Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.oktoober 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-7773
Tsiviilasi
Tallinna linna (Linnavaraameti kaudu) hagi Xxxx vastu üüri ja kõrvalkulude väljamõistmiseks ning valduse üleandmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
1036,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinna linn (Linnavaraameti Vabaduse väljak 10, 10145 Tallinn)
kaudu;
Hageja esindaja: Erika [email protected])
(e-post
Scholler
Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn; e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Avalikul kohtuistungil 28.09.2017
Istungil osalenud isikud
Kostja Xxxxja tema esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev
Juures viibisid
Sekretär Dea Saar ja tõlk Andrei Muršak
Resolutsioon
jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Varasem menetlus Tallinna üürikomisjon vaatas läbi Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Linnavaraameti kaudu avalduse ning rahuldas 01.03.2016 otsusega nõuded sotsiaaleluruumi Hooldekodu tee 15-53 Tallinnas tagastamiseks kohustamiseks, mittetagastamisel otsuse täitmise viisiks koos varaga väljatõstmise määramise; mõistis välja üüri- ja kõrvalkulude võla ning eluruumi tagastamisega viivitamise eest kahjuhüvitise, kokku 333,87 eurot; mõistis välja kahjuhüvitise ja kõrvalkulud alates 02.02.2016 kuni eluruumi tagastamiseni igakuiselt esitatavatele arvetele vastavalt; mõistis välja viivise 314,94 eurot alates 01.02.2016 kuni võlatasumiseni määras 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Xxxxesitas kohtule 22.03.2016 taotluse avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Kuivõrd avalduse üürikomisjonile esitas Tallinna linn, on asjas hagejaks Tallinna linn ja kostjaks Pavel Kolomentsev.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 17.06.2016 kostja vastu hagi üüri ja kõrvalkulude väljamõistmiseks ning kostja kohustamiseks üle andma eluruumi valdus. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Xxxx5-aastaks Tallinnas Xxxx asuva sotsiaaleluruumi üürilepingu. Üürilepingu sõlmimisega kohustus kostja järgima üürilepingu tingimustena Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määrusega nr 38 kinnitatud „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“. Tallinna Linnavaraamet ja OÜ Xxxx sõlmisid 11.06.2015 lepingu hagejale kuuluvate elamute, sh Hooldekodu tee 15, kinnistute, ehitiste ja tehnosüsteemide haldamis- ja korrashoiuteenuse osutamise ning Tallinna linna esindamise kohta eluruumi üürilepingute sõlmimisel, täitmisel ja üürnike poolt kohustuste täitmise üle järelevalve teostamisel ning üürilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. Kostjaga sõlmitud leping lõpetati lepingu ülesütlemisega kuna ülesütlemise hetkel oli kostja viivituses üüri ja kõrvalkulude maksmisega kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval. Kostja avalduse esitamise kuupäevaks eluruumi ei vabastanud. Ülalnimetatud tingimuste p-de 7.1 ja 7.2 ning üürilepingu p 12.3 järgi oli kostjal kohustus tasuda igakuiselt üüri ja maksta kõrvalkohustuste eest. Igakuise üüri suuruseks oli 1,15 eurot vastavalt üürilepingu p-le 9. Maksetähtajaks oli kuu 30-nes päev (tingimuste p 8.2). Kostja on rikkunud VÕS § 271 (üürimaksmise kohustus), § 292 lg 1 (kõrvalkohustuste täitmise kohustus), § 100 (kohustuste mittekohane täitmine). Seoses kostja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmisega on hageja õigus nõuda selle kohustuse täitmist ning kohustuse rikkumise eest viivist, mille määraks on 0,15% tasumata summalt päevas. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab kostja üüritud asja koos päraldistega tagastama pärast lepingu lõppemist seisundis mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hageja taotles hagiavalduses kostjalt: 1) välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevus perioodi 01.03.2014-31.05.2016 eest 250,12 eurot; 2) viivise alates 01.06.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,15% päevas rahaliste kohustuste täitmata jätmise eest; 3) kohustada kostjat tagastama hagejale Tallinnas Xxxx asuv eluruum, sellest keeldumise korral tõsta kostja koos varaga nimetatud eluruumist välja;
