AA, AP, VN ja MH hagi DR ja OR vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.04.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AA, AP, VN ja MH apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind AA osas 845,86 eurot, AP osas 859,77 eurot, VN osas 1698,67 eurot ja MH osas 845,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I–IV (apellatsioonimenetluses apellant I–IV): AA
(XXXXXXXXXXX),
AP
(XXXXXXXXXX),
VN (XXXXXXXXXXX) ja MH (XXXXXXXXXXX), ühine riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Ilja Sipari Kostja I–II (apellatsioonimenetluses vastustaja I–II): DR (XXXXXXXXXXX) ja OR (XXXXXXXXXXX), ühine riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
2.AA, AP, VN ja MH apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostjate menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
4.Keelduda AA poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendi vastuvõtmisest ja eemaldada tõend toimikust.
5.Välja mõista VN-lt riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 225 eurot. Nimetatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates. Rahalise kohustuse
1(10)
Tsiviilasi nr 2-12-34759 täitmisega viivitamisel tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.09.2012.a esitas Tallinnas Lubja 7b asuva elamu valitseja LT maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjate vastu solidaarselt 3790 euro suuruse põhivõla ja viivise saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 09.11.2012.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. LT esitas 14.12.2012.a hagi kostjatelt solidaarselt 3189,80 euro põhivõla ja 1060,35 euro viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis hagiavalduse 21.12.2012. a määrusega käiguta ja kohustas hagejat täpsustama, kes on hageja. Täpsustatud hagiavalduses on hagejana märgitud nii korteriühisus Lubja 7b kui ka majavalitseja LT. Kostjatelt paluti korteriühisuse Lubja 7B kasuks välja mõista korteri 4 halduskulude ja kommunaalteenuste eest 2055,69 eurot ja viivis 843,11 eurot ning korteri 3 halduskulude ja kommunaalteenuste eest 1133,99 eurot ja viivis 217,24 eurot. Lubja 7b korteriomanike üldkoosolekul moodustati 23.03.2007.a korteriühisus Lubja 7b. Elamu valitsejaks valiti LT, kes täitis valitseja kohustusi ka hagi esitamise ajal. Majavalitsejal on õigus sõlmida lepinguid korteriühisuse Lubja 7b nimel. Elamu kommunaalteenustega varustamiseks sõlmis valitseja 27.04.2007.a AS-iga Eesti Gaas võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu, 01.05.2007.a prügiveolepingu Cleanaway AS-iga (praegusel ajal osutab seda teenust AS Veolia) ja 21.07.2007.a lepingu vee- ja kanalisatsiooni tarbimiseks KÜ-ga Lubja 7a. Lepingutes puudus märge korterite 3 ja 4 varustamata jätmiseks korteriühisuse kaudu. Kinnistamisavalduse alusel on kinnistusraamatusse alates 2009.a jaanuarist korteriomandite omanikena sisse kantud kostjad. Kostjate ühisomandis on reaalosana korter nr 4 üldpinnaga 185,7 m2 ning 1857/6008 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa, samuti korter nr 3 üldpinnaga 109,6 m2 ning 1096/6008 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa. Kostjatele väljastati arved neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest. Alates 01.11.2009.a – 31.12.2011.a on kostjate omandis oleva korteri nr 4 osas võlgnevus kokku 2055,69 eurot ning korteri nr 3 osas 1133,99 eurot. Ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 01.01.2012.a on korteri nr 3 eest viivist arvestatud 217,24 eurot ja korteri nr 4 eest 843,11 eurot. Kuna kostjad ei ole korteriühisuse kontole ühtegi makset teinud, saab teha järelduse, et korteriühisuse kontol olev raha on moodustunud kaasomanike maksetest, millest on tasutud Lubja 7b elamule osutatud teenuste eest. Tasutud arvete osas on kulud jaotatud vastavalt Lubja 7b korteriomanike üldkoosoleku otsusele ja majanduskavale. Kaasomanikud on arvesse võtnud kostjate poolt otse teenuseosutajatele tehtud makseid, kuigi kostjad ise ei ole vastavaid andmeid ühisusele esitanud. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud täitmiseks kõikidele kaasomanikele. Korteriühisuse Lubja 7b üldkoosolekul vastu võetud 2009.a, 2010.a ja 2011.a majandamiskavaga on kindlaks määratud kaasomandi korrashoiu ja osutatavate teenuste eest tasumise kord. Kostjatele esitatud arvete alus on olnud korteriühisusele Lubja 7b esitatud ja
