Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Kohtuasi
XX (hagi)avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.08.2017 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (hageja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 23.08.2017 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 20.04.2017 Harju Maakohtule (hagi)avalduse, milles palub kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramist ning avaldaja hea nime ja maine taastamist.
2.Avalduse kohaselt tunnistati Politsei- ja Piirivalveameti 12.08.2016 otsusega avaldaja nimele väljastatud relvaluba kehtetuks ning jäeti talle kuuluvad tulirelvad ja laskemoon
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-6331 kuni nende võõrandamiseni Põhja prefektuuri hoiule. Avaldaja tegi 25.07.2016 politseile väljakutse oma elukohta, sest tema sõnul olid tema korteris tüdrukud. Kuivõrd tekkis kahtlus isiku tervislikus seisundis, toimetas kiirabi avaldaja haiglasse ja relvad võeti hoiule. Avaldaja viibis haiglas 25.-28.07.2016 ning talle pandi haigusjuhuga seonduvalt diagnoosiks muu hulgas alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, sh luululine psühhootiline häire. Avaldaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning palus Politsei- ja Piirivalveameti 12.08.2016 otsuse tühistada. Avaldaja soovis, et tema suhtes viidaks läbi psühhiaatriline arstlik ekspertiis, kuna talle pandi vale diagnoos. Halduskohus jättis 15.12.2016 määrusega taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata, sest avaldaja ei põhjendanud ekspertiisi läbiviimise vajalikkust. Selgitati, et asjaolu, milline oli avaldaja tervislik seisund enne 25.07.2016 sündmusi, ei ole vaidluse all ega oma mõju vaidlustatud otsusele. Riigikohus jättis 17.04.2017 määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata ja selgitas, et tsiviilkohtumenetluse toimumise ajaks saab halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 2 alusel taotleda halduskohtult menetluse peatamist, kui kaebaja eesmärgiks on tsiviilkohtumenetluses lükata ümber haigusloos esitatud andmed, millele tuginedes on relvaluba kehtetuks tunnistatud.
3.Maakohus jättis 11.05.2017 määrusega avaldaja avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 ja § 3401 lg 1 alusel käiguta, märkides, et esitatud avaldus on puudustega ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et hagiavaldusest ei selgu avaldaja nõue.
4.05.06.2017 esitas avaldaja avalduse hagita menetlus algatamiseks, palus kaasata puudutatud isikuna Politsei- ja Piirivalveameti ning määrata avaldajale tervisliku ja kohtupsühhiaatrilise seisundi ekspertiis. Avaldaja selgitas, et talle on oluline tuvastada asjaolu, et ta vastab tulirelva omaniku nõuetele ja tema tervislik seisund võimaldab tal omada ja vallata tulirelvi. Kui avaldaja suudab tõendada asjaolu, et tema tervis vastab Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi VV määrus) toodud nõuetele, siis oli relvaloa kehtetuks tunnistamine ebaseaduslik ja seega tuleks halduskohtumenetluses kohtul tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 12.08.2016 otsus ja avaldaja saaks relvaloa ja relvad tagasi. Maakohtu määrus
5.Maakohus keeldus 23.08.2017 määrusega hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.
6.Määruse põhjenduste kohaselt on (hagi)avalduse esitamisel rikutud olulisi vorminõudeid. Avaldaja hagiavalduses puudub nii kostja kui ka protsessuaalsed taotlused. Kohus selgitas, et kohus ei määra avaldajale eraldiseisvalt hagimenetluses või hagita menetluses tervislikku ja psüühilist seisundit hindavat ekspertiisi eesmärgiga tuvastada avaldajal psüühikahäirete olemasolu või nende puudumine ning üldise tervisliku ja psüühilise seisundi määramine.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-6331
7.Teiseks ei selgunud maakohtu hinnangul avaldusest avaldaja õiguskaitsevajadus (TsMS § 371 lg 2 p 2). Määruse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtul kahtlust, et alkoholi kuritarvitamise järgselt tekib isikul mingit laadi psüühika- või käitumishäire, mis on VV määruse §-s 2 toodud soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelus. Seetõttu puudub maakohtu hinnangul vajadus taotletava ekspertiisi määramiseks, sõltumata asjaolust, kas avaldaja nõustub alkoholi kuritarvitamisega väidetavalt kaasnenud luululise häirega või mitte, või kas avaldaja nõustub sisehaiguste arsti järeldustega psühhootilise häire liigi kohta. Praeguses asjas on Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostanud statsionaarse epikriisi vastavalt avaldaja erakorralisele pöördumisele alkoholi kuritarvitamise järgselt. Kohtul puudub pädevus eeltoodud epikriisi muutmiseks. Alkoholi kuritarvitamine on asja materjalide kohaselt faktiline asjaolu. Asja materjalidest ei selgu avaldaja õiguskaitse vajadus, kuivõrd VV määruse § 2 p-de 2 ja 3 kohaselt soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelus on nii psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired kui ka alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired. Määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse.
