Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
Tallinn Lubja 7B korteriomanike ühisuse hagi Dmitri Rumjantsevi ja Olga Rumyantseva vastu 3189 euro 80 sendi suuruse võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-34759
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dmitri Rumjantsevi ja Olga Rumyantseva kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3189 eurot 80 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Tallinn Lubja 7b korteriomanike ühisus Kostjad Dmitri Rumjantsev ja Olga Rumyantseva, mõlema esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-34759 ja Harju Maakohtu 8. novembri 2013. a otsus samas asjas. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.
Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
3.Tagastada Evgenia Rumyantsevale Dmitri Rumjantsevi ja Olga Rumyantseva kassatsioonkaebuselt 17. oktoobril 2014 tasutud kautsjon 100 (üks ada) eurot.
4.Määrata vandeadvokaadi Ilya Zuevi (Grandman Law Firm Advokaadibüroo) riigi õigusabi tasuks kassatsioonimenetluses 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinnas Lubja 7b asuva elamu valitseja Leili Tint esitas 3. septembril 2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Dmitri Rumjantsevi ja Olga Rumyantseva (kostjate) vastu solidaarselt
3790 euro suuruse põhivõla ja viivise saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 9. novembri 2012. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tallinnas Lubja 7b asuva elamu valitseja L. Tint esitas 14. detsembril 2012 Harju Maakohtule hagi Dmitri Rumjantsevilt ja Olga Rumyantsevalt solidaarselt 3189 euro 80 sendi suuruse põhivõla ja 1060 euro 35 sendi suuruse viivise väljamõistmiseks.
3.Maakohus jättis hagiavalduse 21. detsembri 2012. a määrusega käiguta ja kohustas hagejat täpsustama, kes on vaidluses hagejaks (I kd, tl 74-76). Maakohus märkis, et hagiavalduse päises on hagejaks märgitud füüsiline isik L. Tint, kuid hagiavalduse kirjeldavas ja põhjendavas osas käsitletakse hagejana korteriühisust Lubja 7b, kelle nimel on L. Tindil õigus sõlmida lepinguid.
4.Täpsustatud hagiavalduses (I kd, tl 79-88) on hagejaks märgitud nii korteriühisus Lubja 7b kui ka majavalitseja Leili Tint. Kostjatelt on palutud korteriühisuse Lubja 7B kasuks välja mõista korteri 4 halduskulude ja kommunaalteenuste eest 2055 eurot 69 senti ja viivis 843 eurot 11 senti ning korteri 3 halduskulude ja kommunaalteenuste eest 1133 eurot 99 senti ja viivis 217 eurot 24 senti. Lubja 7b korteriomanike üldkoosolekul 23. märtsil 2007 moodustati korteriühisus Lubja 7b. Elamu valitsejaks valiti L. Tint, kes täidab valitseja kohustusi praeguse ajani. Majavalitsejal on õigus sõlmida lepinguid korteriühisuse Lubja 7b nimel. Elamu kommunaalteenustega varustamiseks sõlmis valitseja 27. aprillil 2007 AS-iga Eesti Gaas võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu,
1.mail 2007 prügiveolepingu Cleanaway AS-iga (praegusel ajal osutab seda teenust AS Veolia) ja
21.juulil 2007 lepingu vee- ja kanalisatsiooni tarbimiseks KÜ-ga Lubja 7a. Lepingutes puudus märge korterite 3 ja 4 varustamata jätmiseks korteriühisuse kaudu. Kinnistamisavalduse alusel on kinnistusraamatusse alates jaanuarist 2009 korteriomandite omanikena sisse kantud Dmitri Rumjantsev ja Olga Rumyantseva. Kostjate ühisomandis on reaalosana korter nr 4 üldpinnaga 185,7 m2 ning 1857/6008 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, samuti korter nr 3 üldpinnaga 109,6 m2 ning 1096/6008 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks. Kostjatele väljastati arved neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest. 1. novembrist 2009 kuni
