OÜ AF Võlamenetlus hagi Peedu Hindoala vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
232,76 eurot • Hageja: OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, Eesti, Harjumaa, Tallinn, Weizenbergi 20) • Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (isikukood XXX, aadress Eesti, Harjumaa, Tallinn, A. Weizenbergi 20, e-post [email protected]) • Kostja: Peedu Hindoala (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX) Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusstaadium
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi Peedu Hindoala vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Peedu Hindoalalt OÜ AF Võlamenetlus kasuks põhivõlgnevus summas 86,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 18,65 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 30 eurot, kokku 134,95 eurot.
Välja mõista Peedu Hindoalalt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis põhivõlalt alates 09.08.2017 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-1 sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata OÜ AF Võlamenetlus hagi põhivõlasummas, mis sisaldab käsitlustasu 70 eurot ning viivisenõudes summas 15,26 eurot.
6.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 61,3% ulatuses kostja kanda ja 38,7% ulatuses OÜ AF Võlamenetlus kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-112487
8.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-112487 OÜ AF Võlamenetlus menetluskulude rahaliseks suuruseks 150 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
9.Välja mõista Peedu Hindoalalt OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulud 91,95 eurot.
10.Välja mõista Peedu Hindoalalt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis menetluskulult (91,95 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine
11.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
12.Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 04.10.2017, TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
13.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
14.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
Tsiviilasi nr 2-17-112487
15.Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) loovutas 16.12.2016 kostja vastase nõude põhisummas 156,30 eurot Osaühingule AF Võlamenetlus (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
16.Elisa Eesti AS ja Peedu Hindoala (kostja) on sõlminud järgmised lepingud: 24.04.2014 liitumislepingu XXX lisa XXX ja 28.11.2013 liitumislepingu nr XXX.
17.Tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks.
18.Kostja on jätnud tasumata järgmised arved:
19.Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Elisa Eesti AS on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadele. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingutest, mis sätestavad – juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud.
20.Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70,00 eurot, mis kajastub arvel nr 2011026271.Käsitlustasu tasumise kohtustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.11, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,022 tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
21.Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lõike 2 alusel. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 8.08.2017 järgmiselt: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,022% järgmiselt:
23.Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 33,91 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-17-112487
KOHTU PÕHJENDUSED
24.TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata.
25.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 28.11.2013 ja 24.04.2014 sõlmitud liitumislepingu nr XXX lisa XXX ja liitumisleping nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
26.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonide kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
27.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2011026271; 2011480760 ja 2011698351) eest tasumata 156,30 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, käsitlustasust ja meeldetuletustasust.
28.Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu/soodushinnaga vara müügilepingu/vara kasutamise lepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
29.Kohus on seisukohal, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
30.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.
31.Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on kohtu hinnangul käsitlustasu nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel.
32.Kuna käsitlustasu 70 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 86,30 eurot (156,30-70).
33.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub viivise väljamõistmist arve maksetähtajale järgnevast päevast. Seega on viivise suurus järgnev:
Arve nr 2011026271
summa 78,9
tähtaeg 41965
viivitatud päevi
Viivise suurus 17,17
Tsiviilasi nr 2-17-112487 2011480760 2011698351
1,7 5,7
42022 42056
0,35 1,13
34.Seega on seadusjärgne viivis telekommunikatsiooni teenuse tasult ja järelmaksete osamaksetelt summas kuni 08.08.2017 kokku 18,65 eurot.
35.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 134,95 euro ulatuses, millest 86,30 eurot on põhinõue, 18,65 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 30 eurot võlgnevuse sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 61,3% ulatuses nõudest, seega jätab kohus menetluskulud 61,3% ulatuses kostja kanda ja 38,7% ulatuses hageja kanda.
37.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 150 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 150 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1)
38.Kohus, rahuldades hagi osaliselt, seega mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 91,95 eurot (61,3% 150 eurost).
39.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 91,95 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.