Eelistungil 21.02.2017 väitis hageja, et kostja on kogu võlgnevuse tasunud, tasumata on viivise võlg. Hageja loobus eelistungil põhivõla nõudest 250,12 euro suuruses ning taotles kostjalt välja mõista viivised 355,34 eurot seisuga 31.05.2016. Kostja vastuväited Kostja arvates on hagi alusetu ega kuulu rahuldamisele. Üürilepingu pool ei ole hageja. Üürilepingu kostjaga sõlmis 03.05.2015 AS Xxxx5 aastaks. Hagejal puudub lepingu kehtivuse ajal tekkinud üüri ja kõrvalkulude nõudeõigus. Peale selle ei ole hageja nõuet tõendanud. Hageja esitatud üürilepingust ei nähtu kostja kohustust tasuda üüri 1,15 eurot m2 eest. Hageja pole tõendanud ka kõrvalkohustusi. Hagiavalduses esitatud üüri ja kõrvalkulude nõuded on vastuolulised. Nii lõppes hageja väitel üürileping 11.01.2016, kuid üüri ja kõrvalkulusid nõuab hageja kuni 31.05.2016. Üürilepingus puudub kokkulepe üüri suuruse kohta. 01.03.2014-08.08.2016 on kostja tasunud üürilepingust tulenevate kohustuste katteks 1811,69 eurot, arved esitati kostjale selle perioodi eest summas 1496,29 eurot. Seega on kostja tasunud kõik arved täies ulatuses. Kostja poolt enammakstud 315,40 eurost saab lugeda täidetuks ka kostja kohustuse VÕS § 335 alusel ehk 171,50 eurot. Viivist nõuab hageja Tingimuste p 8.3 alusel. Kuna Tingimused on tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1 tähenduses, on need tühised VÕS § 42 lg 1 järgi kuna kostja on tarbija (3-2-1-139-14, p 11; 3-2-1-25-16, p 13). Tingimuste punktis 8.3 on viivisemääraks ettenähtud 0,15% päevas (54,75 % aastas), mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Arusaamatu on viiviste arvestus ja metoodika. Põhjendatud ei ole eluruumi valduse üleandmise kohustamise ja väljatõstmise nõuded. Üürilepingu ülesütlemise ei ole kehtiv. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, arutas kohus kostja taotlusel asja kohtuistungil hagejata (TSMS § 414 lg 3). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 alusel jätkab kostjale riigi õigusabi osutamist varasemalt 22.03.2016 määruse alusel nimetatud advokaat. Kuna hageja loobus eelistungil põhinõudest, s.o 250,12 euro väljamõistmise nõudest, lõpetab kohus nimetatud nõudes menetluse. Nõudest loobumine on 21.02.2017 eelistungil protokollitud (lk 140-141) ja hageja poolt allkirjastatud. Viivisenõude osas jäi hageja hagiavalduses esitatu juurde ja lähtus esitatud viivisearvestusest (lk 109). Hageja esitatud viivise arvestusest (tabeli kujul) peaks nähtuma perioodil märtsist 2014 juunini 2016 kostjale tasumiseks määratud summad, ümberarvestused, ületoomised, laekumised ja lõppsaldo. Täitmata on ümberarvestuste, ületoomiste ja laekumiste lahtrid. Tabelist nähtuvad algsaldo 5.2014-6.2017, määramised 04.2014 (aprillist 2014)-06.2016 (juunini 2016) ja lõppsaldo 4.2014-6.2016. Kuna laekumiste lahter on täitmata, asub kohus seisukohale, et esitatud „viivise arvestuse“ kohaselt ei ole kostja tasunud märgitud perioodil viivist ühegi kuu eest. Hageja esitatud võla arvestuse tabelist (lk 108) nähtub, et märtsist 2014 kuni septembrini 2014 ja detsembris 2014 ei ole kostjalt laekunud arvetes märgitud summasid ning 10.2015-11.2014 ja 1.2015-6.2016 tasus kostja arvetes märgitust enam. Arvestades aga kuid, mille eest kostja üldse ei tasunud, on kostja tasunud ettenähtust vähem (kuulus tasumisele kogu tabelis märgitud perioodi eest 1965,74, kostja tasus 1715,62. Nimetatud summade vahe on 250,12 eurot, mille tasumiseks hageja 17.06.2016 hagiavalduses esitas üüri- ja kõrvalkulude nõude perioodi 01.03.2014-31.05.2016 eest.