31.detsembrini 2011 on kostjate omandis oleva korteri nr 4 osas võlgnevus kokku 2055 eurot 69 senti ning korteri nr 3 osas 1133 eurot 99 senti. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 1. jaanuarini 2012 on korteri nr 3 eest viivist arvestatud 217 eurot 24 senti ja korteri nr 4 eest 843 eurot 11 senti. Kuna kostjad ei ole korteriühisuse kontole ühtegi makset teinud, siis saab teha järelduse, et korteriühisuse kontol olev raha on moodustunud kaasomanike maksetest, millest on tasutud Lubja 7b elamule osutatud teenuste eest. Tasutud arvete osas on kulud jaotatud vastavalt Lubja 7b korteriomanike üldkoosoleku otsusele ja majanduskavale. Kaasomanikud on arvesse võtnud kostjate poolt otse teenuseosutajatele tehtud makseid, kuigi kostjad ise ei ole vastavaid andmeid ühisusele esitanud. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud täitmiseks kõikidele kaasomanikele. Korteriühisuse Lubja 7b üldkoosolekul vastu võetud 2009., 2010. ja 2011. aasta majandamiskavaga on kindlaks
määratud kaasomandi korrashoiu ja osutatavate teenuste eest tasumise kord. Kostjatele esitatud arvete aluseks on olnud korteriühisusele Lubja 7b esitatud ja teenuseosutajatele tasutud arved. Tasutud arvete osas on kulud jaotatud Lubja 7b korteriomanike üldkoosoleku otsuse ja kinnitatud majanduskavade järgi. Kaasomanikud on tasunud kostjate eest haldus- ja kommunaalkulusid, st kaasomanikud on tasunud elektri, vee, prügi jne eest kogu korterelamule Lubja 7b esitatud arvete alusel. Kütte eest ei olegi kostjatele sel ajavahemikul arveid esitatud. Korterelamus Lubja 7b on kuus korteriomandit. Kostjatele kuulub kokku 295,3 m2 ning teistele kaasomanikele 305,5 m2. Seega on vale kostjate väide, et neile kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud korteriomanditest. Täiesti alusetu on kostjate väide, et arvete alusel püüab korteriühisus Lubja 7b rikastuda. Korteriühisus soovib tagasi saada kostjate eest juba tasutud summad. Hagi on esitanud majavalitseja kõigi kaasomanike nimel. Selle kohta on volikiri, kus korterite nr 1, 2, 5 ja 6 omanikud volitavad majavalitsejat L. Tinti esitama hagi kostjate vastu. Kostjatele arvestatud viivisemäära aluseks on korteriühisuse Lubja 7b majanduskavades ja üldkoosoleku otsustega kehtestatud määr 0,5% päevas.
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad tasuvad haldus- ja kommunaalteenuste kulud otse teenuste osutajatele alates 2009. a nendega sõlmitud lepingute alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid hagejaga sõlminud kaasomandi eseme korrapärase korrashoiu kulude kandmise kokkuleppe või et hageja oleks kostjate eest kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused kinni maksnud. Küttekulusid ei ole hagejal õigust nõuda, kuna kostjatel on oma katel. Hagejal ei ole hagi esitamiseks alust, kuna pooltel puudub võlasuhe. Ainult arve esitamisest võlasuhet ei teki. 2009., 2010. ja 2011. aastal koostatud majanduskavad ei olnud kostjatega kooskõlastatud ja võeti vastu nende nõusolekuta. Üldkoosolek oli otsustusvõimetu, kuna kostjatele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Korteriomandiseaduse (KOS) mõttes saab korteriühisuse huvides hagi esitada valitseja kõigi kaasomanike nimel, kuid praegu on hagi esitanud korteriühisus, kes ei ole õigussubjekt ning kellel ei ole nõudeõigust. Kuna hagi ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka viivise nõue.