2(10)
Tsiviilasi nr 2-12-34759 teenuseosutajatele tasutud arved. Tasutud arvete osas on kulud jaotatud Lubja 7b korteriomanike üldkoosoleku otsuse ja kinnitatud majanduskavade järgi. Kaasomanikud on tasunud kostjate eest haldus- ja kommunaalkulusid, st kaasomanikud on tasunud elektri, vee, prügi jne eest kogu korterelamule Lubja 7b esitatud arvete alusel. Kütte eest ei olegi kostjatele sel ajavahemikul arveid esitatud. Korterelamus Lubja 7b on kuus korteriomandit. Kostjatele kuulub kokku 295,3 m2 ning teistele kaasomanikele 305,5 m2. Kostjatele arvestatud viivisemäära alus on korteriühisuse Lubja 7b majanduskavades ja üldkoosoleku otsustega kehtestatud määr 0,5% päevas. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad tasuvad haldusja kommunaalteenuste kulud otse teenuste osutajatele alates 2009.a nendega sõlmitud lepingute alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid hagejaga sõlminud kaasomandi eseme korrapärase korrashoiu kulude kandmise kokkuleppe või et hageja oleks kostjate eest kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused kinni maksnud. Küttekulusid ei ole hagejal õigust nõuda, kuna kostjatel on oma katel. Hagejal ei ole hagi esitamiseks alust, kuna pooltel puudub võlasuhe. Ainult arve esitamisest võlasuhet ei teki. 2009.a, 2010.a ja 2011.a koostatud majanduskavad ei olnud kostjatega kooskõlastatud ja võeti vastu nende nõusolekuta. Üldkoosolek oli otsustusvõimetu, kuna kostjatele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Korteriühisus ei ole õigussubjekt ning tal pole nõudeõigust. Edasine menetluse käik
3.Harju Maakohus tegi 08.11.2013.a otsuse, millega mõistis kostjatelt solidaarselt korteriühisuse Lubja 7b kasuks välja haldus- ja kommunaalkulude võlgnevuse 3189,80 eurot ja viivise 1060,35 eurot ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.06.2014.a otsusega maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas muutmata, kuid tegi paranduse hageja nime osas ja luges asjas õigeks hagejaks Tallinn Lubja 7b korteriomanike ühisuse.
5.Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 04.03.2015.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2014.a otsuse ja Harju Maakohtu 08.11.2013.a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
6.Harju Maakohus andis hagejatele tähtaja esitada hagiavalduse terviktekst vastavalt Riigikohtu lahendile. 08.01.2016.a esitasid hagejad täiendatud hagi, milles palusid mõista kostjatelt hageja II kasuks solidaarselt välja 859,77 eurot, millest põhivõlgnevus on 645,27 eurot ja viivis 214,50 eurot, kostja IV kasuks solidaarselt 845,86 eurot, millest põhivõlgnevus on 634,83 eurot ja viivis 211,03 eurot, kostja I kasuks solidaarselt 845,86 eurot, millest põhivõlgnevus on 634,83 eurot ja viivis 211,03 eurot ning kostja III kasuks solidaarselt 1698,67 eurot, millest põhivõlgnevus on 1274,88 eurot ja viivis 423,79 eurot. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulusid vaidlusalusel ajavahemikul (01.11.2009.a - 01.12.2012.a) Lubja 7B elamus hagejale I korteriomand nr 5 (608/6008 mõttelist osa kinnistust), hagejale II korteriomand nr 1 (618/6008 mõttelist osa kinnistust), hagejale IV korteriomand nr 2 (608/6008 mõttelist osa kinnistust) ja hagejale III korteriomand nr 6 (1221/6008 mõttelist osa kinnistust). Kostjatele kuuluvad ühisomandina korteriomandid asukohaga Lubja 7B-3, Tallinn (1096/6008 kaasomandist, registriosa nr 19011201) ja Lubja 7B-4,Tallinn (1857/6008 kaasomandist, registriosa nr 19011301). 23.03.2007.a moodustati Lubja 7b korteriomanike üldkoosolekul korteriühisus Lubja 7B. Korteriühisuse Lubja 7B majavalitsejaks valiti LT. Majavalitseja on sõlminud korteriomanike nimel teenuste osutajatega
