4.Välja mõista OÜ-lt Kaamos Ehitus Akfort OÜ kasuks viivis 0,1% päevas nõudelt summas 6 571,07 eurot alates 09.04.2024. a kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Akfort OÜ menetluskulud jätta OÜ Kaamos Ehitus kanda. OÜ Kaamos Ehitus menetluskulud jätta tema enda kanda.
2.Rahuldada Akfort OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3.Välja mõista Kaamos Ehitus OÜ-lt menetluskulud summas 5 370 eurot (sh riigilõiv 770 eurot) Akfort OÜ kasuks.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Kaamos Ehitus OÜ-l tasuda Akfort OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 5 370 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja
1.Kohtule 09.04.2024. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 21.07.2018 Akfort OÜ (edaspidi hageja) ja OÜ Kaamos Ehitus (edaspidi kostja) alltöövõtulepingu. Lepingu kohaselt pidi hageja kostja alltöövõtjana teostama ehitusobjektil täiskomplektselt ja täiemahuliselt fassaaditööd 4 ehitatava maja osas. Hageja pidi muu hulgas paigaldama soojustuse ja fassaadi vastavalt projektile. Hageja teostas viimased tööd märtsikuus 2019 ning väljastas kostjale 01.04.2019 viimase arve ja 06.04.2019 viimase üleandmisevastuvõtmise akti, mis jäi kostja poolt alusetult allkirjastamata. Viimasel arvel on kostja märkinud garantii tagatissumma miinusmärgiga, s.t arve alusel tuli kostjal tasuda 6 571,07 eurot vähem, sest nimetatud summa jäi kostjale tagatiseks garantiist tulenevate nõuete tagamiseks. 01.04.2019 väljastas hageja kostjale ka arve tagatissumma tagastamiseks tähtajaga 01.04.2022.
2.Lepingu p 12.4 ja 12.6 nõudeid järgides tasus hageja kostjale seega garantii tagatissumma summas 6 571,07 eurot, mille tagasimaksmine pidi lepingu p 12.9 kohaselt toimuma peale lepingu p 13.1 nimetatud tähtaja saabumist ehk peale garantiiperioodi lõppu. Kostja ei ole esitanud hagejale vastuväiteid seoses arvega, mille kohaselt tuli garantii tagatissumma tagastada 01.04.2022. Garantiiperiood pidi lepingu p 13.1 kohaselt olema kolmkümmend kuus (36) kalendrikuud arvates Alltöövõtja poolt Lepingu eesmärgi saavutamisest ja Töö vastuvõtu akti allakirjutamisest Töövõtja poolt pluss eeldatav ajaperiood, mis jääb Töövõtjal Objekti Ehitise omanikule lõpliku üleandmise päevani. Nimetatud sätte eesmärk oli seega selline, et garantiiperiood kestab 36 kuud alates ajast, kui objekt on omanikule üle antud.
3.Hagejal puudub info, millal objekt on omanikule üle antud, kuid eelduste kohaselt pidi see toimuma 2019. aasta esimeses pooles. Iltre 10 ja 12 objektidele on väljastatud kasutusluba
2
03.06.2019, Vae 19 ja Kuuse tn 30 objektidele on väljastatud kasutusluba 17.06.2019. Garantiiperiood algas seega hiljemalt viimase kasutusloa väljastamise päeval, s.t 17.06.2019 ja lõppes hiljemalt 17.06.2022.
4.08.04.2022 pöördus kostja hageja poole ning viitas kahele probleemile: esiteks on Vae 19 hoone otsaseinal niiskuskahjustused ning teiseks tuleb kõigile 4 majale otsaseintele tekitada paisuvuuk. Hageja vastas 18.04.2022, et paisuvuugid ei olnud projektil märgitud ning hageja tegi tööd projekti alusel. Mitte keegi pole tööde teostamise käigus paisuvuukide puudumisele viidanud – seda ei teinud kostjapoolne projektijuht ega ka ehitusjärelevalve. Sealjuures allkirjastasid pooled jooksvalt kaetud tööde akte, kus samuti ei ole viidet paisuvuukidele ega nende puudumisele, kuigi kaetud tööde aktides oli selgelt näha, kuidas soojustus on paigaldatud ja et paisuvuuke ei ole. Hageja ei vaidlusta fakti, et paisuvuuke ei ole, kuid on seisukohal, et neid ei pidanud projekti kohaselt olema.
5.Kostja on 18.04.2022 vastanud hagejale, et paisuvuugid tuli teha seetõttu, et hoone konstruktiivses osas olid akendel samas kohas deformatsioonivuugid, millega oleks pidanud fassaaditööde ajal arvestama. 19.04.2022 vastas aga hageja, et tegi fassaadi vastavalt tootja juhistele ja projektile. 27.09.2023 pöördus hageja kostja poole ja nõudis tagatissumma tagastamist. 29.09.2023 vastuses keeldus kostja tagatissumma tagastamisest viidates sellele, et hageja on garantiiperioodil jätnud tegemata garantiitööd.
