Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
27.oktoober 2017,Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
BestCredit OÜ (endise ärinimega Snel Grupp OÜ) hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviiasja hind
475,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BestCredit OÜ (endise ärinimega Snel Grupp OÜ), registrikood 12213861; Hageja lepinguline esindaja: Olesja Polehhina (e- post: [email protected];
2-13-6099
Kostja: K. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx-xx) Viimase kohtuistungi toimumise 25.08.2017, kirjalik menetlus aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt so osaliselt tasumata viivise nõude osas.
2.Välja mõista K. K. lt BestCredit OÜ kasuks 63,84 eurot.
3.Rahuldada hageja taotlus kohtuotsuse täitmiskorra kindlaksmääramiseks. Määrata, et otsuse jõustumisel tuleb K. K. l tasuda BestCredit OÜ kasuks välja mõistetud 63,84 eurot Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE49 2200 2210 5703 9340 Swedbank AS-is, ülekande selgitusse märkida võlgniku nimi.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.SNEL Grupp OÜ (nimi muutunud) esitas 07.02.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 07.06.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-6099 kohustati K. K. d tasuma hagejale põhinõudena 290 eurot, kõrvalnõudeid summas 290 eurot, hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. K. K. esitas 28.03.2017 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale kohtulahendi tühistamise taotluse, mille lahendamise andis kohtunikuabi 15.05.2017 määrusega üle kohtunikule (tl 78-79). Taotluses märkis K. K. muuhulgas ka asjaolu, et laen pidi olema tagasi makstud 2009 aasta alguses ehk veebruari lõpuks, möödunud on ligikaudu 3,5 aastat ja seega on nõue aegunud. Pärnu Maakohtu Kuresaare kohtumaja 31.05.2017 kirjaga K. K. määruskaebust ei rahuldatud ja see saadeti edasi Tallinna Ringkonnakohtule (tl 81). Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2017 määrusega K. K. määruskaebus rahuldati, tühistati Pärnu Maakohtu 07.06.2013 maksekäsu määrus ja tsiviilasi saadeti menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis K. K. taotluse määruskaebuse tagamiseks rahuldamata, märkides, et kuna ringkonnakohus tühistab maksekäsu ehk täitedokumendi, tuleb TMS § 48 lg 1 p 4 järgi täitemenetlus lõpetada (tl 87-88). Tartu Maakohtu 26.06.2017 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja määras tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks (tl 89). BestCredit OÜ esitas hagiavalduse 10.07.2017 (tl 91-92), kohus võttis 03.08.2017 määrusega hagi menetlusse (tl 106). Hageja nõue
2.BestCredit OÜ (endise nimega SNEL Grupp OÜ, hageja) palub K. K. lt (kostjalt) välja mõista 452,16 eurot, millest põhivõlgnevus 290 eurot, intress 58 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 104,16 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis 8% aastas summalt 290 eurot alates 11.07.2017 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja taotleb, et kostja tasuks hageja poolt nõutud summad Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE49 2200 2210 5703 9340 Swedbank AS-is, ülekande selgitusse märkida võlgniku nimi.
2 (6)
K. K. täitis internetikeskkonnas laenutaotluse, mille endise nimega SNEL Grupp OÜ rahuldas. Pooled sõlmisid 29.08.2012 tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja laenu 290 eurot, hageja kandis laenu üle kostja kontole, laen tuli tagastada hiljemalt 08.10.2012. Kostja laenu tähtaegselt ei tagastanud. Kostja on olnud viivituses laenusummas 290 euro tagastamisel, viitamise periood on 9.10.201210.07.2017, viivitatud päevi kokku 1736, viivise määr 8% aastas, seega viivis kokku 104.16 eurot. Tarbijakrediidilepingu punktis 7.2 on kokku lepitud intressi tasumise kohustuses, hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud laenu intress suuruses 58 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot, hagi esitamisel 55 eurot, seega kokku 100 eurot.
