Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Est Pipes OÜ (registrikood 12193292), lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Eesti Küte OÜ (registrikood 11551654), seaduslik esindaja juhatuse liige MH
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta Eesti Küte OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22.05.2017 otsus osas, milles Eesti Küte OÜ-lt mõisteti välja Est Pipes OÜ kasuks põhivõlgnevus 1800 eurot ületavas osas ja viivis, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja saata asi samale maakohtule tühistatud osas uueks menetlemiseks.
Harju Maakohtu 22.05.2017 otsus on jõustunud osas, milles Eesti Küte OÜ-lt mõisteti Est Pipes OÜ kasuks välja põhivõlg 1800 eurot.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-17-2827
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse sisu ja menetluse käik
1.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud suusõnaline töövõtuleping. Lepingu järgi kohustus hageja teostama kostjale torutöid (radiaatorite ja püstikute paigaldus) 42 korteris aadressil Harjumaa, Kehra, Sõpruse 7. Tööde maksumuseks lepiti kokku 90 eurot ühe korteri töö kohta, millele lisandub käibemaks. Hageja lõpetas tööd 04.11.2016 ja esitas kostjale tasumiseks arve summas 4 632,40 eurot. Kostja tasus 2 000 eurot, mida võib lugeda konkludentseks võla tunnistamiseks. Hageja nõuab kostjalt põhinõude tasumist summas 2 632,40 eurot.
2.Kostja tunnistas nõuet osaliselt, summas 1 800 eurot. Vastuse kohaselt teostas soojussõlme ja keldritorustiku osas tööd kostja. Nende tööde maksumus oli kokku 832 eurot. Seega on hageja esitanud tehtud tööde eest arve suuremas summas. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 22.05.2017 otsusega hagi.
4.Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel kohustus hageja teostama kostjale torutöid (radiaatorite ja püstikute paigaldus) 42 korteris hinnaga 90 eurot üks korter. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu sõlmimise fakti ega seda, et lepingul oli hageja poolt väidetud sisu. Samuti ei ole vaidlust, et tööd on teostatud ja kostja töid aktsepteerib. Kostja ei vaidlusta iseenesest esitatud tasunõude suurust 4 632,40 eurot, vaid tugineb sellele, et ta on teostanud tõid soojussõlmes ning keldritorustiku osas maksumusega 831 eurot. Sisuliselt on kostja seega tuginenud osalisele tasaarvestusele. Antud juhul ei ole alust vähendada kostjalt nõutavat summat kostja poolt tehtud tööde tõttu. Tasaarvestuseks peab kostjal olema nõue hageja vastu. Kostja ei ole sellele asjaolule tuginenud. Kostja võis küll teha nimetatud tööd, kuid hageja ei ole selgitanud, mille alusel on tal õigus nõuda nende tööde hüvitamist hagejalt. Kostja ei ole tuginenud ka sellele, et kuigi lepingus lepiti kokku tööde teostamises soojussõlmes ning keldritorustiku osas, on kostja need tööd ära teinud, mis võiks anda alust hinna alandamiseks. Kuivõrd käesolevas asjas esitatud asjaolud ei viita sellele, et kostjal oleks alust keelduda hageja nõude tasumisest, kuulub põhivõlg ja viivis kostjalt väljamõistmisele.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-17-2827 Menetluse edasine käik
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse Kostja palub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse ja selle täpsustuse kohaselt tühistada maakohtu otsus osaliselt, st 1 800 eurot ületavas osas, kuna hagi oleks tulnud osaliselt jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 1 alusel menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 22.05.2017 otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tühistada osaliselt, so osas mille peale on kaevatud, kaebuste põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi uueks arutamiseks samale esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, rikkudes sellega menetlusõiguse norme määral, mis selgelt toob kaasa otsuse vaidlustatud osa tühistamise apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtul pole võimalik maakohtu otsuses esinevat puudust ise kõrvaldada. Maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamine toob praegusel juhul kaasa apellatsioonkaebuse rahuldamise. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu otsus tühistatakse vaidlustatud osas kaebuse põhjendustest olenemata, ei tule küsida ka vastustaja seisukohta.