9.Avaldajale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole avaldaja esitanud selgelt väljendatud nõuet. Avaldaja on palunud tuvastada, et ta vastab VV määruses relvaloa omaniku suhtes sätestatud nõuetele. Kohus ei selgitanud, miks sellist nõuet ei saa esitada. Avaldaja selgitab veelkord, et kui ta suudab tõendada asjaolu, et tema tervis vastab VV määruses toodud nõuetele, siis oli relvaloa kehtetuks tunnistamine ebaseaduslik. Avaldaja soovib ekspertiisi teostamisega lükata ümber talle pandud ebaõige diagnoosi.
10.Lisaks relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamisele soovib avaldaja taastada ka oma head nime ning lükata ümber haigusloos esinevad andmed. Avaldaja arvates on toimunud tema au teotamine võlaõigusseaduse § 1046 lg 1 tähenduses, mis väljendus SA Põhja-Eesti regionaalhaigla kliiniku sisehaiguste arsti CC poolt avaldajale pandud ebaõiges diagnoosis, mille kohaselt oli avaldajal alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Nimetatud diagnoosi on pannud vastavat erialast haridust mitteomav arst, mistõttu see ei vasta tõele ning sellel on halvustav ja negatiivne tähendus, mis kahjustab avaldaja mainet. Avaldaja joovet ega alkoholi tarvitamist kogustes, et avaldajal tekkisid luulud, ei ole politsei ega sisehaiguste arst tuvastanud.
11.Avaldaja ei ole palunud kohtul epikriisi muuta, vaid on esitanud taotluse viia läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Küsimus ei ole selles, mis on kirjas määruses relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelus, vaid selles, et psüühikahäirete määramisel on kasutatud ebapädevat arstiabi, mille tulemusena on pandud avaldajale diagnoos, mis
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-6331 ei vasta tõele ning rikub negatiivselt avaldaja mainet. Menetluse edasine käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Vaidlustatud määruses on maakohus viidanud avalduse menetlemisest keeldumise alusnormidena TsMS § 371 lg 1 p-le 9 ja § 371 lg 2 p-le 2. Määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus pidanud hagi menetlemist takistavateks puudusteks seda, et hagiavalduses on märkimata kostja isik ja puuduvad protsessuaalsed taotlused. TsMS §-st 363 tulenevalt on hageja kohustuseks ennekõike tuua kohtu ette selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kolleegium leiab, et hagi või muu avalduse ebaselgust ei saa pidada selliseks vormiliseks puuduseks TsMS § 371 lg 1 p 9 mõttes. Ebaselge nõudega hagi menetlemisest keeldumist võiks kohus kaaluda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Eelmärgitut arvestades on maakohus põhjendamatult keeldunud avalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel ning vastavad põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta.
15.Kolleegium nõustub määruse põhjendustega osas, milles maakohus keeldus hagiavalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusest ei selgu avaldaja õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium täiendavalt järgmist.