6.Harju Maakohus rahuldas 8. novembri 2013. a otsusega hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt korteriühisuse Lubja 7b kasuks välja haldus- ja kommunaalkulude võlgnevuse 3189 eurot 80 senti ja viivise 1060 eurot 35 senti ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjatele kuuluvad ühisomandina korteriomandid 3 ja 4. Korteriomanike 23. märtsi 2007 üldkoosolekul otsustati moodustada korteriühisus ja elamu valitsejaks valida Leili Tint ning valitsejale anti õigus sõlmida lepinguid korteriühisuse nimel. Korteriomanike ühisus on seaduse alusel tekkiv võlasuhe, mille poolteks on kõik korteriomanikud (sh kostjad). Nii on ka korteriühisuses Lubja 7b tehtud korteriomanike otsused kostjatele kohustuslikud. Kostjatel puudub õigus keelduda maksmast kommunaalteenuste eest tasu kostjatele kuulunud korteriomandi ruutmeetri järgi. KOS § 13 lg-d 1 ja 2 reguleerivad korteriühisuse ja selle liikmete vahelisi õigusi ja kohustusi, seega on kostjad korteriomanikena kohustatud täitma kohustusi
korteriühisuse ees sõltumata nende ühisuse liikmeks astumise ajast või eluruumi tegelikust kasutamisest ning sellest, kas eluruumi omanik osales üldkoosolekul vastava otsuse tegemisel. Korteriomanike üldkoosolekud on olnud otsustusvõimelised, sest neil osalesid korteriomanikud, kellele kuulus üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Võlgnevus korteri 4 eest on 2055 eurot 90 senti ja korteri 3 eest 1133 eurot 90 senti. Võlasumma korteri 4 eest sisaldab elektrikulu ajavahemikul novembrist 2009 kuni maini 2010, samuti tasu prügiveo, vee- ja kanalisatsiooni eest, halduskulu, remondifondi makset ja ühekordsest makset ajavahemikul novembrist 2009 kuni detsembrini 2011. Viivist on 1. jaanuarist 2010 kuni 1. jaanuarini 2012 arvestatud korteri 3 osas 217 eurot 24 senti ja korteri 4 osas 843 eurot 11 senti. Hageja on kostjatele esitanud iga kuu arved, lähtudes kostjatele kuuluvate korteriomandite ruutmeetritest, mis on kantud kinnistusraamatusse. Korteriühisuse Lubja 7b 2009., 2010. ja 2011. aasta majanduskava p 3 sätestab korteriomanike kohustused kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele (kd II, tl 130, 135, 138). 1. mail 2007 sõlmis valitseja lepingu prügiveoks Cleanaway AS-iga, 27. mail 2008 sõlmis ta lepingu vee- ja kanalisatsiooni tarbimiseks KÜ-ga Lubja 7a, 27. mail 2008 sõlmis korteriühisus lepingu elektrienergia tarbimiseks Eesti Energia AS-iga. Lepingud on sõlmitud kogu Lubja 7b elamu teenustega varustamiseks. Kostjatelt ei ole nõutud tasu kütte eest. Saanud teenuse osutajalt arve, jagas korteriühisus selle korteriühisuse otsuste ja majandamiskavade alusel. Nendes nähti ette, et tarbitud vee ja elektri kohta tuleb valitsejale esitada iga kuu andmed ning et arved korteriomanikele esitab valitseja. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad ei ole vajalikke näite ühisusele esitanud. Kostjatele esitatud arvetega, korteriühisuse otsustega ja 2009., 2010. ja 2011. aasta majandamiskavaga on hageja nõue tõendatud. Kostjatele esitatud arvete aluseks on korteriühisuse poolt teenuste osutajatele tasutud arved. Korteriühisuse rahalised vahendid moodustuvad korteriomanike maksetest. Korteriühisus ei ole tulutootev äriühing. Kuna kostjad ei ole korteriühisuse kontole makseid teinud, siis saab teha järelduse, et korteriühisuse kontol olev raha on moodustunud korteriomanike nr 1, 2, 5 ja 6 maksetest (I kd, tl 56–73, II kd, tl 28–32), millest on tasutud Lubja 7b elamule osutatud teenused. Tasutud arvete osas on kulud jaotatud Lubja 7b korteriomanike üldkoosoleku otsuste ja majanduskavade alusel. Hageja on arvesse võtnud maksed, mille on kostjad otse teenuseosutajatele tasunud (I kd, tl 110–124, II kd, tl 130–144). Kostjad on tasunud otse teenuste pakkujatele valitseja sõlmitud lepingute järgi, seda on teenuse osutajad ka arvesse võtnud. Kostjad ei ole vastuväiteid esitanud konkreetsete arvete osas. Hageja kantud kulud on tõendatud. Kuna kostjad ei ole esitanud hageja vastu mingit vastunõuet ega tasaarvestuse vastuväidet, ei tule analüüsida kostjate üldsõnalisi ja tõendamata väiteid, et kostjad on oma vahendite arvel remontinud kaasomandi esemeks olevat elamut. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostjate väide, et hageja on vale. KOS § 21 lg 1 p 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Hagi on esitanud majavalitseja kaasomanike nimel. Selle kohta on
kohtule esitatud volikiri, kus korterite 1, 2, 5 ja 6 omanikud on allkirjastanud volikirja, millega volitatakse majavalitsejat Leili Tinti esitama hagi kostjate vastu (I kd, tl 104). Korteriühisuse Lubja 7b 2009., 2010. ja 2011. aasta majanduskavades on sätestatud viivis 0,5% tasumata summalt päevas. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvestuse kohta.
