2-16-120494/13 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Korteriühistu Ülesõidu 5a esitas 13.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. K ́ilt võlgnevuse 4738,72 euro väljamõistmiseks, millest põhivõlgnevus 2510,41 eurot ja viivised 2228,31 eurot. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 13.03.2017 esitas hageja Viru Maakohtule hagivalduse ning 05.04.2017 täiendatud hagiavalduse, milles hageja loobus viivisnõudest summas 2228,31 eurot. Lääne-Virumaal xxxx linnas aadressil xxxx asuvat kinnisasja majandab Korteriühistu Ülesõidu 5a. Hageja on registrisse kantud 12.06.1997. O. K on Ülesõidu 5a korteriomandi number xxxx omanik. Kostja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 09.07.2001. Hageja on korteriomanikele sh kostjale edastanud regulaarselt majandamiskulude arveid. Esitatud arvetel on välja toodud kululiigid, mida on korteriomanikud kohustatud tasuma. Arved hõlmavad kululiike: hooldus, remont, vesi, üldelekter, prügivedu, varakindlustus, küte. Majandamiskulude arved on hageja edastanud kostja e-posti aadressile xxxx. Hageja majandamiskulude nõue hõlmab arvestusperioodi 01.03.2013 kuni 01.09.2016. Antud perioodi kestel on kostja jätnud hagejale maksed täies ulatuses tasumata. Hageja põhinõude suurus on 2510,41 eurot. Hageja nõue on kujunenud alljärgnevalt:

kehtestatud suuruses ja korras. Majandamiskulude määramise alused nähtuvad hageja põhikirja punktidest 4.2.6.1 kuni 4.2.6.13. Majandamiskulusid määratakse alljärgnevalt: Arvetel kajastuv hooldus jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.6. Halduskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Arvetel kajastuv remont jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.5. Elamu remondifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Arvetel kajastuv vesi jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.2. Vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. Arvetel kajastuv küte jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.13. Küte – vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suuruse 1m2 kohta. Arvetel kajastuv üldelekter jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.1 Üldelekter – vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandite arvule. Arvetel kajastuv prügivedu jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.4 Prügivedu – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta/jagatuna elanike arvule korteriomandites. Arvetel kajastuv kindlustus jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.12 Kindlustus – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Hageja märgib, et kuivõrd kostja ei ole enda maksekohustusi nõuetekohaselt täitnud, on hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. Arvestades kostja kohustuste rikkumise olemust (rahaline kohustus hageja ees) täiendab VÕS § 101 lg 1 punkti 1 VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1, § 5 lg 1, § 151, § 13 lg 4, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2510,41 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09.08.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 03.10.2017. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 09.08.2017 ja loeti kättetoimetatuks 24.08.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 07.09.2017.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 400 eurot ja õigusabikulud 157,50 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõiv hagi hinnalt (2510,41 eurolt kuulub tasumisele riigilõiv summas 275 eurot) tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu kokku 400 eurot, s.o. 125 eurot rohkem kui seaduses ettenähtud riigilõivu määr, mille tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule nõuetekohane avaldus (TsMS § 150). Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista rohkem kui hagihinna järgi tuli tasuda, ehk 275 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 157,50 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 90 eurot/tund pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta hageja esindaja menetlustoimingute hindamisel.