3(10)
Tsiviilasi nr 2-12-34759 lepingud ja tasunud korteriomanike poolt tarbitud teenuste eest vastavalt nimetatud lepingutele AS-ile Eesti Gaas, AS-ile Cleanaway, Veolia Keskkonnateenused AS-ile, KÜ-le Lubja 7A ja AS-ile Eesti Energia. Seega käesoleval juhul puudub vajadus analüüsida, kas korteriomanike ja valitseja vahelisele õigussuhtele võivad laieneda komisjonilepingut reguleerivad sätted. Nimetatud lepingud sõlmiti teenustega varustamiseks Lubja 7B elamus tervikuna. Lepingutes puudus märge korterite 3 ja 4 mittevarustamiseks korteriühisuse kaudu. Korteriühisuse Lubja 7B 2009.a, 2010.a ja 2011.a aasta majanduskava p 3 sätestab korteriomanike kohustused kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele. Tuginedes korteriomanike üldkoosolekute otsustele ja majanduskavadele on korteriühisus kostjatele esitanud igakuiselt arved vastavalt kostjatele kuuluvate korteriomandite ruutmeetrite eest, mis on kantud kinnistusraamatusse. Korteriomanike 06.12.2008.a, 05.12.2009.a ja 28.12.2010.a üldkoosoleku poolt kinnitatud 2009.a, 2010.a ja 2010.a majanduskavades nähakse ette, et tarbitud vee ja elektri kohta tuleb esitada igakuuliselt andmed valitsejale ning võimaldada valitsejale juurdepääs tarbijapaigaldistele, et valitseja saaks esitada vastavad näidud võrguettevõtjatele. Kostjad ei ole valitsejale oma näitusid teatanud. Kostjatele on esitatud arved kokku summas 3189,80 eurot, millele lisandub viivis 1060,35 eurot. Arved on jäetud kostjate poolt täies ulatuses tasumata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2 alusel on hagejatel kaasomanikena õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike (kostjate) nõusolekuta. Hagejad olid sunnitud teenuste pakkujatele (valitseja kaudu) tasuma ka kostjate võlgnetavaid summasid, sest vastasel juhul oleksid vastavad lepingud teenuste pakkujate poolt võlgnevuse tõttu üles öeldud. Nimetatu kehtib ka remondifondi kohta, sest see on hädavajalik elamu säilitamiseks. Kostjate võlgnevused tasutigi hagejate poolt remondifondi makstud rahast. Samasugune õigus tuleneb asja kaasomanikule AÕS § 72 lg-st 4. Esemele tehtud kulutused on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 järgi vajalikud, kui nendega säilitatakse eset. Kostjate võlgnevus moodustub järgmiselt: korteri nr 3 eest prügi 27,71 eurot, vesi 295,36 eurot, remondifond 190,04 eurot, hooldus 190,04 eurot, reservfond 451,60 eurot ja elekter 157,95€ ning korteri 4 eest prügi 46,97 eurot, vesi 717,60 eurot, remondifond 322,18 eurot, hooldus 190,04 eurot, reservfond 747,40 eurot ja elekter 321,28 eurot. Majanduskavadest nähtub, et küte-, prügi-, halduskulud, üldvesi, üldelekter, reserv- ja remondifond jaotatakse vastavalt reaalosade suurusele (m2). Gaas, vesi ja kanalisatsioon ning elekter vastavalt mõõdikute näitudele. Majanduskavade kohaselt tuleb tarbitud vee ja elektri kohta esitada igakuuliselt andmed valitsejale, kuid kostjad andmeid ei esitanud. Seetõttu lahutati kostjate poolt tarbitud teenuste mahu kindlakstegemiseks kogu Lubja 7B korteriomanike poolt tarbitud mahust hagejate poolt tarbitud teenuse osa. Kostja poolt tarbitud elektri eest on hagejad tasunud valitseja kaudu 760,84 eurot. Hagejate hinnangul tõendab hagejatel kostjate vastu nõude olemasolu ka asjaolu, et tänase päeva seisuga teenuste pakkujatele võlgnevus vaidlusaluse perioodi osas puudub.