6.Hageja nõude sisu on tagatise tagastamise nõue (6 571,07 eurot), kahju hüvitamise nõue (summas 210,24 eurot) ja põhinõudelt arvestatud viivise nõue. Hageja on kõik enda lepingulised kohustused täitnud. Poolte vahel oli sõlmitud ehituse töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja etteheide hagejale seisnes selles, et hageja ei ole teinud paisuvuuke. Paisuvuuk on lihtsustatult öeldes vuuk, mida kasutatakse täitematerjalina, kui blokid ei ole omavahel kinnitatud või ühendatud. Paisuvuuk peaks nähtuma ehitamise aluseks olevatelt dokumentidelt. Antud juhul pidi hageja ehitama lepingu p 19.4.1 märgitud projekti alusel ning nimetatud projekt ei näinud paisuvuuki ette. Ka hilisemas kirjavahetuses ei ole kostja viidanud ühelegi konkreetsele dokumendile, millelt nähtuks, et hageja on jätnud nõuetekohaselt oma kohustuse täitmata ja pausuvuugi tegemata. Kuna projekt oli vastavas osas puudulik (s.t ei sisaldanud paisuvuuke, kuigi kostja neid soovis), siis ei ole hageja vastutav selle eest, kui hageja lähtus ehitamisel projektist. Seetõttu ei ole hageja paisuvuuke rajanud ja sellega seonduvad etteheited kostja poolt on alusetud.
7.Hagejal on õigus nõuda garantii tagatissumma tagastamist. Lepingu p 13.1 nägi ette, et garantiiperiood on 36 kalendrikuud arvates Alltöövõtja poolt Lepingu eesmärgi saavutamisest ja Töö vastuvõtu akti allakirjutamisest Töövõtja poolt pluss eeldatav ajaperiood, mis jääb Töövõtjal Objekti Ehitise omanikule lõpliku üleandmise päevani. VÕS § 155 lg 4 p 2 kohaselt on hageja garantiist tulenev kohustus kostja ees lõppenud seoses tähtaja möödumisega.
8.Hageja on lepingu eesmärgi saavutanud ja väljastanud kostjale ka viimase arve, mille kostja on tasunud. Viimast töö üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole pooled koostanud ega allkirjastanud, kuid see ei tähenda, et garantiiperioodi algus pikeneks sellest tulenevalt määramata ajaks. Vastupidine seisukoht (kuna akti pole koostatud, pole garantiiperiood
3
alanud) oleks vastuolus ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 6 ja § 7). Kuivõrd ehitistele on väljastatus kasutusload, siis loeb hageja, et hiljemalt viimasest kasutusloa väljastamisest (17.06.2019) hakkas garantiiaeg kulgema. Seda põhjusel, et poolte eesmärk lepingu sõlmimisel oli, et garantiiperiood algab siis, kui hageja on tööd teostanud ja kui kostja on samuti tööd üle andnud, mis nähtub p 13.1 sõnastusest. Seega möödus garantiiperiood 16.06.2022. Kuna garantiiperiood on lõppenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist (VÕS § 76) ja lepingu p 12.9 alusel on hagejal õigus nõuda tagatissumma tagastamist.
9.Kahju hüvitamise nõue seoses õigusabikuludega – 210,24 eurot. Lisaks eelnevale nõuab hageja VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1 ja lg 3 alusel kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale tekkinud õigusabikulu on põhjuslikus seoses kostja tegevusega/tegevusetusega. Hageja on palunud kostjal garantii tagatissumma tagastada, kuid kostja on sellest keeldunud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole. Hageja on kohtueelse menetlusega seonduvalt kandnud õigusabikulusid kokku 252,29 eurot. Osutatud õigusteenuse maht ja sisu on kajastatud Advokaadibüroo Lindeberg OÜ 30.09.2023 arvel. Arve summa on seotud hageja poolt kostjale saadetud nõudekirjaga, mille eest tasus hageja Advokaadibüroole Lindeberg kokku 252,29 eurot. Ilma käibemaksuta on summa 210,24 eurot (252,29/1,2). Hageja nõuab nimetatud summat ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane.
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Lepingu p 14.5 kohaselt on viivise määr 0,1% päevas. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt summas 6 571,07 viivist 0,1% päevas alates hagi esitamisest (VÕS § 113 lg 2) kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus
11.Kohtule 22.05.2024. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Lepingujärgse garantiiperioodi jooksul ilmnesid hageja poolt tehtud töödes järgmised puudused, millest kostja hagejat ka e-kirja teel teavitas. Iltre 10 puudused, info edastatud hagejale 15. märtsil 2022: Maja krohvis esinevad defektid. Defektsed kohad tuleb parandada ja uuesti viimistleda. Akende veeplekkide ülespöörete ja seina vahelised vuugid on pragunenud, need tuleb kontrollida ja uuesti tihendada.
12.Iltre 12 puudused, info edastatud hagejale 15. märtsil 2022: Akende juures praod perimeetris. Praod veepleki ja fassaadi vahel. Praod aknalaudade ja seina kokkuviigus. Tuleb teha maalritööde parandused ja praod akende perimeetris ning aknalaudade ja seina kokkuviigus likvideerida. Praod veepleki ja fassaadi vahel tuleb täita ilmastikukindla elastse täitemassiga. Praod veepleki ja fassaadi vahel tuleb täita ilmastikukindla elastse täitemassiga. Aknalaua ja aknalengi nurgas tuleb silikoon vahetada. Aknad. Praod perimeetris. Praod veepleki ja fassaadi vahel. Praod aknalaua ja aknapale kokkuviigus. Rõdu ukse juures vasakpoolses seinas suuremõõtmeline krohvidefekt. Köögi otsaaknal väljaspool krohvi või värvitäpid, mida pole võimalik eemaldada. Rõdu akna kohal värviparandused teha, mis tekkisid ära lennanud rõdupleki tagajärjel, kui sealt vesi jooksis. Välisseinadel on sees pool mõlemas toas mingi kummalised tumedad jutid, võibolla aluspind kehv või liiga vähe värvikihte. Fassaadi seisukord on defektne, esinevad värvierinevused, nähtavad mõrad, fassaadi nurgad on katki. Välisuksest vasakul ventilatsiooniresti ümbrus ebakorrektne.