16.Avaldaja on esitanud taotluse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks hagita menetluses. Avaldaja väidetest lähtuvalt seisneb tema huvi selles, et ta soovib Eesti Vabariigile (Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kaudu) tõendada, et on VV määruse mõttes terve ja võib omada ja vallata tulirelvi, lähtudes seaduse nõuetest. Avaldaja soovib ka tulevikus omada relvaluba ja vallata seaduse kohaselt temalt PPA poolt hoiule võetud tulirelvi. Avaldajale pandud diagnoos (psühhiaatriline diagnoos) ei tohiks rikkuda tema edaspidist elu, mis võib tähendada töökohast ilmajäämist ning edaspidi raskusi uue töökoha leidmisel. Avaldaja leiab, et neid eesmärke on võimalik täita kui hagita menetluse käigus tehakse temale psühhiaatriline ekspertiis ja PPA oleks veendunud, et selline ekspertiis on tehtud kohtu poolt määratud eksperdi poolt. Avaldaja hinnangul tuli maakohtul tema avaldust menetleda TsMS § 475 lg 1 p 17 või § 475 lg 2 alusel.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-6331
17.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kehtiv õigus ei anna isikule õigust nõuda tsiviilkohtumenetluses kohtuekspertiisi määramist relvaloa soetamiseks vajaliku tervisetõendi hankimiseks. Sellist hagita asja ei ole seaduses sätestatud (TsMS § 475 lg 1 p 17), avaldaja ei ole ka ise ühelegi asjakohasele õiguslikule alusele viidanud, seda ei ole tehtud ka määruskaebuses. TsMS § 475 lg 2 alusel vaatab üldkohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist ka sellise asjaga.
18.Avaldaja ei ole põhjendanud, miks on tal vajaliku tervisetõendi saamiseks vaja kohtu abi. Relvaseaduse § 351 lg 1 kohaselt peab relvaloa taotleja läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks tal relvaloa andmist välistavate tervisehäirete puudumine. Vajaliku tervisekontrolli teeb perearst, kaasates psühhiaatri ja vajadusel teised eriarstid (VV määruse § 3). Eeltoodust ei nähtu kohtuekspertiisi tegemise vajadust.
19.Täiendavalt märgib kolleegium, et avaldaja esitatud seisukohad on ka vastuolulised. Avaldaja rõhutab, et tema huvi on suunatud tervisliku seisundi kindlakstegemisele, et tõendada endal relvaloa andmist välistavad tervisehäired. Avaldaja hinnangul on selliselt võimalik tal halduskohtumenetluses saavutada oma eesmärk tuvastada relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühisus. Seega taotleb avaldaja praeguses menetluses kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi abil endale sisuliselt uut tervisetõendit, millega tõendada oma nõuet halduskohtumenetluses. Ühtlasi on avaldaja märkinud, et soovib enda hea nime ja maine taastamise eesmärgil ümber lükata relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevas epikriisis märgitud diagnoosi. Samas rõhutab avaldaja määruskaebuses, et olemasoleva epikriisi muutmist ta ei nõua. Seega jääb arusaamatuks, kas avaldaja soovib olemasoleva epikriisi muutmist, sh epikriisis märgitud diagnoosi muutmist, või mitte.
20.Kolleegium märgib, et tsiviilkohus ei saa haldusorgani (PPA) või halduskohtu jaoks õiguslikult siduvalt tuvastada, et avaldaja tervislik seisund vastab VV määruses relvaloa omaniku kohta sätestatud nõuetele. See küsimus tuleb lahendada halduskohtumenetluses vaidluses relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse (PPA 12.08.2016 otsuse nr 4.2-1/29224-6) kehtivuse üle (sellist avaldaja taotlust menetletakse kohtuasjas nr 3-16-1735). Haldusakt (praegusel juhul PPA 12.08.2016 otsus) ei kaota õiguslikku kehtivust ilma haldusakti kehtetuks tunnistamiseta, tühistamiseta või tühisuse tuvastamiseta. Kehtiva õiguse kohaselt on haldusakti kehtetuks tunnistamise õigus üksnes halduskohtul (halduskohtumenetluse seadustik § 4 lg 1, § 5 lg 1 p 1, riigivastutuse seaduse § 3 lg 4) (vt ka Riigikohtu 28.03.2016 otsus kohtuasjas nr 3-2-1178-15, p-d 13, 18.1 ja 18.2).
21.Seonduvalt avaldaja poolt viidatud Riigikohtu 17.04.2017 määrusega kohtuasjas nr 316-1735 lisab kolleegium, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 keelab au ja hea nime teotamise (võlaõigusseaduse § 1046) ning põhimõtteliselt ei ole välistatud hagi
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-6331 esitamine tervishoiuteenuse osutaja vastu haigusloos märgitud andmete ümberlükkamiseks. Käesolevas asjas ei ole avaldaja aga taolisi nõudeid esitanud.
22.Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.