Kostja esitas 28.09.2017 kohtuistungil viivisenõudele järgmised vastuväited: 1) kuna hagejal puudub üüri ja kõrvalkulude nõudeõigus, puudub tal ka viivise nõudeõigus; 2) hageja ei ole esitanud tõendeid üüri ja kõrvalkulude suuruse kohta. Kui pole tõendatud põhinõude suurus, pole tõendatud ka viivise suurus; 3) kokkulepe viiviste kohta on tühine, kuna ületab 3-kordse seadusjärgse määra; 4) viivisenõue ületab põhinõuet, mis tähendab Riigikohtu praktika kohaselt, et hageja peaks viivisenõuet tõendama põhinõudest suurema kahju tekitamisega. Põhinõue on 0. Hageja pole väitnud, et talle oleks kahju tekkinud. 5) viivisearvestus ja metoodika on arusaamatud. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega viivisenõude osas osaliselt. Asjaolu, et hageja loobus üüri ja kõrvalkulude nõudest (hagejal nimetatud nõue puudub), ei tähenda automaatselt, et hagejal ei saa olla viivise nõudeõigust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega pole viivise nõudeõiguse aluseks mitte põhikohutuses olemasolu, vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamine. Õige on kostja väide, et hageja pole esitanud tõendeid põhinõude suuruse, selle tasumise asjaolude kohta, mille alusel saaks välja arvutada viivise. Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, mistõttu ei saanud kohus seda välja selgitada kohtuistungil. Kohus nõustub kostjaga ka viivise kokkuleppe tühisuse kohta. Tegemist on tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõistes ning hageja kohaldatav viivisemäär ületab 3-kordset seadusjärgset määra. Õige on ka kostja väide hageja esitatud viivisearvestuse ja metoodika arusaamatuse kohta. Hageja esitatud arvestuse alusel ei ole kohtul võimalik väljamõistmisele kuuluda võivat viivise suurust arvutada. Hageja ei ole viivise nõuet põhjendanud ega esitanud selle suuruse kindlakstegemiseks kõiki asjaolusid. Tsiviilasjas nr 2-16-4588 04.10.2017 tehtud otsusega rahuldas kohus Xxxx hagi Tallinna linna vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning luges tuvastatuks 11.12.2015 üürilepingu ülesütlemisavalduse, mille Tallinna linna nimel esitas Xxxxle OÜ Xxxxja mille Xxxx sai kätte 27.12.2015, tühisuse. Seega puudub alus hageja nõude rahuldamiseks kohustada kostjat üle andma eluruumi valdus. Kostja esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja. Kuna kostja ei ole esitanud taotlust riigiõigusabi korras osutatud õigusteenuse eest esindajatasu väljamõistmiseks ei määra kohus kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks käesolevas menetluses, vaid teeb seda pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). Kuivõrd kohus andis kostjale menetlusabi 29.06.2016 määrusega ja vabastas ta 200 euro suuruse riigilõivu tasumisest avalduse esitamisel, mõistab kohus nimetatud riigilõivu kui menetluskulu TsMS § 179 lg 1 alusel välja kostjalt riigituludesse. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 on hagejal kohustus tasuda menetluskulult (riigilõivult) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni Eesti Vabariigile.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.