7.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Korteriühisus ei ole juriidiline isik ega saa nõuda arvete tasumist. Võla olemasolu on valesti tuvastatud. Kostjatel on teenuste osutajatega otselepingud, õigussuhet hagejaga ei ole.
8.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. juuni 2014. a otsusega maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas muutmata, kuid tegi paranduse hageja nime osas ja luges asjas õigeks hagejaks Tallinn Lubja 7b korteriomanike ühisuse. Maakohus leidis õigesti, et KOS § 21 lg 1 p 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hagi esitanud valitseja kostjate vastu kaasomanike nimel (I kd, tl 104). Kuigi korteriomanike ühisus ei ole õigussubjekt, st iseseisev õiguste ja kohustuste kandja ning kuigi korteriomanike ühisusel ei ole sellest tulenevalt eraldiseisvat protsessivõimet, võib hagejana märkida korteriomanike ühisuse ning hagejaks tuleb lugeda kõik vastava kinnisasja korteriomanikud, kes tegutsevad KOS-i alusel. Korteriomanike ühisus on seaduse alusel tekkiv õigussuhe, mille pooleks on kõik ühe kinnisasja korteriomanikud. Vastav õigussuhe tekib seaduse alusel (KOS) ja selle õigussuhte raames kehtivad kõikide selle poolte suhtes seadusest tulenevad (eelkõige KOS-ist aga KOS-iga reguleerimata küsimustes ka AÕS-i kaasomandi regulatsioonist ja mujalt) õigused ja kohustused, aga ka need õigused ja kohustused, mida korteriomanikud ühisusesuhte raames tehinguliselt loovad. Kuivõrd hagimaterjalidest nähtub üheselt, et kaasomanikud soovisid, et hagi esitaks korteriomanike ühisus, siis märgib ringkonnakohus hagejaks Tallinn Lubja 7b korteriomanike ühisuse. Maakohus on hagi rahuldamisel hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 nõuete kohaselt, on analüüsinud kostjate vastuväiteid ning on põhjendanud hagi rahuldamist. Kostjate väidetele, et nad ei pea maksma prügiveo, vee ja elektri eest, on maakohus otsuses vastanud ning põhjendanud, miks kostjate väited on ekslikud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga. Hageja pööras põhjendatult kostjate tähelepanu asjaolule, et korteriomanike ühisus on tasunud teenuse osutajatele kogu korterelamu Lubja 7b arved vaidlusalusel perioodil, mille kohta on esitatud raamatupidamisprogrammi väljavõte ja tasutud arved prügi, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest. Seega on hageja tõendanud, et kostjad on jäänud hagejale võlgu nimelt nõutud 3189 eurot 80 senti. Kostjad ei ole välja toonud arvestust, millises ulatuses loevad nad nõuet nende osas põhjendamatuks. Seega väited hageja alusetust rikastumisest on ekslikud ja tõendamata. Ka viivise väljamõistmist VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on kohus põhjendanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kostjad esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad on olnud seisukohal, et asjas on vale hageja, sest KOS-i mõttes saab korteriühisuse huvides hagi esitada üksnes valitseja kõigi kaasomanike nimel, kuid praeguses asjas on hagi esitanud korteriühisus, kes ei ole õigussubjekt ning kellel ei saa olla nõudeõigust kostjate vastu. Sellises vaidluses saab hagejaks olla kas volitatud majavalitseja, kes esitab hagi teiste kaasomanike huvides, või siis kaasomanikud ise. Otsust ei saa täita isikule, keda tegelikkuses ei eksisteeri. Ringkonnakohus ei ole täpsemalt viidanud, millel põhineb tema õiguslik positsioon. Samuti on ringkonnakohus ületanud nõude piire, kui märkis hagejaks Tallinn Lubja 7b korteriomanike ühisuse, kuigi hagi esitas korteriühisus Lubja 7b. Hageja määratlemisel ei saa kohus lähtuda üksnes sellest, milles seisneb kaasomanike tegelik soov. Ülejäänud osas jäävad kostjad varem esitatud seisukohtade juurde. Kostjad on esitanud piisavalt põhjendusi kulude kandmise kohta, neilt ei ole alust võlgnevust välja mõista.
