Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2017, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-17-9220
Tsiviilasi
Juno OÜ hagi Andres Kure vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 227 eurot 89 senti
Menetlusosalised ja nende Hageja Juno OÜ, registrikood 10536948; asukoht Rehepapi tee esindajad 2, Soinaste küla, Ülenurme vald, 61709 Tartumaa; hageja lepinguline esindaja Kristjan Okas, European Legal Office OÜ, e-post [email protected] ; Kostja Andres Kure, isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus
Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et hageja võib kahju hüvitamist nõuda VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel järgmiste eelduste esinemisel: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS §115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS §127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §127 lg 4) (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-5-12, p 27; 3-2-1-130-15, p 11; 3-2-1-116-16, p 28). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel oli kehtiv leping. Hageja ja kostja sõlmisid 21.07.2012 järelmaksuga müügilepingu (tl 7-11), viimase osamakse tähtaeg oli lepingu p. 3.1 kohaselt 21.07.2014. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostjal oli lepingust tulenev kohustus hageja ees ja kas kostja on lepingut rikkunud. Lepingu p 5.2. järgi vastutab ostja lisaks täielikult sõiduki kasutamisel kolmandatele isikutele tekitatud kahjude eest (tl 8). P. 5.3. järgi peab ostja hüvitama sõiduki kasutamisest tulenevad nõuded, kui need on järelmaksuperioodil esitatud müüja kui registrijärgse omaniku vastu (tl 8). P. 5.4. kohaselt ostja on kohustatud sõiduki kasutamiseperioodil hoidma sõidukit heaperemehelikult, tehniliselt korras, teostama omal kulul pidevalt sõiduki nõuetekohast hooldust ja jooksvat remonti, parandama või asendama purunenud või rikkiläinud osad, kasutama ainult kvaliteetset ning sellele sõidukile ettenähtud kütust ja määrdeaineid, esitama sõiduki perioodiliselt ettenähtud tehnilisele ülevaatusele (tl 8). Punktis 5.5. on märgitud, et ostja on kohustatud sõiduki kasutamisel järelmaksu perioodil tasuma kõik sõidukiga seotud maksud, sõlmima omal kulul sõidukile liikluskindlustuse ning kandma kõik muud sõiduki kasutamisega seotud kulutused (tl 8). Lisaks on lepingu p 5.8. järgi ostjal keelatud anda järelmaksu perioodil sõidukit edasi kolmandate isikute kasutusse (tl 8). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et müügilepingu eseme ehk sõiduautoga BMW X5 toimus 04.01.2014 Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai kahjustada A. A.le kuuluv sõiduk Opel Astra ning liiklusõnnetuse põhjustas BMW X5 juht K.K. (tl 12). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et sõidukil BMW X5 puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustus, kuigi lepingu kohaselt oli ostja ehk Andres Kure kohustatud selle vormistama. Seega oli kostjal lepingust tulenev kohustus sõlmida liikluskindlustusleping ning mitte anda sõidukit kolmanda isiku valdusesse, mistõttu kohus tuvastab, et kostja on poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud. Kostja on kohtule esitanud Maanteeameti registreerimistunnistuse koopia, mille kohaselt oli õnnetuse toimumise ajal sõiduki kasutajana registreeritud K.K. (tl 45-46). Väljatrüki kohaselt on sõiduki vastutav kasutaja Andres Kure ja omanik OÜ Juno. Kohtu hinnangul ei lükka asjaolu, et sõiduki kasutajaks oli registreeritud ka K.K., ümber asjaolu, et vastutavale kasutajale ehk Andres Kurele tulenes poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 5.5. kohustus sõlmida liikluskindlustus. Seega on põhjendamatu kostja vastuväide, et kindlustuse oleks pidanud sõlmima sõidukijuht ehk
Arvestades, et lepingu järgi oli kostja kohustatud sõidukile kindlustuse sõlmima ning samas oli kostjal keelatud sõiduki valduse üleandmine kolmandatele isikutele, siis on põhjendamatu kostja vastuväide selle kohta, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hagejale tekkinud kahju on tõendatud remondikulude arvestusega (tl 13-18), mille kohaselt olid remondikulud kokku 2500 eurot. Samuti on kahju tekkimine ja suurus tõendatud Tartu Maakohtu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.