Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 10. oktoober 2017 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-17-106898 251,71 eurot Nord Collect OÜ hagi M. P. vastu võla nõudes Hageja Nord Collect OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht Tartu mnt 24-20 Tallinn Harjumaa, lepinguline esindaja Kristjan Vahar, e-post: [email protected]; Kostja M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nord Collect OÜ alternatiivnõue M. P. vastu.
2.Välja mõista M. P. Nord Collect OÜ kasuks 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot ja 71 senti, millest 200 eurot on põhivõlgnevus, 0,03 eurot intress ning 35,68 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista M. P. Nord Collect OÜ kasuks alates 21.06.2017 kuni tagastamata põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 35,68 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 200 euro suurust.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
Välja mõista M. P. Nord Collect OÜ kasuks menetluskulu summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot.
7.Välja mõista M. P. Nord Collect OÜ kasuks menetluskuludelt summas 145 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 145 eurot. Väljamõistetud summad saab kostja tasuda Nord Collect OÜ kontole EE201010220111768014 AS SEB Pank, selgitusena võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord
Nord Collect OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. M. P. võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Nord Collect OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes. Nõude loovutamise aluseks on Monefit Estonia OÜ (endise nimega Ziip OÜ) ja Nord Collect OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 270314. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ ja kostja interneti vahendusel 29.12.2014 lepingu nr 34224. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu, 29.12.2014 esitas kostja laenutaotluse 200 euro saamiseks 90 päevaks. Kostja kohustus laenusumma 200 eurot koos laenukasutamisetasuga 48 eurot tasuma hiljemalt 29.03.2015. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02% tagastamata laenusummalt päevas, perioodi 01.04.2015 kuni 20.06.2017 eest 35,68 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kokku arvestanud kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud sissenõudmiskuludeks kokku 6,32 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 290 eurot, millest laenu põhiosa summas 200,00 eurot, laenu intress summas 48,00 eurot, viivis summas 35,68 eurot, võla sissenõudmise kulud 6,32 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude 200 eurot täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Alternatiivse nõudena palub hageja juhul, kui kohus peaks leidma, et poolte vahel ei ole sõlmitud kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda nõuet, mis tuleneb laenulepingust nr 34224, välja mõista kostjalt alusetust rikastumisest tulenev nõue 235,71 eurot ning alates 21.06.2017 kuni põhinõude 200 euro täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetamisega kostja emale 28.07.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Riigikohus on 30.10.2013. a otsuse nr 3-2-1-106-13 p-s 24 korranud, et kohus peab omal algatusel arvestama lisaks tüüptingimuste tühisuse arvestamisele ka muude tehingu tühisuse alustega. Käesolevas asjas leiab kohus, et pooltevaheline leping ei vasta headele kommetele. Lepingu sõlmimise ajal (29.12.2014) kehtinud TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kostjaga sõlmitud lepingu alusel väljastati kostjale 29.12.2014 laenu summas 200 eurot 90 päevaks intressiga 48 eurot laenu perioodiks, intressimäär aastas 96%, krediidi kulukuse määr 151,82%. Eesti Panga veebilehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2014. aasta septembris oli 37,17%. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui neli korda. Eelnevast lähtudes on laenuleping heade kommetega vastuolus ja TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Kohus ei rahulda laenulepingust nr 34224 tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja on esitanud kohtule alternatiivse taotluse juhul, kui kohus leiab, et laenuleping on tühine. Alternatiivse nõudena on hageja esitanud alusetult saadud summa tagastamist ning seadusjärgse intressi ja viivise väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldada.
TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 200 eurot.
4.Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi ja viivist lepingus sätestatud määras. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 alusel intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär 0,15% aastas. Kuna lepingujärgselt oli laenu kasutamise aeg 90 päeva, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele intress 200 euro suuruse laenu kastutamise eest (90 päeva) 0,03 eurot. Seadusejärgne viivis põhivõlgnevuselt 200 eurolt perioodi 01.04.2015 kuni 20.06.2017 eest on 35,68 eurot.
5.Neil asjaoludel kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja esitatud alternatiivnõue ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 235,71 eurot, millest 200 eurot on põhivõlgnevus, 0,03 eurot intress ning 35,68 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 21.06.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 35,68 eurot ületada põhivõlgnevuse 200 euro suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hageja alternatiivnõude kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetuskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 120 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot.
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 145 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 145 eurot.