11.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Lubja 7b korteriomanike üldkoosolek on valinud majavalitsejaks Leili Tindi, kes korraldab tööd korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud majanduskavade järgi. Ta on avanud eraldi pangakonto, kus toimuvad üksnes Lubja 7b elamuga seotud arveldused. Ringkonnakohtu järeldused on jälgitavad. Kohus lähtus õigesti sellest, milles seisneb kaasomanike tegelik soov – saada kostjatelt võlga osutatud kommunaal- ja haldusteenuste eest, mille on teised kaasomanikud tasunud ja mis tuleb kanda majavalitseja Leili Tindi pangakontole.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 691 p 4 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
13.Hagi on esitatud korteriomandi omanikelt elamu haldus- ja kommunaalkulude väljamõistmiseks. Kaasomandiga seotud õigussuhteid võivad korteriomanikud KOS § 8 lg 1 järgi korraldada kokkuleppe alusel või kui korteriomanikud on loonud korteriühistu, siis korteriühistu tegevuse kaudu. Praeguses asjas ei ole korteriomanikud korteriühistut asutanud. Vaidluse all ei ole olnud, et korteriomanike otsusega on valitsejaks nimetatud Leili Tint, kes esitaski esialgse hagiavalduse kostjatelt võla väljamõistmiseks (I kd, tl 27). Maakohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kohustades teda ühtlasi selgitama seda, kes on asjas hagejaks. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hagejaks Lubja 7b elamu korteriühisus, kelle kasuks maakohus ka otsuse tegi. Ringkonnakohus luges otsuse resolutsiooni kohaselt hagejaks Lubja 7b korteriomanike ühisust. Kumbki – ei korteriühisus ega korteriomanike ühisus – ole aga isikuks, kes saaks olla kohtumenetluses pooleks.
Kohtud on ebaõigesti pidanud hagejaks õigusvõimetut õiguslikku abstraktsiooni, mis ei saa olla hagimenetluses pooleks. TsMS § 201 lg-st 1 tulenevalt on tsiviilmenetlusõiguste omamise ja tsiviilmenetluskohustuste kandmise võime tsiviilkohtumenetlusõigusvõimelisel isikul. TsMS § 201 lg 2 esimese lause kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) on sätestatud, et õigusvõime on füüsilisel (§ 7) või juriidilisel isikul (§ 26), kusjuures juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt (§ 24) ning juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 25 lg 1). Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (TsÜS § 25 lg 2). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime algab üldjuhul sünniga (TsÜS § 7 lg 2). Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ning avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TsÜS § 26 lg 3). Viidatud sätetest tuleneb, et õigusvõimeliste isikute liigid on seaduses sätestatud, juriidiline isik saab tekkida üksnes seaduse alusel ning õigusvõime omandab see registrisse kandmisest või selle juriidilise isiku kohta käivas seaduses sätestatud ajast. Teisisõnu, ei saa olla muud kui seaduses sätestatud liiki õigusvõimelisi isikuid ning nende õigusvõime ei saa tekkida muul viisil kui eespool kirjeldatud. Kohtumenetluses saavad pooltena osaleda üksnes õigusvõimelised isikud. Seega on põhjendatud kassatsioonkaebuse väide, et hagi on esitanud õigusvõimetu subjekt, kes ei saanud kohtumenetluses osaleda ja kelle kasuks tehtud otsust ei ole ka võimalik täita. Kohtuotsust ei ole võimalik täita sellele, keda õiguslikus mõttes ei ole olemas.
