Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2017.a., Tartu kohtumaja, lihtmenetlus
Tsiviilasja number
2-17-107177
Tsiviilasi
Osaühingu ProInkasso hagi Sigmar Avaldi vastu 1322,92 euro väljamõistmiseks 1322,92 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing ProInkasso (registrikood 11078689, asukoht ravila 59 Tartu); lepinguline esindaja Keidi Kõiv esindajad (Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ, [email protected]) Kostja: Sigmar Avald (isikukood XXX, elukoht XXX)
hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
Sigmar Avald ja Külli-Tartu OÜ sõlmisid 25.09.2013 tähtajalise eluruumi üürilepingu nr XXX. Külli-Tartu OÜ andis kostja kasutusse Tatus XXX asuva eluruumi alates 25.09.2013 kuni 31.12.2013. Pärast kokkulepitud tähtaja möödumist jätkas Sigmar Avald korteri kasutamist. Kuivõrd pooled ei avaldanud tahet leping lõpetada, muutus tähtajaline üürileping tähtajatuks üürilepinguks. Üürilepingu pooled lõpetasid üürilepingu 28.02.2014 ja sõlmisid garantiiraha tasaarveldamise kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas Sigmar Avald tasaarvestuse järgselt võlgnevust summas 540,12 eurot, samuti kohustus tasuma veebruarikuu kommunaalteenuste eest vastavalt esitatavale arvele. Kostja võlgnevust Külli-Tartu OÜ-le ei tasunud. Külli-Tartu OÜ loovutas nõude osaühingule ProInkasso. Osaühing ProInkasso palub Sigmar Avaldilt välja mõista põhivõlgnevusena 661,46 eurot ning viivis 661,46 eurot. Hageja leiab, et nõue kostja vastu ei ole aegunud ning kostja vastuväiteid hagile on põhjendamatud.
Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Hageja ei ole kolme aasta jooksul alates nõuete sissnõutavaks muutumisest (s.o arvete maksetähtaegade saabumine) midagi teinud, et võlgnevust sisse nõuda. Lisaks ei ole hageja tõendanud, kas võlgnevus üldse eksisteerib või mitte.
Kohus korraldas asjas kohtuistungi 20.09.2017. Hageja esindaja kinnitas, et hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde. Kostja üüris eluruume, kuid jättis üüri ja kõrvalkulud tasumata. Arvete saamist ei ole kostja vaidlustanud. Nõue ei ole aegunud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. Vaidlust ei ole, et Sigmar Avald on üürilepingu alusel kasutanud Tartus XXX asuvat eluruumi ning jätnud nõuetekohaselt eluruumi kasutamise eest tasumata. Samuti on tasumata kõrvalkulud. Sigmar Avald ei ole vaidlustanud võlgnetavate summade suurusi. Vaidlust ei ole ka selles, et esialgselt tähtajalisena sõlmitud üürileping muutus võlaõigusseaduse (VÕS) § 310 lg 1 kohaselt tähtajatuks alates 1.01.2014 ning et pooled on tähtajatu üürilepingu kokkuleppel lõpetanud 28.02.2014. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Seega on hageja põhjendatult esitanud nõude üüri ja kõrvalkulude tasumiseks. Kostja ei ole seda vaidlustanud. Küll aga on kostja seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Üürilepingu alusel esitatavate
arvete näol on tegemist korduvate kohustustega, mis tuleb teatud ajavahemiku järel tasuda. Seega kohaldub käesoleval juhul hageja nõudele aegumise osas TsÜS § 154 lg 1. Kostjale on esitatud neli arvet, mille alusel hageja 661,46 euro tasumist nõuab: arve nr 1401170503 (maksetähtaeg 22.01.2014); arve nr 1402030201 (maksetähtaeg 15.02.2014); arve nr 1402190103 (maksetähtaeg 24.02.2014); arve nr 1403190103 (maksetähtaeg 24.03.2014). Arvestades arvetel märgitud maksetähtaegasid, muutusid arvetel märgitud maksekohustused sissenõutavaks vastavalt 23.01.2014, 16.02.2014, 25.02.2014 ja 25.03.2014. TsÜS § 154 lg-st 1 lähtuvalt hakkas iga kohustuse aegumistähtaeg kulgema alates 1.01.2015. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse kostjalt võlgnevuse saamiseks 10.04.2017, s.o kaks aastat, neli kuud ja 10 päeva pärast aegumistähtaja kulgema hakkamist. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega ei olnud hageja nõue hagiavalduse esitamise ajaks aegunud ning kostja poolt menetluses esitatud aegumise vastuväiteid on alusetud. Samuti ei ole põhjendatud kostja väited nõude tõendamise osas. Hageja on kohtule esitanud nii üürilepingu, selle alusel esitatud arved kui ka üürilepingu lõpetamise kokkuleppe. Kostja ei ole nimetatud dokumentide õigust vaidlustanud, mistõttu leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud. Küll aga märgib kohus, et esitatud tõenditest nähtuvalt võiks hageja nõude suuruseks olla 1355,70 eurot. TsMS § 439 sätestab aga, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega lähtub kohus hageja esitatud nõudest 1322,92 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sigmar Avaldilt tuleb osaühingu ProInkasso kasuks välja mõista põhivõlgnevus 661,46 eurot ning viivis 661,46 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta Sigmar Avaldi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 583,80 eurot (riigilõiv 200 eurot; 373,80 eurot hagi koostamise, kostja vastustega tutvumise ja neile vastamise ning kohtuistungi ettevalmistamise eest; tasu kohtuistungil osalemise eest summas 10 eurot). Hageja esindaja tunnitasu määr 60 eurot jääb kohtupraktikas aktsepteeritud piiridesse. Arvestades asja olemust, menetluse kestust, hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab kohus, et hageja kantud menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 583,80 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.