7.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hagejad ei ole enda nõudeid tõendanud. Majanduskavadest ei ole selge, kui palju kostjad on hagejale võlgu ja kuidas nende võlgnevus tekkis. Kostjatel on individuaalleping Eesti Energia ja Eesti Gaasiga. Kostjatel on olemas oma prügi väljaveo leping ning kostjad ei kasuta hagejate prügikasti. Vaidlustatud esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus tegi 13.04.2017.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
4(10)
Tsiviilasi nr 2-12-34759 Kohus tuvastas järgmised asjaolud. Vaidlusalusel ajavahemikul kuulusid Lubja 7B, Tallinn, elamus korteriomandid järgmiselt: hagejale I korter nr 5, hagejale II korter nr 1, hagejale IV korter nr 2, hagejale III korter nr 6 ja kostjatele ühisomandina korterid nr 3 ja nr 4. Vaidlusalusel ajavahemikul oli Lubja 7B valitseja LT, kes tasus majaelanike tarbitud teenuste eest. Valitseja LT sõlmis korteriomanike nimel lepingud järgnevalt: 27.04.2007.a AS-iga Eesti Gaas, 01.05.2007.a AS-iga Cleanaway ja alates 2009.a märtsist Veolia Keskkonnateenused AS-iga, 21.06.2007.a KÜ-ga Lubja 7A ja 27.05.2008.a AS-iga Eesti Energia. Valitseja LT esitas kostjatele 01.11.2009.a - 01.12.2012.a perioodi eest arved, mis on kostjatel tasumata. Pooled vaidlevad, kas kostjad on kohaselt täitnud kohustust tasuda majandamiskulude eest, kas majandamis- ja kommunaalkulude eest igakuiselt kostjatele esitatud arved on selged ja üheselt arusaadavad ning kas hagejatel on õigus kostjalt majandamiskuludega viivitamise eest nõuda viivist 0,5% tasumata summast iga hilinenud kalendripäeva eest. Maakohus viitas KOS § 15 lg-le 1. Kohus nõustus hagejatega, et korteriomanikud, kelle nimel teenuste pakkujatega lepingud sõlmiti, vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt. Kui hagejad on tasunud osutatud teenuste eest teenuste pakkujatele solidaarvõlasuhtest või kaasomanike vahelisest suhtest tulenevalt ka kostjatele langeva osa, saab kostjatelt hagejate kasuks välja mõista kostjate eest tasutud summad igalt kostjalt eraldi igale hagejale (KOS § 13, AÕS § 75 ja VÕS § 69). Hagejad väitsid, et tasusid kostjate tarbitud teenuste eest hagejate poolt reserv- ja remondifondi tasutud summadest. Täpseid summasid ja selle tasumist hagejad ei ole tõendanud. Nimetatud asjaolu tõendamise vajadusele on tähelepanu juhtinud nii kohus kui ka kostjad. Kohtu hinnangul ei piisanud tasumise tõendamiseks üksnes viitest, et kostjatele langev osa on hagejate poolt tasutud reserv- ja remondifondi tasutud summade arvelt. Seega ei ole tõendatud hagejate poolt teenuste pakkujatele kostjatele langeva osa tasumine. Isegi kui oleks võimalik tuvastada valitseja poolt arvete osaline või täielik tasumine, ei ole hagejad selgelt välja toonud, kui palju on iga hageja iga kostja eest iga teenuse eest tasunud. Isegi juhul, kui oleks võimalik tuvastada hagejate poolt kostjate eest tasutud iga teenuse eest tasutud osa, ei ole hagejad tõendanud kostjatel kujunenud võlgnevuse suurust. Hagejad esitasid kostjate võlgnevuse kujunemise selgitamiseks tabelid, kuid nendest ei nähtu hagejatele langenud osa tarbitud teenuste eest (sh näidud). Seega ei ole võimalik tabelite ja muude esitatud tõendite järgi arvutada kostjatele langeva osa suurust. Prügi osas ei ole kohtu hinnangul kostjad tõendanud, et neil on kokkulepe prügi panemiseks Lubja 7A konteinerisse ning seda, et kostjad on nimetatud teenuse eest tasunud. Isegi kui kostjad oleks kokkuleppe olemasolu tõendanud ei vabastaks see kostjaid kõigi korteriomanike nimel maja prügiveo eest tasumisest. Kohus leidis, et hagejate prügiveo teenuse nõue võiks kuuluda rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud iga hageja tasumise osa iga kostja poolt. Kuivõrd hagejad nimetatud asjaolu ei ole tõendanud, jääb nimetatud osas nõue rahuldamata. Vee osas leidis kohus, et hagejad ei ole tõendanud vee tarbimise eest võlgnevuse suurust. Esitatud tabelitest ja teistest tõenditest ei ole võimalik aru saada, kui palju tarbis iga hageja. Samuti on arusaamatud hagejate väited sellest, et nad tasusid kostjate eest vee teenuse eest, kuna menetluse kestel edastasid menetlusosalised kohtule info, et Lubja 7A keeldus Lubaja 7B elanikele veeteenuse osutamisest suure võlgnevuse tõttu. Seega ei ole tõendatud kostjatele langeva osa suurus ja hagejate poolt teenuse eest õigeaegselt tasutud osade suurus ning nimetatud osas jääb nõue rahuldamata. Elektri osas on kostjate esitatud lepingust nähtuvalt kostjatel Eesti Energia AS-iga leping sõlmitud alates 07.05.2010.a. Seega saaksid hagejad esitada Eesti Energia AS-i poolt osutatud teenuste eest kostjatele nõude perioodi 01.11.2009.a - 07.05.2010.a eest. Kostjate väite, et majal oli võlgnevus elektrienergia eest, luges kohus tõendatuks hagejatele Eesti Energia AS-i poolt esitatud arvetega, millel on märge võlgnevuse suuruse kohta. Seega ei ole hagejad tõendanud, millal ja kui suures osas tasusid nad iga kostja eest võlgnevuse vaidlusalusel perioodil ning seetõttu jääb nimetatud osas nõue rahuldamata.
