise sissetuleku suuruseks on 550 eurot. Avaldaja taotles ka nõustaja määramist.
2.Kohus võttis 02.06.2017 määrusega avalduse menetlusse, määras nõustaja ning avaldajale kohustuse tasuda nõustaja tasu osamaksetena hiljemalt 10.08.2017. Samuti andis kohus avaldajale aega esitada hiljemalt 20.06.2017 nõustaja kaasabil ümberkujundamiskava.
3.Nõustaja esitas kava 20.06.2017. Nõustaja hinnangul võimaldab võlgniku maksevõime tal tasuda igakuiselt vaid 200 eurot võlgnevuste katteks. Seega on mõistliku aja jooksul võimalik täita 87 % põhikohustustest. Võlgnikul puudub arestitav sissetulek. Ainsaks varaks on sõiduauto, mille väärtus on kuni 3500 eurot. Võlgniku elukoha tõttu on auto vajalik tööl käimiseks. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Pankrotimenetluse korral laekuks pankrotivara hulka vaid auto müügist saadav raha.
4.Kohus edastas kava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks 20.06.2017. Kohus selgitas võlausaldajatele, et kui võlausaldajad ei nõustu kavas märgituga, tuleb võlausaldajatel selgitada, kas nad nõustuksid võla ümberkujundamisega muul viisil. Kui võlausaldajad ei nõustu võlgniku esitatud andmetega, tuleb neil kahe nädala jooksul materjalide saamisest esitada seisukoht selle osas, millega võlausaldajad ei nõustu ja esitada omapoolsed tõendid. Kohus selgitas ka, et kui avaldust kohtule tähtaegselt ei esitata, loeb kohus, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.
5.Placet Group OÜ, TF Bank AB ja Bigbank AS nõustusid kava kinnitamisega. Swedbank AS kava kinnitamisega ei nõustunud. Avaldaja on maale kolimisega oma kulusid ise suurendanud. Senise elukoha kohta Tartus on avaldaja öelnud, et see oli üürikorter. Samas ei nähtu üüri tasumist avaldaja pangakontolt, mistõttu võib arvata, et tegemist oli avaldaja elukaaslase isa korteriga, kus avaldaja sai tasuta elada. Ka ei vasta avaldaja poolt märgitud kulud enam tegelikkusele, kui avaldaja igapäevaselt enam kui tunni autosõidule kulutab. Swedbank AS nõustub kava kinnitamisega siis, kui kavaga põhinõuet ei vähendata. Võlgnik ise on Swedbank 2-11-7686 AS-lt laenu taotledes esitanud valeandmeid enda kohustuste kohta teistes krediidiasutustes.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Maakohus kinnitas Rutmar Tanni võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:
Võlausaldaja nimi
Kohustuse kogusumma / sh põhisumma
Kohustuse tasumise sagedus
Kohustuse täitmiseks tehtavate osa-maksete arv/ suurus
Maakohus kohustas Rutmar Tanni esitama hiljemalt 01.11.2017 kohtule ja võlausaldajale aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi tuleb esitada aruanne iga aasta
1.septembriks.