4
13.Kuuse 30 puudused, info edastatud hagejale 16. märtsil 2022: Maja välisseinal, terrassi kõrvalt krohv lahti. Fassaadil tekkinud praod. Väliala ja fassaad: peaukse poolses seinas on hoone poole vaadates peauksest paremal fassaadil nähtavad üldpildist erinevad krohvilaigud (tellingu kinnitus või muu hilisem parandus?). Väliala ja fassaad: Peaukse vastas olevas seinas on juba varem parandatud krohvipindadel vaja uusi parandusi (sh sokli serv).
14.Vae 19 puudused, info edastatud hagejale 8. aprillil 2022: Fassaadi otsaseintes praod. Õhuvõturestide vahel fassaadikrohv lahti. Vaja lahtine eemaldada ning uuesti krohvida. Aknapealne fassaadinurk ebakorrektselt krohvitud (ei kata välisnurka terviklikult). Maja taga fassaadikrohvi parandus on teostatud mittekvaliteetselt ning on lahtine. Lahtine vaja eemaldada ning teostada parandustööd. Aknaaluse pleki ja fassaadi liitekohtade tihendamine ebakorrektne. Fassaadil krohv lahti. Rõdu alumise serva ümbruses fassaadikrohv lõpetamata. Rõdu ümbrus tuleb korrektselt viimistluskrohviga viimistleda. Fassaadi alaservas krohv lahti. Hoone nurgas heleda seina viimistluskrohviga on kaetud tumeda seina osa. Tume seinaosa tuleks õige viimistluskrohviga nurgani korrektselt viimistleda. Maja heledamas otsaseinas katuses allapoole ca 1 m kõrguses fassaadikrohv lahti (villaga isoleeritud osa). Lahtine krohv tuleb eemaldada ning teostada korrektne fassaadi viimistlus uuesti. Maja heledas otsaseinas on 1. korruse aknaraamil tehtud objektil kohtparandusi mittekorrektselt. Aknal tehasevärvile tekitatud defektid ning raamil on märgatavad defektid. Maja heledas otsaseinas fassaadi alaservas krohv lahti. Olemasolevat pragu on parandatud mittesobivat tooni paranduskrohviga, millest on pragu läbi tulnud. Parklapoolsel parempoolsel terrassil aknaaluse pleki ja fassaadi liitekoha vuuk lahti. Parkapoolse fassaadi alaserva viimistlus ebakorrektne ja lahti. Alaservas ca 50 mm kõrguselt märgatav struktuurierinevus ning krohv seinast lahti. Tänavapoolse fassaadi resti ümbrus krohvimata. Väliukse poole fassaadiseina krohv on varasematel perioodidel mullitanud, ülevaatuse käigus mulle ei olnud fotod lisatud aruandesse varasemast perioodist.
15.29. märtsil 2022 teatas hageja, et parandab Iltre 10, Iltre 12 ja Kuuse 30 tekkinud puudused. Sellele vaatamata hageja puuduseid ei kõrvaldanud. Kuna hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest ja vaidles selle üle, kas tal on kohustus seda teha, palus kostja palus tekkinud puudused 2023. aasta alguses täiendavalt üle vaadata kostja projekteerimise projektijuhil KPil ning omanikujärelevalvel ATil.
16.Selle ülevaatuse käigus tuvastati järgmist: Fassaadi alumise serva lagunemise põhjuseks on järgmised asjaolud: Sokliprofiil ei ole tihedalt fassaadi- ja soklisoojustuse vahel kinni, profiil on lahti. Üldarmeeringu võrk ei ulatu sokliprofiili alumise servani (peab ulatuma ka plastikosa peale, alumises servas spetsiaalne soon, kus tehakse võrgu lõige). Madal sokkel. Vill alumises servas – Päästeamet pidi lubama kasutada esimeses plaadirivis EPS-i. Alumises servas pinnasest suur niiskuskoormus (mitte kapillaarniiskus läbi materjalide vaid läbi õhu kanduv). Sokliprofiili liidete juures tekib pragu (ots-otsaga liide ja nurgad), sealt pääseb vesi sisse ja hakkab lagunema. Aknapleki all ja puitlaudisega fassaadiosa all fassaadil on heledamad nired – vesi pääseb kuskilt pleki alla/puitfassaadi taha ja toob sealt kaasa fassaadi pinda kahjustavaid komponente (armeerimissegu leeliselised komponendid, holzprof immutusvahend).
5
17.Eeltoodust nähtub, et enamik fassaadi probleemidest ei olnud seotud puuduvate paisuvuukidega. Fassaadi alumise serva lagunemise põhjus oli muudes hageja poolt tehtud ehitusvigades. Kuna hageja puuduseid vaatamata kostja korduvatele palvetele ei kõrvaldanud, teatas kostja hagejale, et tellib vastavad tööd kolmandalt isikult. Kostja tellis puuduste kõrvaldamise tööd Cancun OÜ-lt. Kostja tasus nende tööde eest Cancun OÜ-le 9. novembri 2023 arve nr 23.546 alusel 55 606,80 eurot (46 339 eurot ilma käibemaksuta). Kostja keeldus eeltoodud asjaoludel hagejale garantiisumma tagastamisest.