7.Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping, mille järgi kohustus hageja teostama aadressil Harjumaa, Kehtna, Sõpruse pst 7 kortermajas torutöid.
8.Maakohus asus otsuses seisukohale, et kostja ei ole vaidlustanud lepingu sõlmimise fakti ega seda, et lepingul oli hageja poolt väidetud sisu, samuti ei ole vaidlust, et tööd on teostatud ja kostja aktsepteerib töid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud kostja väited täielikult tähelepanuta.
9.Kostja väidetest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles, milliste tööde tegemiseks leping sõlmiti. Hageja väidab, et leping sõlmiti radiaatorite ja püstikute paigaldamiseks 42 korteris (väide esitatud hagiavalduses). Kostja väidab, et leping sõlmiti ka tööde tegemiseks keldritorustiku osas ja soojussõlmes (väide esitatud kostja vastuses tlk 25 pöördel). Kostja väidetest nähtub, et ta ei pea tellijana tasuma töö eest, mida hageja ei teinud.
10.Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingujärgse tasu suuruseks oli vähemalt 4632 eurot (hageja väidete järgi 4 632, 40 eurot, kostja väidete järgi 4 632 eurot), siis tuli lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks maakohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Seega tuli maakohtul esmalt välja selgitada, milliste tööde tegemise eest tasu suurus kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Viivisenõude saab lahendada alles peale seda, kui eelnimetatud asjaolud on välja selgitatud ning on tuvastatud, kas ja millises ulatuses on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
11.Maakohus ei ole tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega asjaolusid, st mida hageja pidi lepingu alusel tegema kokkulepitud tasu saamiseks ega ka seda, mida 3(4)
Tsiviilasi nr: 2-17-2827 hageja tegelikult tegi. See ei võimalda aga ringkonnakohtu hinnangul hinnata haginõude rahuldamise õiguslikku põhjendatust.
12.Käesoleva asja materjalidest nähtub, et maakohus võttis hagi menetlusse 27.02.2017 määrusega, andis kostjale tähtaja vastata hagile 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest ning juhul, kui hageja soovib kostja kirjalikule vastusele vastata, määrati selleks 7 päeva kostja vastuse edastamisest. Pooltele anti tähtajad menetluskulude ja neid tõendavate dokumentide esitamiseks. Kostja esitas hagile vastuse 13.03.2014 (maksekäsu kiirmenetluse vastuväite vormil). Hageja sai kostja vastuse kätte 16.03.2017 (tlk 28), kuid seisukohta kostja vastusele ei esitanud. Maakohus tegi otsuse 22.05.2017. Otsusest selgub, et maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses TsMS § 404 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on vaja läbi viia nõuetekohane eelmenetlus, järgides TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid. Ringkonnakohus osutab, et lihtsustatud menetlus, sh kirjalik menetlus kohtu määramisel ei ole hagimenetluse eriliik. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Kohtul on hageja nõude kvalifitseerimisel kohustus selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama ja seda ka pooltele selgitama. Maakohut ei õigusta käesolevas asjas see, et pooled ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid selliselt, et need oleksid võimaldanud hageja nõude korrektselt lahendada.
13.Kostja palub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse ja selle täpsustuse kohaselt tühistada maakohtu otsus osaliselt, st 1800 eurot ületavas osas. Kuna maakohtu otsuse peale kostjalt 1800 euro väljamõistmiseks apellatsioonkaebust esitatud ei ole, maakohtule esitatud vastuses on kostja hageja nõude summas 1800 eurot õigeks võtnud, siis on maakohtu otsus jõustunud osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 1800 eurot.
14.Asi tuleb tühistatud osas saata maakohtule eelmenetluse staadiumisse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul ei oleks võimalik ise asja sisuliselt lahendada ka seetõttu, et apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
15.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Seega menetluskulud, sh käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kulud, jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.