7.Maakohus leidis, et antud juhul on vaid üks võlausaldaja vaielnud kava kinnitamisele vastu. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskava on võimalik VÕVS § 24 lg 2 järgi kinnitada. Rutmar Tannil on kohustusi kogusummas enam kui 15 000 eurot, millest ümberkujundamiskava alusel tasutakse 13 194,78 eurot. Kohus nõustus avaldaja ja nõustajaga selles, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on võimalik selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Avaldaja varaks on vaid igakuine töötasu ning sõiduauto, mille maksimaalne väärtus võib olla 3500 eurot. Sellises olukorras on võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võlausaldajatel võimalus suuremas osas nõude rahuldamisele kui pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega ei oleks võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest tulusam menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta paremini ka võlgniku huvisid. Kohus leidis, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamise kavas. Kohtu hinnangul ei ole vastuväite esitanud võlausaldaja toodud väited sellised, mis annaksid aluse jätta kava kinnitamata. Kohus märgib, et võlausaldajate huvid on kaitstud ka VÕVS § 39 lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.Swedbank AS (võlausaldaja/määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osaliselt ning jätta võlgniku Rutmar Tann ümberkujundamiskava kinnitamata osas, millega kujundati ümber Swedbank AS-i nõue. Määruskaebuse esitaja palub teha uus määrus, millega kujundada Swedbank AS nõue ümber kohustuse põhisummat vähendamata. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta Rutmar Tanni kanda või tagastada Swedbank AS-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse kohaselt on määruskaebuse esitaja eelistamiseks mõjuv põhjus VÕVS § 24 lg 2 tähenduses, kuna võlgnik esitas laenu taotlemisel võlausaldajale valeandmeid ehk võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust ning võlausaldaja eksimusse viimise teel saanud laenu suuremas ulatuses kui ta oleks olnud õigustatud. Võlgade ümberkujundamise raames võlakoorma mistahes ulatuses vähendamine ei ole ette nähtud võlgnikele, kes võlausaldaja eest infot varjates on koormanud end lühikese ajaperioodi jooksul mitmete laenudega ning näevad võlgade ümberkujundamise menetluse näol võimalust kohustusi täita endale sobivas ulatuses. Võlgnik on rahalised kohustused endale ise võtnud ja pidi seda tehes arvestama, et need tuleb tasuda. Praegusel juhul on maakohtu määrus põhjendamata ning maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole absoluutselt jälgitav. Maakohus ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega hinnanud asjas esitatud tõendeid, mistõttu on maakohus jõudnud asja lahendamisel valele lõppjäreldusele.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
9.Võlgnik Rutmar Tann palus jätta määruskaebus rahuldamata. Võlgnik nõustus määruskaebuse esitajaga, et on rahalised kohustused ise võtnud. Võlgnik ei esitanud Swedbank AS-ile tahtlikult valeandmeid. Võlgnik tegi oma Swedbanki kontolt igal kuul tagasimakseid AS-ile Bigbank summas 120,10 eurot ning seetõttu arvas, et Swedbank AS-ile on teada võlgniku kohustus AS-i Bigbank ees.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu 20.07.2017 määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse järeldustega, jättes määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
11.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et määruskaebuse esitaja eelistamiseks on mõjuv põhjus VÕVS § 24 lg 2 tähenduses. Mõjuv põhjus seisneb määruskaebuse esitaja sõnul selles, et võlgnik esitas laenu taotlemisel valeandmeid ning sai seetõttu suuremas ulatuses laenu. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodu ei ole mõjuvaks põhjuseks määruskaebuse esitaja eelistamiseks teiste võlausaldajate eest VÕVS § 24 lg 2 tähenduses. Esitatud väited viitavad pigem sellele, et määruskaebuse esitaja leiab endal olevat tekkinud võlgniku käitumise tõttu kahju, mis oleks aga sellekohase nõude esitamise aluseks, mitte määruskaebuse esitaja teistele võlausaldajatele eelistamise mõjuvaks põhjuseks VÕVS § 24 lg 2 tähenduses. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja toonud välja muid asjaolusid, mida võiks pidada mõjuvaks põhjuseks võlausaldaja eelistamisel. Ka maakohus on määruses selgitanud, et määruskaebuse esitaja toodud väited ei ole sellised, mis annaksid aluse jätta kava kinnitamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Ümberkujundamiskava kohaselt täidetakse kõigi võlausaldajate põhinõuded 87 % ulatuses ja seda mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus selgitab, et VÕVS-i eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust, arvestades seejuures nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (VÕVS § 1 lg 1). Võlgade ümberkujundamise eesmärk ei ole üldjuhul hinnata, kas ja millistel asjaoludel võlgnikul kohustused tekkisid (v.a VÕVS § 2 lg 2). Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
12.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 2 alusel menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.