18.Kostjal ei olnud kohustust garantiisummat hagejale tagastada, sest kostja pidas selle õiguspäraselt kinni tegemata garantiitööde hüvitamiseks. Alltöövõtulepingu punkti 1.5 kohaselt kohustus hageja teostama ehitistel aadressiga Iltre 10, Iltre 12, Kuuse 30 ja Vae 19, Laagri, Saue vald täiskompleksselt ja täiemahuliselt fassaaditööd. Alltöövõtulepingu punkti 13.1 kohaselt andis hageja töödele 36-kuuse garantii. Garantiiperioodi jooksul ilmnesid hageja poolt teostatud töödes puudused. Vaidlust ei saa olla selles, et pragunev, lagunev, mõradega, värvidefektidega ja niiskuskahjustusega fassaad ei vasta ühelgi juhul alltöövõtulepingu tingimustele. Eeltoodust tulenevalt ei olnud puuduseks mitte ainult paisuvuukide puudumine, mida hageja on oma hagis käsitlenud, vaid hageja töös ilmnes garantiiperioodil ka muid puuduseid. Paisuvuukide puudumine tekitas vertikaalsed praod majade otsaseintesse. Muud fassaadi puudused olid tingitud aga teistest ehitusvigadest. Suurem osa puudustest oligi seotud sellega, et fassaadi alumine osa (termoprofiil) lagunes kõikides seintes, mitte ainult otsaseintes. Hageja ei ole hagiavalduses käsitlenud muid puuduseid peale paisuvuukide puudumise.
19.Alltöövõtulepingu punkti 13.2 kohaselt oli hageja kohustatud garantiiperioodi jooksul ilmnevad töö lepingutingimustele mittevastavused kõrvaldama omal kulul. Hageja kohustus puudused kõrvaldama hiljemalt 7 tööpäeva jooksul peale kirjaliku teate saamist kostjalt (alltöövõtulepingu punkti 13.4, lepingueelsete läbirääkimiste protokoll). Kostja teavitas hagejat puudustest garantiiperioodi jooksul, kuid hageja puuduseid ei kõrvaldanud. Seetõttu oli kostjal õigus alltöövõtulepingu punkti 12.7 alusel hageja poolt tasutud garantiisumma arvelt need puudused kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud hagejale garantiisummat tagastama ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Hageja nõue on alusetu ja lisaks tõendamata. Esiteks ei ole hageja käsitlenud oma hagis üldse kõiki puuduseid. Hageja keskendub vaid nendele puudustele, mis tekkisid paisuvuukide puudumisest, kuid jätab arvestamata, et töös esines ka muid puuduseid. Kõikide alltöövõtulepingu objektiks olnud majade fassaadide alumine serv (termoprofiil) lagunes ning seda ei põhjustanud paisuvuukide puudumine, vaid muud hageja poolsed ehitusvead. Seega oli kostjal igal juhul õigus nende muude puuduste kõrvaldamiseks garantiisumma kinni pidada. Kuna puuduste kõrvaldamise kulud olid hageja poolt antud garantiisummast mitu korda suuremad, siis ka ainuüksi neid muidu puuduseid fassaadide alumises servas arvestades oli kostjal õigus garantiisumma kinni pidada.
21.Teiseks ei ole hageja arvestanud garantiikohustusest tulenevate eelduste ja tõendamiskoormusega, mistõttu hageja tõendamiskohustus on täitmata. VÕS § 650 lõige 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Käesoleval juhul ilmnesid garantiiperioodi jooksul fassaadis praod,
6
krohvidefektid, katkised nurgad, värvierinevused ja niiskuskahjustused. Hageja ei ole hagis vaidlustanud, et tegemist on puudustega, st töö lepingutingimustele mittevastavusega. Hageja käsitleb nimetatud puudusi hagis üksnes osaliselt (ainult puuduseid, mis on põhjustatud paisuvuukide puudumisest) ning vaidlustab hagis üksnes seda, et tal polnud paisuvuukide tegemise kohustust. Sellise väite esitamine (et hagejal polnud paisuvuukide tegemise kohustust ja seega ei ole tema poolsed teod puuduste põhjuseks) ei ole aga garantiikohustuse kontekstis piisavad.
22.Garantiiperioodi jooksul ilmnenud puuduste osas tuleb garantii andjal (käesoleval juhul hagejal) tõendada, et ta ei vastuta tekkinud puuduste eest. Seega on hagejal kohustus käesoleval juhul tõendada, et puudused olid tingitud põhjustest, mille eest tema ei vastuta. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohustus tõendada, et ükski nimetatud puudustest ei ole temapoolse lepingu rikkumise tagajärg. Hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud, vaid on nimetanud üksnes paljasõnaliselt, et tal ei olnud paisuvuukide tegemise kohustust. Hageja ei ole lisanud neid tootja juhiseid, mis väidetavalt lubasid fassaadi paigaldada ilma paisuvuukideta ega esitanud oma väite kohta ka muid tõendeid. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue alusetu ja tõendamata ning hagi tuleb igal juhul jätta rahuldamata. Kuna hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata, siis ei saa rahuldada ka hageja kahju hüvitamise nõuet (kohtueelsed õigusabikulud) ega viivisenõuet.