14.TsMS § 204 lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. TsMS § 392 lg 1 p 6 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluse käigus muuhulgas eelkõige selgitada välja, kes on menetlusosalised. See kohustus hõlmab ka hageja ja kostjana esinevate isikute tsiviilkohtumenetlusõigusvõime kontrolli. Maakohus seda eelmenetluse ülesannet ei täitnud. Ringkonnakohus küll asendas ühe õigusvõimetu subjekti teisega, kuid ei kõrvaldanud kirjeldatud puudust. Kohtuotsuste põhjendused on selles osas, kes on asjas hageja, ka vastuolulised. Nii on maakohus, pidanud hagejaks korteriühisust, otsuse põhjenduses samas märkinud, et hagi on esitanud majavalitseja kaasomanike nimel, viidates elamus asuvate korteriomandite nr 1, 2, 5 ja 6 omanike antud volitusele. Kui majavalitsejat on hagi esitama volitanud osa korteriomanikest, nagu maakohus leidis, siis peaksid hagejateks olema needsamad korteriomanikud, kes volituse on andnud, majavalitsejat saaks aga pidada nende esindajaks. Maakohtu järeldus korteriühisuse kui hageja kohta ei ole aga majavalitsejale antud volitusega seostatav. Ringkonnakohus on korteriomanike ühisust hagejaks pidades samas leidnud, et valitseja on esitanud hagi talle volituse (I kd, tl 104) andnud
kaasomanike nimel, ja seejärel, et kuigi korteriomanike ühisus ei ole õigussubjekt ning tal ei ole sellest tulenevalt protsessivõimet, võib hagejana märkida korteriomanike ühisuse ning hagejaks tuleb lugeda kõik vastava kinnisasja korteriomanikud. Nii ei selgu otsusest, kas ringkonnakohtu arvates on hagejaks õigusvõimetu korteriomanike ühisus, on nendeks majavalitsejat volitanud nelja korteriomandi (nr 1, 2, 5 ja 6) omanikud või on hagejateks kinnisasja kõik korteriomanikud, sealhulgas kostjad. Tähelepanuta ei saa jätta, et kostjad ei saa juba iseenesest nende vastu esitatud hagis olla ühtlasi korteriomanikena hagejate poolel, nagu ringkonnakohus võimalikuks pidas. TsMS § 338 lg 1 p-s 1 sätestatud andmeid võimalike hagejate kohta, mida hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 kohaselt pidi sisaldama, sellest ei nähtu. Neid ei sisalda ka kohtute otsused. Otsustest ei nähtu, millistel seadusesätetel põhinevad kohtute järeldused selle kohta, nagu võiks hagejaks olla õigusvõimeta korteriühisus või korteriomanike ühisus. Eespool toodud põhjendusel tuleb tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsused ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja lahendama asudes on selle õige lahendamise eeldusena vajalik esmalt tuvastada, kelle hagi alusel vaidlust lahendatakse, kontrollides, kas hageja on õigusvõimeline isik.
15.Asja uuel läbivaatamisel tuleb arvestada, et KOS § 21 lg 2 p 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud, et valitsejal võib KOS § 21 lg 2 p-st 5 tulenevalt olla õigus oma nimel hagi esitada (vt 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13205, p 10). Kolleegium leidis, et KOS § 21 lg 2 p 5 tähenduses saab hagi esitamise õiguslikuks aluseks lugeda muuhulgas korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Samuti on kolleegium tunnistanud valitseja õigust korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõuda nõudeid ja esitada neid kohtus kõigi korteriomanike nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja (vt 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, p 10; 25. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12). Veel on kolleegium varem ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärki silmas pidades märkinud, et lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele (vt 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-06, p 17). Sel juhul sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel, näiteks juhul, kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist. Siis on vaidluse korral vaja selgitada, kas valitseja esindab lepingute sõlmimisel korteriomanikke kui tellijaid või sõlmib lepingu oma nimel, ning lepingu tõlgendamise kaudu tuleb tuvastada, kas tegemist on komisjonilepinguga. Kui komisjonilepingut ei ole sõlmitud, võib korteriomanikel valitsejaga olla käsunduslepingulisest suhtest eraldi lepinguline suhe kommunaalteenuse või remonttöö saamiseks. Korteriomanikud võivad olla ka valitseja enda nimel
sõlmitud kommunaalteenuse hankimise lepinguga või töövõtulepinguga soodustatud või kaitstud kolmandateks isikuteks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada, millise õigussuhte raames on vaidlusaluse elamu korteriomanikud kaasomandi valitsemisega seotud õigussuhted korraldanud ja kellel on sellest tulenevalt õigus korteriomandite omanikelt elamu haldus- ja kommunaalkulude väljamõistmiseks hagi esitada, otsustades sellest lähtudes nõude põhjendatuse üle.
16.Kolleegium leiab, et vandeadvokaadi I. Zuevi taotlus – määrata riigi õigusabi tasu suuruseks kassatsioonimenetluses 260 eurot – tuleb osaliselt rahuldada. Arvestades asja keerukust ja kassatsioonkaebuse sisu, määrab kolleegium tema tasuks riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 alusel 180 eurot (2,5 tundi x 60 eurot + käibemaks). Tasu maksmise korraldab sama seaduse § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.
17.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tagastada. Kostjad on TsMS § 149 lg 8 alusel avaldanud soovi, et tasutud kautsjon tagastataks Evgenia Rumyantseva arvelduskontole. Villu Kõve, Malle Seppik, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.