5(10)
Tsiviilasi nr 2-12-34759
Hooldusteenuse eest ei ole korteriomanikud sõlminud teenuse pakkujaga lepingut. Hooldusteenuse, remondi- ja reservfondi maksete suurus (koefitsient) ja tasumise kohustus tuleneb hagejate hinnangul üldkoosolekute otsustest, kus kinnitati majanduskavad. Kohtu hinnangul ei oma kutsete saamine käesolevas vaidluses tähtsust, kuivõrd kostjad ei ole seetõttu seadnud kahtluse alla otsuste kehtivust. Kostjad vaidlustasid 11.05.2016.a istungil protokollide ehtsuse. Kostjate hinnangul koosolekuid ei toimunud ja protokollid ei ole allkirjastatud seal märgitud isikute poolt. Kohus selgitas hagejatele tõendamiskoormust samal istungil, 23.08.2016.a määruses ja 21.09.2016.a e-kirjaga. Kohus kogus protokolli allkirjastanud isikutelt allkirjanäidised ja määras 23.08.2016.a asjas käekirjaekspertiisi. Hagejad ei esitanud täiendavalt võrdlusmaterjale ja keeldusid ekspertiisi tasu maksmast, leides et kohus on tõendamiskoormise jaganud vääralt. Kohus jättis 03.10.2016.a määrusega käekirjaekspertiisi määramata ja üldkoosoleku protokollid arvestamata. Kohus leidis, et viide tsiviilasjale nr 2-10-1976 ei ole asjakohane, kuna viidatud tsiviilasjas ei seatud kahtluse alla dokumentide ehtsust. Kohus leidis, et kuivõrd puudub alus (korteriomanike otsused) kostjatelt hooldusteenuse, remondi- ja reservfondi maksete nõudmiseks, on hagejate nõue nimetatud osas alusetu. Isegi kui eeldada, et otsuste alusel saaks siiski nõuda kostjatelt hooldusteenuste, remondi- ja reservfondi makseid, ei ole hagejad tõendanud, et on tasunud kostjate eest nimetatud makseid. Seetõttu puudub hagejatel nimetatud osas nõudeõigus ja hagi tuleb remondi- ja reservfondi maksete nõudmise osas jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
9.Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse, või saadetakse asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostjate kanda. Lubja 7b, Tallinn, korteriomanike 06.12.2008.a toimunud üldkoosolekul on kehtivalt kinnitatud 2009.a majanduskava. Nimetatud koosoleku protokolli ehtsust ei ole käesolevas menetluses vaidlustatud. 06.12.2008.a toimunud üldkoosoleku protokolli ja 2009.a majanduskava tähelepanuta jätmine kohtu poolt on menetlusnormi oluline rikkumine. Kostjad ei ole käesolevas menetluses väitnud, et 06.12.2008.a koosolekut ei toimunud. Vastuväited selles osas, nagu ei oleks Lubja 7b, Tallinn, korteriomanike 05.12.2009.a ja 28.12.2010.a üldkoosolekuid toimunud ja vastavate koosolekute protokollid on väidetavalt võltsitud on kostjad esitanud alles 11.05.2016.a kohtuistungil, s.o ajal, mil asi oli läbinud kolm kohtuastet ja asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks. 06.12.2008.a üldkoosoleku protokolli valguskoopia jättis kohus otsuses sisuliselt tähelepanuta ega põhjendanud, miks nimetatud tõend ei tõenda 2009.a majanduskava vastuvõtmist. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kui dokumentaalse tõendi arvestamata jätmine viitega sellele, et tsiviilasjas nr 2-10-1976 ei seatud kahtluse alla dokumentide ehtsust ei ole hagejate hinnangul asjakohane, sest kostjad ei ole 06.12.2008.a üldkoosoleku toimumist ja üldkoosoleku protokolli ehtsust käesolevas asjas vaidlustanud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-29-16 leidnud, et hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi sisu hindamist. Eelnevas menetluses on kostjad omaks võtnud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4) asjaolu, et 2010.a ja 2011.a majanduskavad