OÜ AF Võlamenetlus hagi Keijo Lüütsepp vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
655,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ AF Võlamenetlus; registrikood 12290871; asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harjumaa. Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post [email protected] Kostja: Keijo Lüütsepp; isikukood XXX; elukoht XXX.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ AF Võlamenetlus hagi Keijo Lüütsepp vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Keijo Lüütsepalt (Lüütsepp) (ik XXX) OÜ AF Võlamenetlus (rk 12290871) kasuks välja:
2.1.446 (nelisada nelikümmend kuus) eurot ja 8 senti (sealhulgas põhivõlg 346 eurot võla sissenõudmise kulud 30 eurot ning viivis alates 22. veebruarist 2015 kuni 31. augustini 2017. a summas 70 eurot ja 8 senti);
2.2.alates 1. septembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib käsitlustasu väljamõistmist, käsitlustasult viivise väljamõistmist ja võla sissenõudmiskulude väljamõistmis suuremas summas kui 30 eurot.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 72% kostja kanda ja 28% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Keijo Lüütsepalt (Lüütsepp) OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja menetluskulu 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 40 senti.
8.Mõista Keijo Lüütsepalt (Lüütsepp) OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 9. oktoobril 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 9. jaanuaril 2013 liitumislepingu nr XXX ja järelmaksuga vara müügilepingu nr XXX, 4. veebruaril 2013 liitumislepingu nr XXX, 15. veebruaril 2013 järelmaksuga vara müügilepingu nr XXX, 20. detsembril 2013 liitumislepingu XXX ning 25. mail 2014 osamaksetega vara müügilepingu nr XXX.
Lepingute kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest kostjale esitatud arvete alusel. Kostja ei ole ajavahemikul 5. november 2014 – 4. veebruar 2015 esitatud arveid tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28. jaanuaril 2015. a võlgnevuse tõttu üles. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 30. detsembril 2016. a. hagejale. Hageja palub sellest tulenevalt mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 479,91 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 97,20 eurot ning viivis alates 1. septembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
6.Hagiavalduse kohaselt hõlmab hageja põhinõue lisaks telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasule ka käsitlustasu summas 70 eurot ja 63,91 eurot.
7.Hagiavalduse kohaselt ütles Elisa Eesti AS 28. jaanuaril 2015. a kostjaga sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu üles. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 30. detsembril 2016. a. hagejale. Hageja põhinõue on seega telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu osas, so kokku 346 (479,91 -70 – 63,91) eurot, muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
8.Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõuded summas 70 eurot ja 63,91 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Need tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja viivise ja võla sissenõudmiskulude nõue.
9.Hagiavalduse kohaselt tuleneb käsitlustasu maksmise kohustus osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb osamaksetega vara müügilepingute tingimustest. Liitumislepingu nr XXX lisa nr XXX järelmaksuga vara müügilepingu ja liitumislepingu nr XXX lisa nr XXX järelmaksuga vara müügilepingu lõige 3 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või klient lõpetab kohustusliku lisateenuse, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist. Liitumislepingu nr XXX lisa nr XXX järelmaksuga vara müügilepingu lõige 4 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu osamaksetega vara müügilepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või klient lõpetab kohustusliku MiNT mobiilis lisateenuse või klient muudab kohustusliku MiNT mobiilis lisateenuse paketi väiksema miinimumarvega või kuutasuga paketi vastu, on Elisal on õigus lõpetada ühepoolselt osamaksetega vara müügileping ja nõuda kliendilt osamaksetega vara müügilepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu summas 70 ning antud hetkeks Vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
10.Arvestades hagiavalduses toodut ja lepingute teksti on käsitlustasu sisuliselt leppetrahv võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud
lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib lepingute alusel juhul, kui kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi vältel, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemise tõttu tekkinud kahju, on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.
11.Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
12.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingute lisadest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse.
13.Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi nõudega, ning ka väiksem leppetrahv oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
14.Liitumislepingute lisadest tulenev leppetrahvi nõue on ühe lepingu puhul 63,91 eurot ja teise puhul 70 eurot. Leppetrahvi eesmärgina on hagis ja liitumislepingu lisades välja toodud katta Elisa Eesti AS-le lepingu lõpetamise, peatamise või või kohustusliku lisateenuse sulgemisega tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt lepingud üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi lepingu lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana Elisa Eesti AS või tema klient lõpetavad lepinguid. Arvestades, et hageja nõuab kuue lepingu alusel nelja kuu jooksul esitatud tasumata arvete tasumist kokku summas 346 eurot, jääb tasu telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest
tunduvalt alla 63,91 - 70 euro kuus. Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult tekkiv kulu peab jääma tunduvalt alla 63,91 - 70 euro. Ei ole mõeldav, et ainuüksi selleks, et katta teenuse osutajale võimaliku lepingu lõpetamisega kaasnev kulu, peaks lepinguline suhe kestma mitu aastat, seejuures teenuse osutamiseks tehtud kulusid arvestamata. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kui suur on lepingu lõpetamise kulu. Kohus leiab seega, et Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades eriti teenuse osutamise tasu suurust. Liitumislepingu lisades sätestatud leppetrahvi kokkulepped on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühised. Kostjalt leppetrahvi väljamõistmine ei ole seega õiguslikult põhjendatud.
15.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
16.Kuivõrd hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole põhjendatud sellelt ka viivise väljamõistmine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist ainult telekommunikatsiooniteenuse tasult, so kokku 346 eurolt. Hageja viivisenõue on seega põhjendatud alates 22. veebruarist 2015 kuni 31. augustini 2017 seaduses sätestatud määras summas 70,08 eurot.
17.Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kohtuvälises menetluses kolm tasulist kirja, millest on hagejale tekkinud kulu kokku 30 eurot. Hageja on lisaks kandnud nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega seotud kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringuga seotud kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid ja võlanõude avaldamisega seotud kulusid, kokku 10 eurot. Samas arvestades, et hageja nõue kostja vastu oli hagiavalduse esitamise seisuga kokku 416,80 eurot, siis on hagejal võimalik VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulude hüvitamist maksimaalset 30 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 72% ulatuses.
19.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 700 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 575 eurot.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust eelkõige asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud varasemalt korduvalt, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik esindajakulu 95 eurot.
21.Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv 125 eurot ja esindajatasu 95 eurot, kokku 220 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 72% kostja kanda ja 28% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 158 eurot ja 40 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.