23.Hageja on rikkunud alltöövõtulepingust tulenevat garantiikohustust, sest on jätnud tekkinud puudused omal kulul kõrvaldamata. Selle tõttu on kostja pidanud puudused ise kõrvaldama ja kandnud sellega seoses kahju 46 339 eurot (ilma käibemaksuta). Kui hageja oleks täitnud oma garantiikohustuse, siis ei oleks kostja pidanud neid töid kolmandalt isikult tellima ega kandma ka sellega seotud kulutusi summas 46 339 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud kahjust on kostja katnud 5475,84 eurot (ilma käibemaksuta) hageja poolt antud garantiisumma arvelt. Seega on hagejal kohustus hüvitada kostjale kahju summas 40 863,16 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu põhjendused
24.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
25.Käesolevas tsiviilasjas on olulised järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 21.07.2018. a ehituse alltöövõtulepingu elamute (asukohaga Iltre tn 10, Iltre tn 12, Kuuse tn 30 ja Vae tn 19, Laagri) fassaaditööde teostamiseks (dtl 31-74, 89-132). • Hageja väljastas 01.04.2019. a kostjale arve nr 080104 (tööd vastavalt põhitööde õiendile nr 6 ja lisatööde õiendile nr 2) summas 15 172,03 eurot (dtl 8). • Hageja väljastas 01.04.2019. a kostjale arve nr 090104 tagatissumma 6 571,01 euro tagastamiseks tähtajaga 01.04.2022. a (dtl 11). • Hageja esitas kostjale 06.04.2019. a viimase tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (õiend nr 6) (dtl 9). • Kostja akti ei allkirjastanud. Kostja tasus talle väljastatud arve nr 080104. • Kostja esitas 31.03.2023. a hagejale nõude puuduste kõrvaldamiseks. • Hageja esitas 27.09.2023. a kostjale kohtuvälise nõude tagatisraha tagastamiseks (dtl 20, 141-143).
7
26.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd ja kostjale tööde vastuvõtmiseks esitanud teostatud tööde akti vastavalt lepingule. Viimast akti ei allkirjastatud, kuid hageja hinnangul ei tähenda see, et garantiiperiood pikeneks sellest tulenevalt määramata ajaks. Objektid said kasutusload 03.06.2019 ja 17.06.2019. a. Hageja leiab, et garantiiperiood lõppes seega hiljemalt 17.06.2022. a, mistõttu on kostja kohustatud tagastama VÕS § 76 ja lepingu p 12.9 alusel tagatissumma.
27.Kostja ei eita garantiisumma tagastamata jätmist. Kostja vastuväite kohaselt oli hageja poolt teostatud töö ebakvaliteetne. Kostja pidi puudused ise kõrvaldama ja kostjal oli õigus teha seda garantiisumma arvelt.
28.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele.
29.Hagejal oli käesolevas menetluses kohustus tõendada, millises töös kokku lepiti, et kokkulepitud töö on valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt nt Riigikohtu 02.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; 28.10.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22).
30.Töövõtulepingu kohaselt pidi hageja teostama tööd vastavalt lepingu p-le 2.1 ja lisaks olevale hinnapakkumisele (dtl 31, 45). Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on 06.04.2019. a esitanud kostjale teostatud tööde akti (õiend nr 6) (dtl 9). Lepingu p
10.1.5.töövõtja on kohustatud õiendi aktsepteerima või sellest keeldumisest teatama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Kostja õiendi osas pretensioone kooskõlas lepingu punktiga
10.1.5.hagejale ei esitanud.
8
31.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt alandatud (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14).
32.Puudub vaidlus, et kostja on õiendi nr 6 ja arve nr 080104 kätte saanud ning arve ka tasunud. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlusaluse lepingu p 5.2. kohaselt pidi töö vastama Eesti Vabariigis kehtivatele ehitamise ja projekteerimise normatiividele, ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele, RYL klassile 1, ST, RT, ET kartoteekidele jm kehtivatele õigusaktidele, heale ehitustavale, EEI eeskirjadele (dtl 34-35).
33.Kostja tööde ja arve 080104 ning arve 090104 osas pretensioone ei esitanud. Kostja poolt hagejale 11.04.2022. a saadetud e-kirjast nähtuvalt on arve 090104 tasumise takistuseks Vae 19 hoone otsaseina niiskuskahjustused. Kostja märgib lisaks hagejale: „Samuti peame kõigile 4 esimese etapi majale (Iltre 10, 12, Vae 19 ja Kuuse 30) otsaseinetele tekitama paisuvuugid – müüritises oleva deformatsioonivuugi kompenseerimiseks (dtl 16, 402). Seda, et hageja töös esinesid puudused, mis vajasid kostja poolt ümbertegemist on kostja asunud esmakordselt väitma alates 11.04.2022, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks hagejat teavitanud töö esinevatest puudustest kooskõlas lepingus sätestatuga. Kohus on seisukohal, et kostja on teavitanud puudustest hilinemisega. Kuivõrd nii hageja kui kostja tegutsesid lepingut sõlmides ja täites oma kutse- ja majandustegevuses on kostja oma vastuväited esitanud mõistlikku tähtaega ületades.