on kehtivalt kinnitatud ja hagejate hinnangul kehtib omaksvõtt käesoleval juhul vaatamata asja uueks arutamiseks saatmisele. Majanduskavade tõendite kogumist väljajätmise suhtes on hagejad esitanud 18.10.2016.a vastuväite kohtu tegevuse kohta. Eespool viidatud menetlusnormide rikkumine tõi hagejate hinnangul kaasa ebaõige kohtulahendi, sest remondi-, hooldus- ja reservfondi maksete nõuete aluseks olevad dokumendid jättis kohus tähelepanuta. Isegi juhul kui leida, et hagejad ei ole suutnud tõendada 2010.a ja 2011.a majanduskavade
6(10)
Tsiviilasi nr 2-12-34759 kinnitamist, on hagejad tõendanud 2009.a majanduskava kinnitamise ja hagejatel on kostjate vastu nõudeõigus sh remondi-, hooldus- ja reservfondi maksete tasumise osas 2009.a majanduskava alusel. 07.03.2017.a on hagejad esitanud võlgnevuse arvestuse, kus on välja toodud kostjate võlgnevuse suurus alternatiivselt ainult 2009.a majanduskava alusel. Kostjate võlgnevuste tasumine hagejate poolt on tõendatud sellega, et Lubja 7b, Tallinn, korterelamu osas puuduvad teenuste pakkujatele vaidlusaluse perioodi eest võlgnevused. Vaidlus puudub selles, et kostjad ei ole vaidlusalusel perioodil, so. rohkem kui kahe aasta vältel teinud Lubja 7b, Tallinn, elamu valitsejale ühtegi makset. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et võlgnevused Lubja 7b, Tallinn, korterelamu osas teenuste pakkujate ees vaidlusaluse perioodi osas puuduvad. Tasumisi teenuste pakkujatele on hagejad tõendanud nii valitseja pangakonto väljavõttega, teenuste pakkujate poolt esitatud arvetega kui ka ostu- ja maksuvõlgnevuste tasumise aruannetega, sh. teenuste osutajate poolt esitatud aruannetega. Kohtu seisukoht, et elektri osas ei ole hagejad tõendanud, millal ja kui suures osas tasusid nad iga kostja eest võlgnevuse vaidlusalusel perioodil jääb arusaamatuks arvestades, et maksed on teostatud makse selgitusega “LUBJA 7B KORTERIÜHISUS korter 3 ja 4 võlg”, vastavad tasumised on valitseja konto väljavõtetega tõendatud. Hagejad leidsid, et kostjate kohustuste täitmist halduskulude, reserv- ja remondifondi maksete osas on hagejatel võimalik kostjatelt nõuda tulenevat KOS § 13 lg-st 2. Seda toetab ka kohtupraktika. Iga hageja poolt tasutud osa on tuvastatav läbi kostjate võlgnevuse summa ja iga hageja korteriomandi pindala, kuivõrd remondifondi maksete suurus sõltus vaidlusalusel perioodil korteriomandi pindalast. Isegi kui lähtuda eeldusest, et hagejad ei ole suutnud tõendamiskoormist täita, annab TsMS § 233 lg 2 kohtule õiguse oma siseveendumuse kohaselt, hinnates kõiki asjaolusid, otsustada nõude suuruse üle. Eluliselt ei ole usutav, et korteriomanik korteriomanikele osutatavaid teenuseid üldse ei tarbi, nii nagu ei ole usutav, et korterelamu ei vaja korrashoidu ja sellega ei kaasne mingeid kulutusi. Hagejad on oma nõude tõendamiseks esitanud kõik nende käsutuses olevad tõendid ja asjaolude täielik väljaselgitamine (kohtu seisukoha järgi – millal ja kui suures osas tasus iga hageja iga kostja eest, seda aga arvestades asjaolu, et kostjate võlgnevusi tasuti remondifondist) on seotud hagejate jaoks, kes ei ole Lubja 7B korterelamuga seotud raamatupidamist korraldanud, ebamõistlike raskustega. Vastustajate seisukoht