3.Hageja teatas 05.09.2017 kohtu nõudele vastates, et Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 07.06.2013 kohtumääruse alusel alustatud täitemenetlust nr 084/2013/1949 ja kinnitas, et 25.07.2017 on kohtutäituri poolt hagejale üle kantud 389,22 eurot. Hageja arvestas laekunud summast maha põhivõla 290 eurot, intressi 58 eurot, osaliselt viivise 41,22 eurot. Seega jäi hageja nõudeks kostja vastu seisuga 25.07.2017 viivis summas 63,84 eurot (tl-d 116, 131). Kostja vastus
4.Kostja selgitab esitatud vastuses, et pole tema vastu esitatud nõudega nõus, vara Eestis ei ole, toetab iga kuu 235 euroga oma last, pangaarved on arestitud 5000 euro ulatuses ja 470 euro suurusest kuupalgast ei ole võimalik midagi maksta (tl 110). 25.08.2017 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et laen võis olla 2012 aastal, nõue on aegunud, nõue on sundtäitmisel, kohtutäitur ei ole sundtäitmist lõpetanud. Võlgnevus on täies ulatuses tasutud, kuid kohtutäitur ei ole raha edasi kandnud. Kostja taotles, et kohus nõuaks kohtutäiturilt andmed laekunud summade kohta (tl 122). Kohtu põhjendused 5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja märkis hagiavalduses viitega TsMS § 404 lg 1, et kuna hagi hind ei ületa seaduses sätestatud summasid, on hageja nõus asja kirjaliku menetlusega (tl 92). Kohus määras asja lahendamiseks kohtuistungi, hageja teatas 11.08.2017 kirjas, et jääb seisukoha juurde, et asi lahendataks kirjalikus menetluses, kohtuistungil osalemine suurendab hageja menetluskulusid, hageja esindaja peab istungile sõitma Tallinnast ja seega kuluks ainuüksi edasi-tagasi sõidule 6 tundi (tl 116). Kostja esitas 25.08.2017 toimunud kohtuistungil väite, et kogu võlgnevus on tasutud, samuti taotluse kohtutäiturilt andmete väljanõudmises ja kuna hagejat kohal ei olnud, tuli istung edasi lükata (tl 122). Pärast kohtutäiturilt andmete saamist määras kohus asjas uueks istungi ajaks 29.09.2017, millele kostja teatas, et seoses töölähetuses viibimisega ei ole võimalik kohtuistungil osaleda (tl 136). Kohus selgitas 28.09.2017 kirjas pooltele menetluslikku olukorda ja määras tähtajad (tl 139 140), 11.10.2017 kirjas teatas kohus pooltele, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses (tl 147).
3 (6)
Kohus leiab, et kuna asjas on välja selgitatud vajalikud andmed lahendi tegemiseks, saab vaidluse TsMS § 404 lähtudes lahendada kirjalikus menetluses.
6.VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahel ei ole vaidlust ja nähtuvalt laenulepingust nr 20130607025 on 07.06.2013 esitanud kiirlaenu taotluse (tl 94) ja lepingu lisast nr 20120828081 nähtuvalt on saanud laenu põhiosa summas 290 eurot, intress 58 eurot, kokku 348 eurot, maksekuupäev 08.10.2012 (tl 98). Maksekorraldusest nr 2413 nähtuvalt on SNEL GRUPP OÜ poolt kantud 29.08.2012 K. K. arveldusarvele 290 eurot (tl 73). Kohus möönab, et kuigi hagiavaldusele lisatud 07.06.2013 taotlus ei ole asjakohane tõend, saab poolte tahteavaldusetest ja eelviidatud laenulepingu lisa alusel lugeda tuvastataks, et pooled sõlmisid 29.08.2012 tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõistes.
7.Kostja on viidanud nõude aegumisele nii esitatud määruskaebuses kui ka kohtuistungil. Kohus selgitab, et kostja on ekslikult asunud seisukohale, et laenuleping on sõlmitud 2009 aastal. Kohus on tuvastanud, et laenuleping 290 euro osas sõlmiti 29.08.2012. Maksekäsk on koostatud 7.06.2013 (tl 12-13), kohtutäituri vastusest nähtuvalt on alustatud täitemenetlust 2013 aastal, täiteasja nr 084/2013/1949 (tl 126), Tallinna Ringkonnakohtu 8.06.2017 määrusega maksekäsu määrus tühistati (tl 87), hagi esitati 10.07.2017 (tl 91-92). TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 p 3 hagi esitamisega aegumine peatub ja hagi esitamisega on võrdsustatud ka avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud.
8.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on 7.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-6099 kohustanud kostjat maksma hagejale põhinõudena 290 eurot, kõrvalnõuded summas 290 eurot, hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot (tl 12). Kostja poolt 07.08.2017 esitatud ekirjast (tl 112) nähtub, et viidatud kohtumääruse alusel on alustatud kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt täitemenetlust täiteasjas nr 084/2013/1949, täitmisel on põhinõue summas 645 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasud kokku 187,76 eurot. Kohtutäitur on selgitanud, et 13.07.2017 laekus täiteasjas 502,52 eurot, millest sissenõudjale on kantud 389,22 eurot. Eeltoodud asjaolu on kinnitanud ka hageja 11.08.2017 kirjas (tl 116). Vastuseks kohtunõudele selgitas kohtutäitur, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2017 määruse kohtutäiturile esitamist laekus 15.08.2017 võlgniku töötasust kohtutäiturile 689,58 eurot, mis täitemenetluse lõpetamise tõttu kanti üle järgmise nõude katteks täiteasjas nr 084/2013/102 (tl 126). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et täitemenetluse käigus on 13.07.2017 kohtutäiturile laekunud 502,52 eurot ja 25.07.2017 on laekunud summast 389,22 eurot kantud BestCredit OÜ-le.