34.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul on hageja kostjale tööd vastuvõtmiseks esitanud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Käesolevas menetluses kogutud tõendite põhjal teeb kohus järelduse, et tegelikkuses kostjal hagejale õiendi nr 6 saamisel pretensioone ei olnud.
35.Kuna hageja poolt tehtud töö vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes ning töö on kasutusele võetud, ei esine käesoleval juhul aluseid, millest tulenevalt oleks kostjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda
9
kostja poolt vastuvõetuks 12. aprillil 2022. a (s.o. õiendi saamisest, millele lisandub 5 päeva pretensioonide esitamiseks või tööde aktsepteerimiseks vastavalt lepingu punktile 10.1.5.).
36.VÕS § 650 lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Vaidlusaluse töövõtulepingu p 12.4 kohaselt alltöövõtja kohustus hiljemalt ette töö vastuvõtmise akti allkirjastamist esitama töövõtjale garantiiaegse panga või kindlustusasutuse garantii selle kohta, et pank tasub töövõtja nõuded ulatuses, mis vastab 3%-le lepingu tasust (koos lisa- ja muudatustöödega) ja p 12.6 kohaselt on alltöövõtjal õigus p-s 12.4 nimetatud garantiiaegse garantii esitamise asemel maksta samas punktis nimetatud tähtajaks töövõtjale tagatisena rahasumma p-s 12.4 nimetatud ulatuses (nn. tagatissumma). Lepingu p 13.4 kohaselt alltöövõtja kohustub mistahes ilmnevad töö lepingutingimustele mittevastavused kõrvaldama hiljemalt 7 päeva jooksul pärast töövõtjalt kirjaliku teate saamist (dtl 130).
37.Kohtu hinnangul on kostja vääralt mõistnud töövõtulepingus sätestatud garantii sisu ning ekslikult leidnud, et hageja vastutab kõikide ehitusobjektidel (s.o. elamud asukohaga Iltre tn 10, Iltre tn 12, Kuuse tn 30 ja Vae tn 19, Laagri) tuvastatud puuduste eest sõltumata sellest, kes need puudused on põhjustanud.
38.Vastavalt lepingu punktile 13.1 on garantiiperiood 36 kalendrikuud arvates alltöövõtja poolt lepingu eesmärgi saavutamisest ja töö vastuvõtu akti allakirjutamisest töövõtja poolt pluss eeldatav ajaperiood, mis jääb töövõtjal objekti ehitise omanikule lõpliku üleandmise päevani (dtl 40). Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-49-17 selgitanud, et garantiiremondist tulenevad suhted on kaetud garantiiga, garantiiremondi kohta ei sõlmita eraldi töövõtulepingut. Kui garantiiremont on puudulik, tähendab see garantiilepingust tuleneva (puuduse kõrvaldamise) kohustuse rikkumist. Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb VÕS § 155 lg 4 p 2 järgi, kui möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et Iltre 10 ja 12 elamutele on väljastatud kasutusluba 03.06.2019. a ning Vae 19 ja Kuuse tn 30 elamutele 17.06.2019. a. Kohus nõustub hagejaga selles, et kooskõlas lepingu p-ga 13.1 lõppes garantiiperiood hiljemalt 17.06.2022. a.
39.Garantii tähendab töövõtja kohustust tagada, et töö vastab lepingu tingimustele ning ehitisel või selle osal säilivad garantiiaja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ja kvaliteet. Lepingu punkt 1.4 järgi lepingu objektiks on korterelamute ehitamine aadressiga Iltre tn 10, Iltre tn 12, Kuuse tn 30 ja Vae tn 19, Laagri). Lepingu eesmärk on p 1.5 kohaselt lepingu p 1.4. määratletud objektidel täiskomplektse ja täiemahulise fassaaditöö teostamine ning selle üleandmine töövõtjale lepingus märgitud tingimustel. Lepingu p 2.1. kohaselt oli ehituse aluseks Arhitektuuribüroo Boa OÜ arhitektuurne projekt, MG Inseneribüroo OÜ konstruktiivne projekt. Lepingu p 2.3. kohaselt tuli töö teha vastavalt töövõtja esitatud ja töö käigus täiendavalt esitatavale projektile ja muule projektdokumentatsioonile, milline on lepingu lisaks (dtl 32). Lepingu p 5.11 kohaselt alltöövõtjal ei ole õigust muuta projekti ega muid töö tegemise aluseks olevaid dokumente ega lähtematerjale ega neist kõrvale kalduda v.a eelneval kokkuleppel töövõtjaga (dtl 35).
10
40.Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et hageja vastutab vastavalt pooltevahelisele lepingule üksnes ehitustöö lepingu tingimustele vastavuse eest ning hageja antud garantii ei laiene puudustega teostatud projekteerimistöödele ning projektdokumentatsioonile.
41.Kostja on enda vastuses hagiavaldusele loetlenud puudused, mida hageja küll lubas kõrvaldada, kuid jättis siiski töö tegemata (tl 167-168, 163-164, 220-235). Kostja tellis töö Cancun OÜ-lt, kes esitas 9.11.2023. a kostjale arve summas 55 606,80 eurot, mille kostja ka tasus.