10.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Käesolevas tsiviilasjas otsustasid neli korteriomanikku esitada hagi kahe ühisomanikust korteriomaniku suhtes. Selles hagimenetluses nõuab iga hageja kostjatelt eraldiseisva rahasumma väljamõistmist. Raha väljamõistmist nõuavad hagejad iseendale, enda isikliku vara hulka, mitte korteriomanike ühisuse kasutusse. Asjaolud, millele hagejad hagi alusena tuginevad on küll kattuvad, kuid kuivõrd iga hageja nõuab kostjatelt raha maksmist endale, on tegemist nelja eraldi hagiga, mida menetletakse sama tsiviilasja raames. Hagilises menetluses otsustab iga hageja ise, kas ta esitab hagi ja mis asjaoludele ta haginõude rajab. Hagejad
7(10)
Tsiviilasi nr 2-12-34759 kinnitasid läbi oma advokaadist esindaja, et nad soovivad kostjate suhtes nõudeid esitada just sellisel viisil. Hagejad tuginesid oma hagides sellele, et kostjatel kui korteriomanikel tuli maksta maja majandamise ja osutatud kommunaalteenuste eest, hagejad tuginesid ka sellele, et majavalitseja väljastas kostjatele majanduskava alusel arved, ning et kostjad ei ole arveid tasunud. Hagejad tuginesid ka sellele, et maja korteriomanikele teenuseid osutanud isikutele on kõikide teenuste eest tasutud reservfondi ja remondifondi arvelt ja seega teenuse osutajatele võlgu ei olda. Seega tuli kohtul hinnata, kas nendel asjaoludel saab hagejatel olla nõue kostjate suhtes. Maakohus leidis õigesti, et hagejatel võiks olla nõue kostjate suhtes VÕS § 69 lg 2 alusel juhul, kui hagejad toonuksid kohtu ette asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada, et konkreetsed hagejad tegid mingi soorituse, millega hagejad täitsid kohustuse, mille osas olid solidaarvõlgnikeks nii hagejad kui ka kostjad. Maakohus leidis õigesti, et asjaolusid, mille alusel saaks sellise järelduse teha, ei ole kohtu ette toodud. Hagejad tuginesid sellele, et majavalitseja saatis kõikidele korteriomanikele majanduskava järgsed arved ning et hagejad tasusid arved ja kostjad jätsid arved tasumata. Seega sai hagejate poolt tehtud sooritus olla see, kui hagejad täitsid nende enda kohustuse, mis nende suhtes majanduskavast tulenevalt kehtis. Majanduskavast tuleneva kohustuse (KOS § 22 lg 2) täitmisega täitsid hagejad oma kohustuse, mis neil korteriomanike ühisuse suhtest tulenevalt lasus. Selle kohustuse puhul ei olnud tegemist kõikide korteriomanike kohustusega kolmanda isiku ees, mille eest oleksid korteriomanikud vastutanud solidaarselt. Seega ei saanud hagejatel tekkida kostjate suhtes nõuet VÕS § 69 lg 2 alusel.
13.Hagejad tuginesid sellele ja maakohus tuvastas, et need puuduolevad vahendid, mis kostjate poolt arvete maksmata jätmisest tulenevalt jäid laekumata, võeti kolmandatest isikutest teenuseosutajatele maksmiseks reserv- ja remondifondist, mis kogunes hagejate poolt tehtud maksetest. Nimetatut ei ole hagejad apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Sellest tulenevalt tuleb aga asuda seisukohale, et iga konkreetne hageja ei ole kostja eest kohustust täitnud. Iga hageja täitis enda kohustusi, mis tal KOS § 13 lg-st 2 ja § 22 lg-st 2 tulenevalt lasusid. Hagejad väitsid, et majanduskavadest tulenes korteriomanikele- nii hagejatele kui ka kostjatele mh ka reserv- ja remondifondi maksete tegemise kohustus. See, kui hagejad täitsid enda kohustused maksta viidatud fondidesse raha, ei tähenda, et iga konkreetne hageja või mõni hagejatest oleks sellega täitnud mingi kostja kohustuse, või et iga konkreetne hageja või mõni hagejatest oleks täitnud sellega mingi kõikidel korteriomanikel lasuva kohustuse kolmanda isiku ees, mille eest kõik korteriomanikud solidaarvõlgnikena vastutasid. Seega ei saa hagejate nõuded kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 1041 alusel.
