Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagi J. M. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS sõlminud liitumislepingud nr-d 1561218, 1696251, 1696249 ja 1696247, 1696250 sh kaks järelmaksulepingut, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvele märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015 nõude kostja vastu põhisummas 611,91 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 855,06 eurot ning viivise alates 20.06.2017 kuni põhinõude summas 611,91 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 775 eurot ning viivis menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Vastuse kohaselt on tõendamata nõude loovutamine. Kostja tunnistab tervikuna nõudeid arvete 2008447488, 2008659908, 2008894920 osas ja osaliselt arve 2009103825 summas 221,62 eurot. Kokku tunnistab kostja nõuet summas 356,27 eurot. Arusaamatu on nelja lepingu alusel käsitlustasude lisamine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi ese: mobiilside teenuste osutamisest ja järelmaksuga müügilepingus võetud kohustuste täitmata jätmisest tekkinud võlgnevuse nõue. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja ja Elisa Eesti AS sõlminud liitumislepingud nr-d 1561218, 1696251, 1696249 ja 1696247, 1696250 sh kaks järelmaksulepingut, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. 2) Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arved nr-d 2008447488, 2008659908, 2008894920, 2009103825 ja kostja on jätnud arved tasumata.

2(3)

Kostja vaidlustab hagi seoses sellega, et nõude loovutamine on ebaselge ja arves nr 2009103825 on juurde arvestatud põhjendamatult käsitlustasud. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja osalise omaksvõtuga. Maakohus on seisukohal, et nõude loovutamine on piisavalt tõendatud kohtule esitatud nõude loovutamise lepinguga (tl 92-98) ja teatisega nõude loovutamise kohta (tl 21) Ülejäänud nõuete osas vaidles kostja osaliselt vastu üksnes arvest nr 2009103825 tulenevale nõudele, mis puudutab käsitlustasusid. Vastavalt kohtule esitatud järelmaksuga vara müügi lepingutele (tl 22, 25, 35, 38) leppisid pooled lepingus kokku, et Elisa Eestil on õigus lepingu rikkumise korral nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot. Tulenevalt sellest, et kostja rikkus neljas liitumislepingus võetud kohustusi ja selle üle vaidlus puudub, on hagejal õigus nõuda iga lõpetatud lepingu alusel käsitlustasu. Seega on nõue ka selles osas põhjendatud.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud osaliselt kostja J. M. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude, so riigilõivu kogusummas 175 eurot ja õigusabikulude summas 600 eurot, kokku 775 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et masshagides on õigusabi hüvitamise nõue summas 600 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur ja ei vasta õigusabi tegelikule mahule ja raskusele. Kohus hindab põhjendatud õigusabi kuluks 120 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 295 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.