42.Lepingu p 13.5. kohaselt garantiiaeg lõpeb garantiiülevaatusega, mille kohta koostatakse töövõtja ja alltöövõtja esindajate poolt allkirjastatud ülevaatuse akt (dtl 41). Kohtule on esitatud Iltre tn 10 01.10.2021. a garantii lõpu ülevaatuse raport (dtl 178-217). Raportist nähtub, et garantiiaja jooksul on fassaadi soojustust parandatud (dtl 179). Kohtule on esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetus, millest nähtub, et kostja on hagejale 15.03.2022. a ja 08.04.2022. a esitanud Iltre10, Iltre 12, Kuuse 30, Vae 19 garantiilõpu tööde nimekirja (dtl 173-177, 236-240, 241-245, 246-268, 269-357) ning 24.03.2022. a ka ülevaatuse raporti (dtl 218). Kostja soovis hiljemalt 13.04.2022. a hageja vastust selle kohta, kas hageja on nõus garantiitöödega tegelema (dtl 246-248). Hageja kinnitas 29.03.2022, et kõrvaldab Iltre 10, 12 ja Kuuse 30 puudused (dtl 358). 09.04.2022. a kinnitas hageja, et parandab Vae 19 puudused (dtl 395).
43.Kostja väitel hageja tegelikkuses puuduseid kõrvaldama ei asunud ning kostja tellis tööd Cancun OÜ-lt. Kohtu hinnangul on hageja väide eluliselt ebausutav ja vastuolus nii hilisemate sündmuste kronoloogia kui käesolevas menetluses kogutud tõenditega. 13.06.2022. a pöördus kostja Fassaadilahenduste asjatundja, Baumit SIA, poole parima lahenduse leidmiseks seoses puuduvate deformatsioonivuukidega, et seejärel saaks Akfort määrata tööde mahu ja maksumuse näiteks märgiks ka hoone vaatele vajalike deformatsioonivuukide asukohad. Kostja hinnangul võis tegemist olla ka kindlustusjuhtumiga (dtl 407-408, 411). Kohtule on esitatud e-kirjavahetus, millest nähtub, et 21.03.2023. a jätkas kostja fassaadiprobleemide tekkepõhjuste väljaselgitamist ja lahenduste otsimist (dtl 360-361, 362). 31.03.2023. a tegi kostja hagejale ettepaneku pakkuda välja hagejapoolne lahendus probleemile ja teostada see garantiitööde raames (dtl 397-397). Hageja viitas oma 12.04.2023. a vastuses kostjale, et projektis puudusid paisuvuugid, ehituse järelevalve ega projektijuht ei ole midagi öelnud paisuvuukide kohta ning lisas omapoolse lahenduse tekkinud probleemile (dtl 397).
44.Kostja on esile toonud, et fassaadide lagunemise põhjustas deformatsioonivuukide puudumine, nende paigaldamine oli aga kostja hinnangul hageja kohustus. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kostja nõustaja kohtuistungi antud selgituse kohaselt on deformatsioonivuugid füüsiliselt kohapeal nähtavad (dtl 590 ajapunkt 00:32:21). Kohus teeb nõustaja selgitusest järeldusele, et ka deformatsioonivuugi puudumine on sel juhul nähtav. Lepingu p 6.3. kohaselt kõik ülevaatused ja nõupidamised protokollitakse. Protokolli vormistab töövõtja esindaja objektil. Ülevaatusel või nõupidamisel osalejad on kohustatud protokollid allkirjastama nende koostamise kuupäeval. Võimalikud erimeelsused tuleb lisada protokolli ülevaatuse või nõupidamise toimumise ajal (dtl 37). Lepingu p 8.4. kohaselt töövõtja peab teatama alltöövõtjale töö mittevastavusest lepingu tingimustele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast mittevastavusest teada saamist või kui pidi teada saama
11
ning sealjuures mittevastavust kirjeldama. Lepingu p 8.5. kohaselt kui alltöövõtja teisiti ei tõenda, siis loetakse, et töövõtjal on võimalik mittevastavusest teada saada ainult töö või selle osa ülevaatamise juures või kui alltöövõtja ise või kolmas isik on sellest otseselt töövõtjale teatanud. Kaetud tööde aktid tuleb esitada vahetult enne kaetud tööde ettenäitamist. Kaetud tööd tuleb fotografeerida (dtl 73). Mitte ühestki käesolevas menetluses esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks kogu ehitustegevuse käigus teinud hagejale etteheite deformatsioonivuukide tegemata jätmise kohta. Kostja ei ole teinud hagejale etteheiteid ka ehitustegevuse dokumenteerimise kohta. Kohus asub seisukohale, et selliseid etteheiteid kuni 2022 a aprillikuuni ka ei olnud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et olukorras kus deformatsioonivuugi puudumine on silmaga lihtsalt märgatav puudus, tuleb kostja esmakordselt mõttele teha deformatsioonivuugid alles 11.04.2022. a (dtl 402). Juhul kui deformatsioonivuugid oleksid olnud märgitud projektis, oleks kostjal olnud lihtne nõuda hagejalt projektikohase töö teostamist kogu tööde teostamise perioodi jooksul. Kostja seda ei teinud, mistõttu asub kohus seisukohale, et projektis deformatsioonivuugid puudusid ning roheline joon projektil tähendab tõrvapappi ja ehituspaber+elastne vuuk nii nagu see on ka projektil kirjas (dtl 452).
