Võlaõigus

3.1 Välja mõista A. C.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 570 (viissada seitsekümmend) eurot 50 senti. 3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. 3.3 Väljamõistetud menetluskulud tuleb A. C.l tasuda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EEXXX viitenumbriga 714982841.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE

esitanud hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. Hageja esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise, krediidianalüüsi ja kostja pangakonto väljavõtte. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 2987,66 eurot ning kohustused 1201,03 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (100,83 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1385,8 eurot (2987,66-1201,03-300-100,83): Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on hageja selgitanud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale. Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. 1.3 Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 2000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingu muudatuses kokku lepitud maksegraafikule perioodil 01.11.2021 – 21.11.2021. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale, millest põhiosa katteks on arvestatud 178,21 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 01.11.2021 osamaksest kuni 31.12.2021 osamakseni. Põhivõla nõue on 1821,73 eurot. 1.4 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hageja arvestab intressi vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 34,9% aastas ja 0,10% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 01.11.2021. osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 31.12.2021. osamakseni kokku summas 154,72 eurot (52,98+51,59+50,15). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressinõue 154,72eurot. 1.5 Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.4.

3

VÕS 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: - 19.01.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot - 11.02.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot - 07.03.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Sissenõudekulu on kokku 50 eurot. 1.6 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 17.01.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.01.2025, aastase intressi määraga võrdses määras so s.o 34,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1905,61 eurot. Lähtuvalt hea usu põhimõttest hageja ei küsi viivist põhiosa ületavas osas. Seega hageja vähendab viivist põhisummani. Seega hagiavalduse seisuga on sissenõutavaks viivisenõue summas 1821,73 eurot. 1.7 Hageja palub kostjalt välja mõista: - põhivõlgnevus 1821,73 eurot, - intress 154,72 eurot, - sissenõudmiskulud 50 eurot, - sissenõutavaks muutunud viivis 1821,73 eurot Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista A. C.lt hageja kasuks menetluskulude katteks 962 eurot (millest 455 eurot riigilõiv, 507 eurot hageja õigusabikulu).

4

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5

tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). 21.06.2020.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% (vt Eesti Panga kodulehelt 2 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 406 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 61,56 % aastas. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kulukuse määr oli 48,58% aastas (dtl 110) Kuivõrd krediidi kulukuse määr ei ületa kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, ei ole leping krediidikulukuse määra suuruse tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.

6

Krediidiandja peab koguma teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause) Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). 7.3 Hageja selgitab, et A. C. krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel (dtl 152-156, dtl 157-180, dtl 146-150). Laenuandja tuvastas, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 2987,66 eurot ning kohustused 1201,03 eurot. Laenuandja arvestas kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (100,83 eurot) tuludest maha ning arvestuse tulemusena jäi kostjale raha reservi vähemalt 1385,8 eurot (2987,661201,03-300-100,83). Tulenevalt eelnevast võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut ning võetud kohustuse täitmine oli kostjale jõukohane. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul lugeda krediidiandja omandatud teavet piisavaks maksevõime hindamisel. Krediidisaajal oli olemas püsiv sissetulek, mille suurust kontrolliti pangakonto väljavõtte kaudu. Kohus arvestab ka krediidi suurust (väike), mille osamaksete tasumine ei saa olla püsivat sissetulekut omava isiku jaoks ülejõu käiv. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidiandjal tekkis põhjendatud veendumus krediidisaaja maksevõimelisuses.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 34,9% aastas (dtl 110, 112-113). 7

Kostjal on intressivõlgnevus alates 01.11.2021. osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 31.12.2021. osamakseni kokku summas 154,72 eurot (52,98+51,59+50,15, vt dtl 110). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja intressinõue on põhjendatud.

8

Hageja nõutav viivisemäär seaduses sätestatud viivise määra üle kolme korra ja lähtuvalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 on selline kokkulepe tühine. Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras, perioodi eest alates ülesütlemisele järgnevast päevast 17.01.2022 - hagi esitamiseni 15.01.2025.a Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17.01.2022-15.01.2025 eest on 578,18 eurot (vt lisa)

9

16.2 Menetluskulude jaotuse kohaselt jääb 70% hageja menetluskuludest kostja kanda, seega 570,50 eurot (815 x 70 / 100). Kohus mõistab A. C.lt välja hageja menetluskulude katteks 570,50 eurot. Kuivõrd kostja omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.