OÜ AF Võlamenetlus hagi Raiko Zäuram vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
2057,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, Eesti, Harjumaa, Tallinn, Weizenbergi 20) • Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (isikukood XXX, aadress Eesti, Harjumaa, Tallinn, A. Weizenbergi 20, e-post [email protected]) • Kostja: Raiko Zäuram (isikukood XXX, viimane teadaolev aadress XXX, e-post: XXX) Kirjalik menetlus
Menetlusstaadium
•
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi Raiko Zäurami vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Raiko Zäuramilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks põhivõlgnevus summas 1465,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 190,56 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 30 eurot, kokku 1686,17 eurot.
Välja mõista Raiko Zäuramilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis põhivõlalt alates 01.09.2017 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-1 sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata OÜ AF Võlamenetlus hagi põhivõlasummas, mis sisaldab käsitlustasu 210 eurot ning viivise nõuet summas 26,88 eurot.
6.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 87,70% ulatuses kostja kanda ja 12,30% ulatuses OÜ AF Võlamenetlus kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-113292
8.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-113292 OÜ AF Võlamenetlus menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
9.Välja mõista Raiko Zäuramilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulud 285,03 eurot.
10.Välja mõista Raiko Zäuramilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis menetluskulult (285,03 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 21.10.2017, TsMS § 3111 lg 1 p 1 kohaselt, elektronposti teel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Tsiviilasi nr 2-17-113292
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid 29.09.2012 liitumislepingu nr XXX ja järelmaksulepingu lisa nr XXX, 21.04.2014 liitumislepingu nr XXX ja järelmaksulepingu lisa nr XXX, 07.09.2014 liitumislepingu nr XXX ning 21.10.2014 liitumislepingu nr XXX ja järelmaksulepingu lisa XXX.
2.Ajavahemikul 01.10.2015-01.01.2016 aasta esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.12.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist.
3.Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 16.12.2016 OÜ-le AF Võlamenetlus.
4.Kostja on jätnud tasumata arved summas 1675,61 eurot. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot, mis kajastub arvel nr 2014222503. Käsitlustasu tasumise kohtustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu/soodushinnaga vara müügilepingu/vara kasutamise lepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu.
5.Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.11, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,022 tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
6.Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 18.12.2015 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 31.08.2017 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 217,44 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestatuna ühe aasta kohta alates 1.09.2017 moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 1675,61 eurot x 365 päeva x lepinguline viivisemäär 0,022% =134,55 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata.
8.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 29.09.2012 liitumislepingu nr XXX ja järelmaksulepingu lisa nr XXX, 21.04.2014 liitumislepingu nr XXX ja järelmaksulepingu lisa nr XXX, 07.09.2014 liitumislepingu nr XXX ning 21.10.2014 liitumislepingu nr XXX ja järelmaksulepingu lisa XXX, lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
9.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku
Tsiviilasi nr 2-17-113292 kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonide kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
10.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2013507263; 2013736957; 2013962925 ja 2014222503) eest tasumata 1675,61 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, käsitlustasust ja meeldetuletus tasust.
11.Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu/soodushinnaga vara müügilepingu/vara kasutamise lepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
12.Kohus on seisukohal, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
13.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.
14.Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on kohtu hinnangul käsitlustasu nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel.
15.Kuna käsitlustasu on nõutud kõigi kolme lepingu alusel, st 3x70 ja see on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 1465,61 eurot (1675,61-3x70).
16.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub viivise väljamõistmist alates arve maksetähtajale järgnevast päevast. Kuivõrd viimase arve nr 2014222503, maksetähtaeg on 18.01.2016, siis hakkab viivisearvestus alates 19.01.2016. Seadusjärgne viivis telekommunikatsiooni teenuse tasult ja järelmaksete osamaksetelt summas 1465,61 eurot alates 19.01.2016 kuni 31.08.2017 on 1465,61*0,022%*591=190,56 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 190,56 eurot.
17.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt, s.o 1706,17 euro ulatuses, millest 1465,61 eurot on põhinõue, 190,56 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 50 eurot võlgnevuse sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 87,7% ulatuses nõudest, seega jätab kohus menetluskulud 87,7% ulatuses kostja kanda ja 12,3% ulatuses hageja kanda.
19.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 950 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus
Tsiviilasi nr 2-17-113292 menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1)
21.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 285,03 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.