45.Cancun OÜ hinnapakkumiselt nähtub, et tellitud töö alus on 17.08.2023 koostatud sokli sõlme paranduslahenduse eskiisjoonis nr AR-8-08 SOKLISÕLM parandused 2023.08.17. Tööde maksumus 46 339 eurot (lisandub käibemaks) (dtl 380, 381-386). Soklisõlme paranduslahenduselt nähtub, et uue lahendusega loodetakse likvideerida veest tingitud probleemid seoses fassaadiga. Seega ei teostanud Cancun OÜ mitte hageja tööd, vaid kohtu hinnangul uue töö uute jooniste alusel. Kohus on seisukohal, et eeltoodust on ka väär kostja seisukoht, et nende tööde teostamist sai kostja rahastada hageja poolt tasutud garantiisumma arvelt. Kuivõrd Cancun OÜ teostas uue töö uue eskiisjoonise alusel, on väär ka kostja väide, et hageja jättis garantiiparandused teostamata ning need teostas Cancun OÜ.
46.Harju Maakohtu 28.01.2025. a määruse kohaselt oli menetlusosalistel võimalik esitada kõik asjas tähtsust omavad dokumendid, avaldused, taotlused ja tõendid hiljemalt 07.02.2021. a. Vastaspoole menetlusdokumentidele seisukoha esitamise tähtaeg oli 21.02.2025. a. Kostja esitas menetlustähtaega rikkudes 21.02.2025. a kell 17:33 uue tõendi (kortermaja joonis) (dtl 531). Kohus jätab hilinenult esitatud tõendid arvestamata TsMS § 238 lg 3 p 3 sätestatust tulenevalt. Kostjale oli teada juba hageja 15.07.2024. a menetlusdokumendist, et vaidlus on selle üle, kas projektil olid deformatsioonivuugid kajastatud või mitte. 17.12.2024. a on kostja ise menetlusdokumendi punktis 2.7. kinnitanud, et deformatsioonivuuk on joonisel rohelise joonega ning teinud viite lisadele nr 5 ja 6. Menetlusdokumendi lisad nr 5 ja 6 on - Laagri kortermaja seinalaotised ja RB sõlmed. Kohtu hinnangul oli eeltoodust tulenevalt võimalik kostjal esitada tähtaegselt ka tõend nimega kortermaja üldlõiked. Tõendi hilisema esitamisega võttis kostja hagejalt võimaluse võrrelda kostja poolt hilinenult esitatud tõendit juba varasemalt esitatud tõenditega. Kostja on põhjendanud tõendi hilisema esitamise vajadust sellega, et ta ei saanud eeldada, et hageja hakkab esitama menetluses valeväited. Kohtu hinnangul on kosta selline süüdistus alusetu. Kostja enda poolt 17.12.2024. a esitatud menetlusdokumendi lisast nähtub, et rohelisega ei ole joonisel tähistatud deformatsioonivuuk nii nagu väidab kostja, vaid tõrvapapp ja ehituspaber+elastne vuuk (dtl 452).
12
47.Kuivõrd garantii väljamaksmise eelduseks on töövõtjapoolne garantiiaja kohustuse rikkumine, mis aga käesolevas menetluses tõendamist ei leidnud, on kostja pannud garantii maksma põhjendamatult ning sellega hagejale kahju tekitanud. Garantiisumma kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
48.Kostja on teinud menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja hinnangul on tal hageja vastu kahjunõue summas 46 339 eurot (ilma käibemaksuta). Kahjunõue tuleneb asjaolust, et hageja rikkus alltöövõtulepingust tulenevat garantiikohustust jättes garantiiperioodil tekkinud puudused kõrvaldamata. Selle tõttu on kostja pidanud puudused ise kõrvaldama ja kandnud sellega seoses kahju 46 339 eurot (ilma käibemaksuta). Kui hageja oleks täitnud oma garantiikohustuse, siis ei oleks kostja pidanud neid töid kolmandalt isikult tellima ega kandma ka sellega seotud kulutusi summas 46 339 eurot (ilmakäibemaksuta).
49.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise materiaalsed eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et Cancun OÜ teostas tööd, mida oleks pidanud teostama hageja garantiitööde korra.
50.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vaidlusaluse lepingu p 14.5 kohaselt on viivise määr 0,1% päevas.
51.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis põhinõudelt alates 09.04.2024. a kuni kohtuotsuse täitmiseni.
52.Hageja on esitanud kohtueelsete õigusabi kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja kaasas kohtueelsetele läbirääkimistele vandeadvokaadi eesmärgiga saavutada
13
lahendus kohtusse pöördumise eelselt. Riigikohus on 09. veebruari 2011. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 (p 29) selgitanud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja lepinguline esindaja on esitanud hagejale arve summas 252,29 eurot (dtl 135, 136). Kohtu hinnangul oli kulutus vajalik ja põhjendatud, lepingulise esindaja tunnitasumäär ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud ka kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, s.t. kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 210,24 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
54.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
55.Hageja on tasunud riigilõivu summas 770 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 9 179,75 eurot tasumisele riigilõiv 770 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 770 eurot.
56.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 950 eurot (dtl 80, 81) ja 3 650 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 4,75 tundi ja 18,25 tundi, mis kulus hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha ning täiendavatele seisukohtadele vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks (dtl 585).
57.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukuse ja
14
mahuga kooskõlas olevaks. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
58.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu õigusteenuse eest summas 200 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
59.Hageja on esitanud ka taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.