14.See asjaolu, et kostjad ei ole tasunud reservfondi ega remondifondi makseid, milleks nad majanduskavadest tulenevalt väidetavalt kohustatud olid, ei anna ühelegi hagejale eraldivõetuna alust nõuda osa tasumata fondide maksetest endale. Korteriomanikest kostjate kohustus tasuda majanduskavaga ette nähtud makseid tuleneb korteriomandiseadusest. KOS § 22 lg 2 ja § 13 lg 2 kohaselt lasub korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulude eest, sh ka majanduskavaga ette nähtud kulude eest teistele korteriomanikele, st mitte igale enda kohustusi täitnud üksikule korteriomanikule eraldi, vaid kõikidele ülejäänud korteriomanikele, viisil nagu soorituste tegemine korteriomanike ühisuse suhte raames toimub. Seega, juhul, kui mõni korteriomanikest majanduskavast tulenevaid kohustusi ei täida, ei anna see igale oma kohustusi täitnud korteriomanikule õigust nõuda, et kohustusi mittetäitnud korteriomanik maksaks raha neile. Kohustus maksta majandamiskulude eest kehtib igal korteriomanikul kõikide ülejäänud korteriomanike suhtes. Sellest tulenevalt ei ole määrav, kas vaidlusalused majanduskavad kehtivad ega see, kas hagejad on tõendanud, et need majanduskavad, millele hagejad tugineda soovivad, ikka võeti hagejate poolt viidatud kuupäevadel vastu.
8(10)
Tsiviilasi nr 2-12-34759
15.Maakohus leidis õigesti, et reservfondi makseid, remondifondi makseid ja kolmandatest isikutest teenuseosutajatele tehtud makseid ei saa iseenesest käsitleda säilitamiseks vajalike kulutustena, mida üks korteriomanik võiks teha ja mille tegemise korral võib ta vastavad kulud teistelt korteriomanikelt sisse nõuda. Käesoleval juhul on oluline ka see, et hagejad ei teinud maja säilimiseks vajalikke toiminguid, vaid nad täitsid neil lasuvaid kohustusi, mis tulenesid nende suhtes majanduskavast. Enda kohustuse täitmise korral ei saa kohustuse täitnud korteriomanik nõuda osa raha tagastamist nendelt korteriomanikelt, kes enda kohustust ei täitnud.
16.Kuna KOS § 13 lg-st 2 tulenevalt lasub igal korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulud teistele korteriomanikele, võivad maja majandamisega seotud kulutuste hüvitamist nõuda viidatud nõudenormist tulenevad kreeditorid ehk kõik ülejäänud korteriomanikud. Kuna hagejad rajasid oma hagid just sellele, et maja majandamiseks tehti valitseja vahendusel, korteriomanike ühisusesuhte raames kulutusi ja sellele, et majanduskavast tulenevalt tuli korteriomanikel teha perioodilisi ettemakseid, mida kostjad ei teinud, oleksid saanud kostjatelt raha maksmist nõuda kõik ülejäänud korteriomanikud kõikidele ülejäänud korteriomanikele nii nagu KOS § 13 lg 2 seda ette näeb, mitte aga iga üksik korteriomanik, kes enda kohustused täitis.
17.Eespool toodust tulenevalt ei ole määrav see, kas hagejad suutsid tõendada kostjate täpse võlgnevuse suuruse ega see, kas on tõendatud, et kostjate võlgnevused tasuti reserv- ja remondifondi vahendite arvelt.
18.Kuna hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejatel või mõnel neist võiks olla nõue kostjate suhtes, ei oma tähendust see, kas kõikidel korteriomanikel kui solidaarvõlgnikel kolmandate isikute suhtes võlgnevusi on või mitte. Kuna hagejatel või mõnel neist ei ole nõuet kostjate suhtes, ei teki küsimust sellest, kas kohus saaks nõude suuruse määrata kaalutlusõiguse alusel.
19.Hageja AA esitas apellatsioonimenetluses 08.06.2017.a uue tõendi, millest nähtub, et KÜ Lubja 7b väljastas kostjatele 2017.a aprillikuu eest arved. Kuna käesoleva hagi raames menetletakse võimalikke nõudeid, mis tekkisid kindlal ajaperioodil ja 2017.a aprillikuu jääb sellest perioodist väljapoole, ei oma viidatud tõend asja lahendamisel tähtsust, selle vastuvõtmisest tuleb keelduda ning tõend toimikust eemaldada.
20.VN-le anti Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2017.a määrusega menetlusabi ja ta vabastati 225 euro osas riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, tuleb vastav summa TsMS §-st 190 tulenevalt isikult riigi tuludesse välja mõista. Rahaline kohustus tuleb täita TsMS §-s 179 sätestatud korras. Menetluskulude jaotus
21.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hagejate menetluskulud jätta nende endi kanda ja kostjate menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Hagejad esinesid menetluses koos, esitasid samad asjaolud ning nõuded. Kostjate koormus menetluses ei suurenenud sisuliselt sellest tulenevalt, et menetluses oli ühe hageja nõude asemel nelja hageja nõuded. Sellest tulenevalt on põhjendatud see, et hagejad vastutavad kostjate menetluskulude eest solidaarselt. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
9(10)
Tsiviilasi nr 2-12-34759
22.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.