Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus lõpetas 02. oktoobri 2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1(3)

2-17-113649 Kuna võlgnik tunnistas vastuväites nõuet osaliselt, siis tegi kohtus 04. oktoobril 2017 selles osas maksekäsu, milles kohustas võlgnikku maksma avaldajale võlgnevuse 430 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 65 eurot. Ülejäänud nõude osas jätkab kohus asja menetlemist hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 04. oktoobri 2017 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja ülejäänud nõude osas ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Puuduste kõrvaldamise nõue toimetati avaldaja esindajale kätte 06. oktoobril 2017. Avaldaja 14-päevase tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 20. oktoober 2017 kohtule hagiavaldust ei esitanud ega tasunud ka täiendavat riigilõivu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 487 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus andis avaldajale 14-päevase tähtaja esitada oma nõue koos põhjendustega hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda riigilõiv. Kohtu nõue toimetati avaldajale kätte 06. oktoobril 2017. Avaldaja seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ega kohtu nõuet ei täitnud. Vastavalt TsMS § 147 lg 5, maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest selgub, et maksekäsuga lahendamata nõudeks on intressi nõue 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 349,95 eurot ning jooksev viivis põhinõudelt 0,166% päevas alates 27. juunist 2017. Avaldaja poolt on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 45 eurot, mis on avaldajale võlgnikult maksekäsuga välja mõistetud. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning vastavalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kokku moodustab hagihind 630,49 eurot (20+349,95+260,54). RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu 125 eurot. Kohtu nõuet riigilõivu tasumiseks avaldaja tähtaegselt ei täitnud. Avaldaja ei esitanud kohtu antud tähtaja jooksul nõuetekohast hagiavaldust. 2(3)

2-17-113649 Vastavalt TsMS § 363 lg 1 ja lg 3, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsMS § 338 lg 4 p 2 kohaselt, kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses märgitakse tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või vastaspoole väidete ümberlükkamiseks ning lähtuvalt TsMS § 339 lg 1 ja lg 2, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Kohtute infosüsteemis kohtule kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul seda avaldust hagiavaldusena menetlusse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente ning puuduvad hageja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Et avaldaja ei ole tasunud riigilõivu ning avaldus ei vasta hagiavalduse vorminõuetele leiab kohus, et avalduse hagimenetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 176 lg 2 alusel kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja menetluskulud jäeti hageja kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.