lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-9220/12

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 16.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-9220/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1664
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ JUNO10536948(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2017, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-17-9220

Tsiviilasi

Juno OÜ hagi Andres Kure vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 227 eurot 89 senti

Menetlusosalised ja nende Hageja Juno OÜ, registrikood 10536948; asukoht Rehepapi tee esindajad 2, Soinaste küla, Ülenurme vald, 61709 Tartumaa; hageja lepinguline esindaja Kristjan Okas, European Legal Office OÜ, e-post [email protected] ; Kostja Andres Kure, isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Juno OÜ hagi Andres Kure vastu.
2.Välja mõista Andres Kurelt Juno OÜ kasuks kahjuhüvitis 3 227 (kolm tuhat kakssada kakskümmend seitse) eurot 89 senti, millest põhisumma moodustab 2903.83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 324.06 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

3.Jätta menetluskulud Andres Kure kanda.
4.Määrata Juno OÜ menetluskulude suuruseks 870 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Välja mõista Andres Kurelt Juno OÜ kasuks menetluskuludena kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot, millest 300 eurot moodustab riigilõiv ja 570 eurot õigusabikulu (ilma käibemaksuta).
6.Välja mõista Andres Kurelt Juno OÜ kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1.Juno OÜ (hageja) esitas 13.06.2017 Tartu Maakohtule Andres Kure (kostja) vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhisumma 2903.83 eurot ja hagi esitamise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivise 324.06 eurot, kokku 3227.89 eurot. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning välja mõista viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Juno OÜ ja Andres Kure 21.07.2012 omandireservatsiooniga müügilepingu, millega kostja sai enda valdusesse sõiduki BMW X5. Sõiduk maksis 16 612.50 eurot ning viimase osamakse tähtaeg oli 21.07.2014. 04.01.2014 toimus nimetatud sõidukiga Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai kannatada A.A.le kuuluv sõiduk Opel Astra. Kahju tekitati kostja valduses oleva sõidukiga BMW, sõiduki roolist tabati K.K.. 27.02.2014 seisuga oli If P&C Insurance AS A.A.le hüvitanud tekitatud kahju 2500 eurot ja käsitluskulud 51.13 eurot. Tartu Maakohtu 03.11.2015 otsusega mõisteti Juno OÜ-lt If P&C Insurance AS kasuks välja 2551.13 eurot ja menetluskulud 352.70 eurot, kokku 2903.83 eurot. Seega on hagejale tekkinud kahju 2903.83 eurot. Tekitatud kahju ning lepingu rikkumine on põhjuslikus seoses, sest kui kostja oleks täitnud oma lepingulist kohustust liikluskindlustuse tegemise näol, poleks hagejal kahju tekkinud. Hageja kohaldab seadusest tulenevat viivisemäära ja arvestab viivist alates kohtuotsuse nr 2-15113012 jõustumisest 04.12.2015: 558 (hagi esitamiseks möödunud päevade arv) x 2903.83 eur x 0,02% päevas (VÕS § 113 lg 1 ja § 94), viivis kokku 324.06 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus hagi jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu, õige kostja on K.K. (end K.), kes oleks sõidukijuhina pidanud tagama sõidukile liikluskindlustuse.
3.Hageja jäi nõude juurde. Pooltel puudub vaidlust lepingulise suhte olemasolu üle, kostja tunnistab kahju tekitamist ning lepingu rikkumist sõiduki kolmanda isiku kätte usaldamise näol. Järelikult on hagi esitatud õige kostja vastu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingu rikkumisel põhineva kahjuhüvitamise nõude. Kohtumenetluse pooltel ei ole vaidlust järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle:
1.Hageja ja kostja sõlmisid 21.07.2012 järelmaksuga müügilepingu, mille esemeks oli sõiduauto BMW X5, viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 21.07.2014.
2.04.01.2014 toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai kahjustada A. A.le kuuluv sõiduk Opel Astra. Liiklusõnnetuse põhjustas BMW X5 juht K.K..
3.Liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus.
4.If P&C Insurance on hüvitanud A. A.le kahju 2500 eurot.
5.Hagejalt on kohtuotsusega If P&C Insurance AS-i kasuks välja mõistetud 2903.83 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et hageja võib kahju hüvitamist nõuda VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel järgmiste eelduste esinemisel: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS §115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS §127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §127 lg 4) (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-5-12, p 27; 3-2-1-130-15, p 11; 3-2-1-116-16, p 28). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel oli kehtiv leping. Hageja ja kostja sõlmisid 21.07.2012 järelmaksuga müügilepingu (tl 7-11), viimase osamakse tähtaeg oli lepingu p. 3.1 kohaselt 21.07.2014. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostjal oli lepingust tulenev kohustus hageja ees ja kas kostja on lepingut rikkunud. Lepingu p 5.2. järgi vastutab ostja lisaks täielikult sõiduki kasutamisel kolmandatele isikutele tekitatud kahjude eest (tl 8). P. 5.3. järgi peab ostja hüvitama sõiduki kasutamisest tulenevad nõuded, kui need on järelmaksuperioodil esitatud müüja kui registrijärgse omaniku vastu (tl 8). P. 5.4. kohaselt ostja on kohustatud sõiduki kasutamiseperioodil hoidma sõidukit heaperemehelikult, tehniliselt korras, teostama omal kulul pidevalt sõiduki nõuetekohast hooldust ja jooksvat remonti, parandama või asendama purunenud või rikkiläinud osad, kasutama ainult kvaliteetset ning sellele sõidukile ettenähtud kütust ja määrdeaineid, esitama sõiduki perioodiliselt ettenähtud tehnilisele ülevaatusele (tl 8). Punktis 5.5. on märgitud, et ostja on kohustatud sõiduki kasutamisel järelmaksu perioodil tasuma kõik sõidukiga seotud maksud, sõlmima omal kulul sõidukile liikluskindlustuse ning kandma kõik muud sõiduki kasutamisega seotud kulutused (tl 8). Lisaks on lepingu p 5.8. järgi ostjal keelatud anda järelmaksu perioodil sõidukit edasi kolmandate isikute kasutusse (tl 8). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et müügilepingu eseme ehk sõiduautoga BMW X5 toimus 04.01.2014 Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai kahjustada A. A.le kuuluv sõiduk Opel Astra ning liiklusõnnetuse põhjustas BMW X5 juht K.K. (tl 12). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et sõidukil BMW X5 puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustus, kuigi lepingu kohaselt oli ostja ehk Andres Kure kohustatud selle vormistama. Seega oli kostjal lepingust tulenev kohustus sõlmida liikluskindlustusleping ning mitte anda sõidukit kolmanda isiku valdusesse, mistõttu kohus tuvastab, et kostja on poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud. Kostja on kohtule esitanud Maanteeameti registreerimistunnistuse koopia, mille kohaselt oli õnnetuse toimumise ajal sõiduki kasutajana registreeritud K.K. (tl 45-46). Väljatrüki kohaselt on sõiduki vastutav kasutaja Andres Kure ja omanik OÜ Juno. Kohtu hinnangul ei lükka asjaolu, et sõiduki kasutajaks oli registreeritud ka K.K., ümber asjaolu, et vastutavale kasutajale ehk Andres Kurele tulenes poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 5.5. kohustus sõlmida liikluskindlustus. Seega on põhjendamatu kostja vastuväide, et kindlustuse oleks pidanud sõlmima sõidukijuht ehk