4 (6)
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tähtaegselt laenu ja intressi tagasi ei maksnud, tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja viidatud sätte p 6 alusel viivist. VÕS § 88 lg 1 järgi kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Viidatud sätte lg 8 järgi kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja on selgitanud, et 25.07.2017 kohtutäituri poolt üle kantud 389,22 eurost arvestas ta maha põhivõla 290 eurot, intressi 58 eurot, osaliselt viivise 41,22 eurot. Hageja on arvestanud viivist perioodi 9.10.2012 kuni 10.07.2017, viivise määraga 8% aastas, seega kokku viivis 104,16 eurot. Hageja täpsustas 11.08.2017 kirjas alates 11.07.2017 kuni 25.07.2017 on arvestatud viivise summa 0,90 eurot ja seisuga 25.07.2017 on hageja nõue kostja vastu 63,84 eurot (tl 116). Kostja ei ole hageja arvestusele vastuväiteid esitanud ja seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostjal on tasumata viivis summas 63,84 eurot.
10.Hageja esitas kostja vastu nõude kogusummas 452,16 eurot (tl 91-92). Hageja on 11.08.2017 kirjas kohtule selgitanud, et täitemenetluse tulemusena moodustab 25.07.2017 hageja nõue kostja vastu kokku 63,84 eurot ja hageja menetluskulud (tl 116). Kohus määras 28.09.2017 esitatud kirjaga hagejale tähtaja, et hageja selgitaks, kas hageja on esitatud nõuet vähendanud ja hagist osaliselt loobunud või hagi osaliselt tagasi võtnud (tl 139-140). Hageja teatas 05.10.2017 kirjas kohtule, et kuna kostja ei ole hageja nõudeid vabatahtlikult täitnud, puudub hagejal alus oma nõuetest loobumiseks või nende tagasivõtmiseks (tl 144). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on jäänud ka pärast sundtäitmise tulemusena laekunud 389,22 euro saamist esialgse nõude juurde st hageja nõue kostja vastu on 452,16 eurot.
11.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud osaliselt so viivise 63,84 euro suuruses summas. Põhinõue, intress ja osa hagis esitatud viivisenõudest on sundtäitmise tulemusena hagejale tasutud. VÕS § 186 p 9 järgi lõpeb võlasuhe ka muul seaduses ettenähtud juhul. TMS § 48 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile. Kohus leiab, et kuna täitemenetluse kaudu on hagejale laekunud võlgnevuse katteks 389,22 eurot, on selles ulatuses võlasuhe lõppenud ja puudub seaduslik alus juba tasutud nõuete korduv väljamõistmine. Seega tuleb esitatud hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 63,84 eurot.
12.Hageja on taotlenud, et nõutud summad kantakse Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE49 2200 2210 5703 9340 Swedbank AS-is, ülekande selgitusse märkida võlgniku nimi. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et hageja taotlus on kooskõlas TsMS § 445 lg 1 ja tuleb rahuldada.
5 (6)
Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas esitatud hagi osaliselt, hageja nõue oli 452,16 eurot, millest kohus rahuldas 63,84 eurot so 14 % esitatud nõudest. Seega tuleks vastavalt hagi rahuldamisele jätta hageja kanda 86 % kostja menetluskuludest ja kostja kanda 14 % hageja menetluskuludest. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmäärmaisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kostja on nõustunud ja pakkunud kompromissi, mille kohasel oleks ta olnud nõus koheselt tasuma 63,84 eurot, hageja sellega ei nõustunud. Hageja märkis 26.09.2017 saadetud e-kirjas, et kostja poolt pakutud kompromiss, mille kohaselt kostja tasub puuduoleva 64 eurot (tl 137), ei ole hagejale vastuvõetav, hageja soovib, et kostja tasuks ka kõik hageja kantud menetluskulud (tl 138). TsMS § 163 lg 2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohtu arvates tuleks menetluskulude jaotuse osas arvestada ka sellega, et hageja esindaja ei ilmunud kohtu poolt määratud kohtuistungile, põhjendades mitteilmumist sellega, et ainuüksi Tallinnast Võrru sõitmine võtab kokku 6 tundi. Hageja menetluskulude kujunemist silmas pidades peab kohus vajalikuks märkida, et peale istungit jätkunud kirjalik menetlus on suurendanud hageja menetluskulusid. Hagi esitamise järgselt on hageja märkinud menetluskulude suuruseks kokku 220 eurot (tl 99), kohtuistungi osas seisukoha esitamise järgsed menetluskulud on hagejal summas 520 eurot (tl 118), lõplikud menetluskulud 686,67 eurot (tl 145). Seega on hageja menetluskulud kirjaliku menetluse käigus suurenenud 466,67 euro võrra. Kohus möönab, et seega on hageja menetluskulude suuruse põhjustanud ka hageja enda käitumine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.