K.K..

Arvestades, et lepingu järgi oli kostja kohustatud sõidukile kindlustuse sõlmima ning samas oli kostjal keelatud sõiduki valduse üleandmine kolmandatele isikutele, siis on põhjendamatu kostja vastuväide selle kohta, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hagejale tekkinud kahju on tõendatud remondikulude arvestusega (tl 13-18), mille kohaselt olid remondikulud kokku 2500 eurot. Samuti on kahju tekkimine ja suurus tõendatud Tartu Maakohtu

3.novembri 2015 otsusega, millega kohus mõistis OÜ-lt Juno If P&C Insurance kasuks välja kahjuhüvitise ja käsitluskulu, kokku 2551.13 eurot ning lisaks menetluskulud 352.70 eurot. Järgmisena tuleb kohtul analüüsida, kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga. Käesoleval juhul oli kostjal lepingust tulenev kohustus sõlmida kindlustus. Kohus nõustub hagejaga, et hagejale tekitatud kahju oleks olnud võimalik ära hoida, kui kostja oleks täitnud lepinguga võetud kohustusi. Lõpuks tuleb kohtul tuvastada rikkumise ja kahju vahel põhjusliku seose olemasolu ehk kas kahju tekitaja lepingurikkumine oli hagejal kahju tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks. Kohus leiab, et hagejale tekitatud kahju ning lepingu rikkumise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi, sest kui kostja oleks täitnud oma lepingulist kohustust, vormistades liikluskindlustuse, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised seaduses sätestatud määras kindla summana alates 04.12.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 2903.83 eurot ja viivis 324.06 eurot.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulu 660 eurot (käibemaksuta), kokku 960 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades hagi rahuldamist, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, tulenevalt TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude seast tuleb maha arvestada menetluskulude suuruse ja väljamõistmise taotluse koostamiseks kulunud aeg 45 min ja kulu 90 eurot, kuna nimetatud kulu ei kuulu hüvitamisele. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid teadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS §175 lg 1 mõttes (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-4-15, p 13). Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 870 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulu 570 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on taotlenud kostjalt välja mõistetavalt menetluskulult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et esitatud taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja