A. M.-i hagi L. M.-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ning kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes
Hagihind
10 500 eurot
Menetlustoiming
Taotluste lahendamine, hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. M., isikukood XXX; Asukoht: XXX Kostja: L. M., isikukood XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja L. M.-i taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks.
2.Jätta A. M.-i hagi L. M.-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ning kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes läbi vaatamata.
3.Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-15131 menetlus.
4.Jätta rahuldamata A. M.-i 09.12.2024 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.
5.Jätta rahuldamata A. M.-i 10.12.2024 vastuväide kohtu tegevusele.
6.Jätta menetluskulud A. M.-i kanda. Rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.
7.Välja mõista hagejalt A. M.-ilt riigituludesse talle kohtumenetluses antud riigipoolne menetlusabi 840.- eurot.
8.Nimetatud summa tasuda käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank) viitenumbriga 99924700033600.
9.Juhul, kui kohustatud isik lahendi resolutsiooni punkte 7 ja 8 tähtaegselt ei täida, võib käesoleva lahendi sundtäitmisele saata. Toimetada määrus pooltele kätte.
2-24-15131 Edasikaebamise kord Maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse võib esitada Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Asjaolud
1.Hageja esitas 06.10.2024 hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise ning kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes. Hageja ja kostja on tuttavad alates 2016 algusest, kui hageja abiellus kostja tütrega. Hagi kohaselt on kostja erinevate eraisikutega suheldes nii isiklikes (nelja silma all ja kollektiivides) vestlustes, telefoni ja Facebooki teel hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hageja leiab, et kostja tegevus oli/on hageja au teotav. Kostja eesmärk oli/on hagejat alandada ja solvata, andes hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Kostja pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja nõuab, et kohus kohustaks kostjat hiljemalt 3 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama Facebooki konto seinal ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt 6 kuud järjest alltoodud teksti, mis peab olema avaldatud ilma mistahes illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta ning tekst peab olema koostatud mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Tekst peab olema järgmise sisuga: „Mina, L. M. laimasin A. M.-i ja avaldasin tema kohta valeväiteid. Ma avaldasin erinevatele isikutele suhtluse käigus telefoni ja Facebooki teel ajavahemikul 2017 oktoober -2024.a mitmeid väiteid, milles avaldasin A. M.-i kohta järgmised valeväited: ”A. M. on valetaja. A. M. on ebausaldusväärne. A. M. on petis. A. M. on värdjas. A. M. on jõletis. A. M.-i süül on mul 30 000 euro suurune võlg. Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited ebaõiged.“ Samuti palub hageja keelata kostjal hageja kohta avaldatud järgmiste väidete ja hinnangute koos või eraldi avaldamine: „*A. M. on valetaja. *A. M. on ebausaldusväärne. *"A. M. on petis. *A. M. on värdjas. *A. M. on viimane jõletis. *A. M.-i süül on mul 30 000 euro suurune võlg.“ Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot ning viivis põhinõudelt (3000 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti esitab hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hageja palub kohut vabastada hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel, seoses hageja maksejõuetusega, mis on ka tuvastatud Harju Maakohtu menetluses olevate tsiviilasjad nr 2-24-472 ja 2-23-9033 ning 2-24-6613 raames ning see olukord pole käesolevaks ajaks muutunud.
2.Hageja esitas 14.10.2024 avalduse ja tõendid, mille palub võtta käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. Tegemist on Politsei-ja Piirivalveameti 18.05.2018 määrusega, mis hageja väitel kinnitab fakti, et kostjal ei ole hageja tõttu võlgnevust tekkinud.
3.Kohus jättis 25.10.2024 määrusega hagi käiguta. Hageja esitas 30.10.2024 puuduste kõrvaldamise.
4.Kohus rahuldas oma 11.11.2024 kohtumäärusega hageja menetlusabi taotluse ja võttis oma 11.11.2024 määrusega hagi menetlusse ning määras kostjale vastamistähtaja.
5.Kostja esitas tähtajaliselt, s.o 02.12.2024 vastuse hagile, milles hagi ei tunnista ja palub jätta hagi läbi vaatamata.
2-24-15131
6.Kostja vastuse kohaselt, hageja poolt ei ole esitatud tõendeid. Kostja ei ole hageja poolt märgitud väiteid esitanud ei Facebookis, ei telefoni teel ega tuttavate ringis. Ühiseid tuttavaid kostjal hagejaga ei ole, peale kostja tütre V. M. .-i, kes on hageja A. M.-i eksabikaasa.
7.Ligi 7 aastat kuni praeguse ajani ei teadnud kostja hagejast ega tema tegevustest mitte midagi ja ei ole hagejaga rohkem kunagi kokku puutunud ega temast huvi tundnud. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Hageja soovib kostja arvelt alusetult rikastuda, esitades kohtule valed väited.
8.Kohus on kohustanud oma 09.12.2024 kohtumäärusega hagejat esitama enda seisukoht kostja vastusele ning kõik veel hageja poolt asjas esitamata tõendid ning taotlused (s.h võimalikud tunnistajate taotlused) hiljemalt 19.12.2024, seda ühe menetlusdokumendina. Kohus andis kostjale võimaluse esitada omapoolne seisukoht koos võimalike taotluste ja tõenditega hiljemalt 09.01.2025. Kohus selgitas, millistele tingimustele peavad taotlused vastama.
9.Hageja on esitanud 09.12.2024 üheksa tunnistaja ülekuulamise taotluse. Vaatamata 09.12.2024 kohtumääruses selgitatule, ei ole tunnistajate ülekuulamise taotlust põhjendatud, esitatud on vaid nimekiri ja märgitud, et tunnistajad tõendavad hagis esitatud väiteid.
10.Hageja on esitanud 10.12.2024 vastuväite kohtu tegevusele, mis seisneb selles, et kohtunik ja/või kohtuteenistujad ei teinud nähtavaks kostja 03.12.2024.a vastuse hagile koheselt selle esitamisel ning tegi nähtavaks hagejale alles 09.12.2024.a ehk siis 6 päeva peale selle esitamist ja hageja poolt korduvate tagaseljaotsuse tegemiste taotluste esitamist.
11.Samal kuupäeval, ehk 10.12.2024 on hageja esitanud seisukoha kostja vastusele.
12.11.12.2024 on esitanud hageja taotluse/päringu, miks kohus viivitab kostjale menetlusdokumentide nähtavaks tegemisega.
13.27.01.2025, ehk pärast kohtu poolt antud kõigi tõendite esitamise tähtaega, on hageja esitanud kohtule vene keelse dokumendi ja pole põhistanud, miks see on esitatud tähtajast üle kuu aja hiljem. Hageja on märkinud, et kui kohus soovib tõlget, siis palub hageja sellest teavitada, mitte ei esita vastavalt seadusele koheselt eesti keelset dokumenti. Samal päeval on hageja esitanud kohtule taotluse, kus küsitud, miks ei ole tehtud samal päeval esitatud dokumendi kostjale nähtavaks ning teavitatud, et hageja esitab kohtule eesti keelse tõlke.
14.21.03.2025 on hageja esitanud kohtu kaudu kostjale kompromissettepaneku.
15.Kohus on oma 24.03.2025 kirjaga andnud kostjale võimaluse kompromissettepanekule seisukoht esitada ja teavitanud pooli, et juhul kui kompromisslepingut ei esitata hiljemalt 07.04.2025, lahendab kohus hiljemalt 16.04.2025 veel menetluses lahendamata taotlused (s.o kostja esitatud hagi läbi vaatamata jätmise taotluse, kohtu poolt veel lahendamata vastuväiteid ning hageja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks).
16.Kohtule kompromisslepingut ei esitatud. Kohtumääruse põhjendused
17.Kohus, tutvunud kostja taotlusega, hagiavalduse ning selle täpsustustega, leiab, et kostja taotlus on põhjendatud ning kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tuleb rahuldada.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul võib jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel mh siis, kui hageja on esitanud ebaselge nõude ega pole puudusi kõrvaldanud vaatamata kohtu poolt antud võimalusele.
19.Kostja on esitanud hagi läbi vaatamata jätmise taotluse. TsMS § 463 lg 1 kohaselt lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. TsMS § 463 lg 2 kohaselt
2-24-15131 määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
20.Hageja poolt esitatud hagiavaldus oli esitatud puudustega. Kohtupraktika kohaselt, kui hagi on kõrvaldavate puudustega, peab kohus andma võimaluse hagejale puudused kõrvaldada. Kohus on oma 25.10.2024 määruses selgitanud hagejale, millised puudused hagis esinevad. Hagejal on VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-te 1–3 alusel koosmõjus VÕS § 128 lg-tega 1 ja 5 ning §-ga 134 mittevaralise kahju hüvitamist. Nende nõuete rahuldamise esmaseks eelduseks on aga asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid viidatud sätete tähenduses. Kohus leidis, et hageja nõue vajab täpsustamist. Nimelt tuleb eristada ebakohast väärtushinnangut ja valeandmeid. Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud 10. juunil 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada. Väärtushinnangut saab üksnes põhjendada. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p-d 11 ja 13). Kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Ebaõigete andmete avaldamise puhul saab nõuda valeandmete ümberlükkamist. Faktiväide on kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Valeandmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui avaldamine ei ole õigusvastane ja avaldajal puudub süü. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1705, p 27). Kuivõrd hageja on hagiavalduses esitanud nõude kohustada kostjat avaldama tekst, milles kostja peaks tunnistama, et avaldas kostja kohta valeväiteid (lisades kõik hagis loetletud väited), siis järeldub sellest, et hageja peab kõiki avaldatud väiteid faktiväideteks, mille puhul on võimalik nõuda nende ümberlükkamist. Kohus on selgitanud, et hagis puuduste kõrvaldamisel tuleb hagejal välja tuua, milliste lausete ja väljendite puhul on tegemist faktiväidetega, mille paikapidavust on võimalik kontrollida ja tõendada, ning milliste puhul ebakohaste väärtushinnangutega (nt ebakohase väljendusviisi tõttu), mille puhul võib nõuda küll nende avaldamise lõpetamist, kuid mitte ümberlükkamist. Samuti leidis kohus, et hagejal tuleb täpsustada enda nõuet, milles palus keelata ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine. Hagejal tuleb täpsustada, mida on mõeldud avaldamise keelamise all – kas väiteid ja hinnanguid ei ole avaldatud ja soovitakse tulevikus keelata nende avaldamine või soovitakse juba avaldatud andemete avaldamise lõpetamist.
21.Kohus on samuti selgitanud, et kuigi hagi menetlusse võtmisel ei hinda kohus tõendeid ega saa nõuda ka nende esitamist koos hagiga, siis vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 3 tuleb hagiavalduses märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Seega tuleb hagis välja tuua, milliste tõenditega soovib hageja igat väidet tõendada. Kohus on selgitanud, et hagejal tuleb tõendada asjaolu, et hagis viidatud väited ja hinnangud on kostja poolt avaldatud.
22.Hageja on leidnud, et tema hagis ei esine puudusi. Märgib, et oma väiteid soovib tõendada tunnistajate ütlustega ning nimekirja esitab pärast seda, kui selgub kas ja millele kostja vastu vaidleb. Hagis on toodud kostja poolt avaldatud faktiväited ning hageja jääb selle juurde, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega.
2-24-15131
23.Kuigi kohtu hinnangul hageja puudusi ei kõrvaldanud, võttis kohus hagi menetlusse, et võimaldada hagejal menetluse jooksul puudusi kõrvaldada, s.o asjaolusid täpsustada ja esitada tõendeid enda väidete tõendamiseks. Hageja oli märkinud, et esitab tõendid pärast kostja vastusega tutvumist, kuna siis on tal ülevaade, kas kostja võtab hagi õigeks või vaidleb hagile vastu ning millises ulatuses.
24.Kostja esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja ei oma hagejaga mitte mingisugust puutumust, väga pikalt ei ole üldse suhelnud, kostja teab hagejat ainult selle tõttu, et kostja tütar on hageja eksabikaasa. Mittemingisuguseid väited, veel vähem valesid faktiväiteid või hinnanguid ei ole kostja hageja suhtes esitanud.
25.Kohus andis hagejale võimaluse enne kui kohus lahendab hagi läbi vaatamata jätmise taotluse, esitada kõik asjas esitamata tõendid ja taotlused ning seisukoha kostja vastusele. Kohus selgitas, et kohtu poolt antud tähtajaks peavad olema esitatud kõik tõendid. Kohus on hoiatanud, kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. Kohtumääruses oli eraldi selgitatud, millistele nõuetele hageja taotlused (s.h tunnistajate ülekuulamise taotlus) peab vastama, s.o nt. tunnistaja taotluses tuleb põhjendada, millist asjaolu tunnistaja ütlustega tõendada soovitakse.
26.Hageja esitas vaatamata kohtu selgitustele kohtule vaid tunnistajate nimekirja, põhistamata enda taotlust mitte mingisugusel moel ja tähtaja möödudes esitas kohtule vene keelse dokumendi, lubades selle küll eesti keelde tõlkida, kuid mida ei ole tänaseni tehtud. Dokumendi ligi kuu aega hiljem esitamist ei ole hageja põhjendanud ega selgitanud. Kohtu hinnangul ei vasta sellisel kujul esitatud dokument lisaks ka tõendile esitatud nõuetele. Antud asjas on esitatud veel tõendina ainult üks kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, muud tõendid asjas puuduvad, kuigi kohus on andnud konkreetse tähtaja hagejale kõigi võimalike tõendite ja taotluste esitamiseks.
27.Kohus on seisukohal, et hagiavalduses ja puuduste kõrvaldamises esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks. Hagi on ebaselge ning hageja väited on täielikult tõendamata, kuigi kohus on andnud hagiavalduse asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks konkreetse tähtaja. Tunnistajate taotlusest ei selgu, mida tunnistajad saaksid tõendada, kes üldse vastavad inimesed on, millist teavet nad omavad.
28.Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei tõenda mitte kuidagi hageja väiteid. Kui hageja väidab, et kostja on tema suhtes esitanud valed faktiväited või väärtushinnanguid, siis selle tõendamiseks saavad olla eelkõige dokumentaalsed tõendid, ehk väljavõtted vastavatest avaldustest. Tähtaega rikkudes esitatud vene keelne dokument ei ole käsitletav tõendina. Mitte ühtegi tõendit, et kostja oleks kas või ühte hageja väidetud väidet hageja suhtes kuhugi postitanud või muul viisil avaldanud, kohtule esitatud ei ole.
29.VÕS § 1047 lg 4 järgi saab ebaõigete andmete ümberlükkamist taotleda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kohus on kohustanud hagejat ka selgitama, kas hageja hinnangul oli ikka tegemist valede faktiväidetega või on tegemist siiski väärtushinnangutega, mille ümber lükkamist nõuda ei saagi. Hageja ei ole selgitanud, miks ta arvab, et kõik hagis väljatoodud laused on valed faktiväited. Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamisest ega ühestki hageja seisukohast ei tulene isegi seda, millal ja kus täpsemalt kostja hageja poolt hagis väljatoodud väiteid on avaldanud, kas need on üldse avaldatud. Ääretult üldine on hageja viide, et kostja on avaldanud hageja poolt välja toodud valeväiteid erinevate eraisikutega suheldes nii isiklikes (nelja silma all), kui ka kollektiivides vestlustes, telefoni ja facebooki teel. Kui need avaldamised ei ole toimunud kõik Facebooki kontol, siis ei ole hagejal võimalik nõuda kõigi hagis esitatud andmete ümberlükkamist kostja Facebooki kontol. Kui osa andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Mitte ühtegi isikut hageja ei ole välja
2-24-15131 toonud. Hageja peab hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagis välja tooma (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hagi aluseks olevad asjaolud tuleb esile tuua piisavalt konkreetselt. Hageja on praegusel juhul teadlikult jätnud esile toomata olulised asjaolud.
30.Ei ole eluliselt usutav, et nii pika ajavahemiku kohta, nagu hageja väidab, et valeväiteid on esitatud, s.o 2017-2024, ei ole hagejal säilinud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit rikkumiste kohta. Kohus on andnud võimaluse hagejale puudused kõrvaldada, kuid hageja on vastanud kohtule, et tema leiab, et hagis ei esine puudusi. Sisuliselt on hageja keeldunud kohtu korraldusi täitmast. Nagu eelpool välja toodud, ei ole hageja ka esitanud mitte ühtegi tõendit enda väidete tõendamiseks, kuigi kohus on selgitanud, et kõik tõendid tuleb esitada konkreetseks tähtajaks, hoiatanud hagejat ning selgitanud ka millistele tingimustele taotlused peavad vastama, et kohus saaks need rahuldada. Hageja on ignoreerinud kohtu poolt määratud tähtaegu ja selgitusi. Kohtu hinnangul ei ole hageja käitunud enda õiguste teostamisel heauskselt. Hagejal on küll põhiseadusest tulenev õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse, kuid nimetatud asjaolud ei vabasta hagejat tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastava hagiavalduse esitamise kohustusest ega anna õigust oma õigusi kasutada hea usu põhimõttega vastuolus.
31.Hageja ei ole soovinud enda nõuet täpsustada. Hageja on vaid märkinud, et hagiavalduses toodud kostja poolt avaldatu on faktiväited ning pole tõendanud kostja poolt valeväidete avaldamist ega isegi selgitanud, millest peaks kohus hagis välja lugema, et kas või üks märgitud väidetavast valeväitest on ka tegelikkuses avaldatud. Hilisemalt esitatud tunnistajate nimekiri ei kvalifitseeru põhjendatud tunnistajate ülekuulamise taotluseks (hageja on ignoreerinud kohtu selgitusi tunnistaja taotluse osas) ja sellest nimekirjast ei saa mitte kuidagi ka järeldada, et tunnistajate ütlustega oleks võimalik hagejal enda hagis sisalduvaid puudusi likvideerida ja enda nõuet tõendada. Tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamise eelduseks on, et hageja oleks eelnevalt hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud piisavalt selgelt ja detailselt välja toonud ning kohtule ja teistele menetlusosalistele on üheselt mõistetavalt selge, milliseid konkreetseid hagi aluseks olevaid asjaolusid tunnistaja ütlusega soovitakse tõendada. Tunnistaja ütlustega on võimalik tõendada konkreetseid hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuid tunnistaja ütlustest ei saa hakata tuletama selliseid hagi aluseks olevaid asjaolusid, milliseid hageja ise ei ole eelnevalt üheski oma menetlusdokumendis välja toonud. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kohus leiab, et hagis esitatu pinnalt ei ole võimalik hagi rahuldamise eelduseid kindlaks teha.
32.Kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 340(1) lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks. Kohus on andnud hagejale mitu võimalust hagiavaldust täpsustada ning oma nõuet tõendada, kuid hageja ei ole seda teinud Seega, kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud ka menetluse jooksul, sh täpsustanud hagi määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks.
33.Hageja ei ole esile toonud VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel esitatud hagiavalduse olulisi asjaolusid. Kostjal ei ole mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu ka kaitsta, kui hageja nõudest ei selgu isegi seda, kas ja kus ning millisel konkreetsel ajal mida on väidetavalt kostja hageja suhtes esitanud. Üksnes see, et hageja on hagi taotluses formuleerinud õiguslikult võimalikud nõuded, ei ole praegusel juhul piisav, et lugeda hagi perspektiivikaks. Hageja nõuded on ebaselged, isegi kui üldsõnaliste asjaolude õigsust ja tõendatust eeldada, ei võimaldaks see hagi rahuldamist. Hagi rahuldamise üheks eelduseks on, et hageja tõendaks,
2-24-15131 et vastavad faktiväited on avaldatud. Hageja on märkinud üldiselt, et kostja on avaldanud väited telefoni teel, erinevatele isikutele ja Facebooki kaudu ning toonud välja väga pika ajavahemiku. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit (nt ekraanipilti vms), kust nähtuks kas või ühe hagis loetletud väite või hinnangu avaldamine. Hageja pole esitanud tõendeid koos hagiga ega kohtu nõudmise peale hiljem. Hageja on ajal, mil kohus kostjale hagimaterjali ja menetlusse võtmise määrust kätte toimetas ning ka pärast seda, esitanud kohtule hulgaliselt taotlusi ja vastuväiteid kohtu tegevusele. Peamiselt sisaldavad hageja taotlused nõuet teha asjas tagaseljaotsus ning viiteid kohtupraktikale ning etteheiteid, miks kohus kohe kostjale kõiki hageja taotlusi nähtavaks ei tee. Hageja ei ole soovinud aga kasutada võimalust nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada ning enda nõuet tõendada.
34.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavaldus on oluliste puudustega ja selles esitatud nõudeid ei ole võimalik täita. Hageja on sisuliselt keeldunud hagi täpsustamast. Esitatud hagiga ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Hageja nõuet valeväidete ümberlükkamiseks ei ole võimalik täita, sest hageja ei ole esiteks selgitanud, miks ta on seisukohal, et tegemist on just valede faktiväidetega ja kõige olulisem, hageja ei ole välja toonud, et kostja oleks kasvõi ühte valeväidet, mis hagis on märgitud ka tegelikkuses avaldanud. Hageja nõuet valeväidete ümberlükkamiseks ei ole võimalik täita, kui tegemist ei ole faktiväidetega ja kui kostja ei ole neid väiteid esitanud. Hageja väited on konkretiseerimata. Hageja ei ole konkretiseerinud, millal, kellele, mida on väidetavalt kostja avaldanud. Mitte ühtegi kuupäeva, isikut, väljavõtet avaldatust hageja esitanud ei ole. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei ole võimalik täita, kuna nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kohus ei pea olukorras, kus hagejale on antud võimalusi oma nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks ning hageja ignoreerib kohtu juhiseid, menetlusökonoomika põhimõtet silmas pidades põhjendatuks käesoleva tsiviilasja edasist menetlemist jätkata. Kuna hagis on asjaolusid kirjeldatud niivõrd ebakonkreetselt ja ebamääraselt, siis ei ole võimalik sellisel viisil esitatud hagiga võimalik hageja poolt taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
35.Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
36.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
37.Vastavalt TsMS § 427, maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud
38.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
39.Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
40.TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt
2-24-15131 hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
41.Hageja sai käesolevas menetluses 11.11.2024 kohtumäärusega hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks menetlusabi summas 840 eurot. Nimetatud summa tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista. Summa tuleb tasuda käesoleva kohtumääruses resolutsioonis kirjeldatud viisil. Hageja 09.12.2024 esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamine
42.Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, jätab kohus tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata.
43.Lisaks selgitab kohus, et kohtu hinnangul on esitatud tunnistajate taotlus oluliste puudustega ja seda ei saaks ka juhul, kui menetlus jätkuks, rahuldada. Tegemist on pigem nimekirjaga, mitte taotlusena. Kohus on eelnevalt hagejale selgitanud, et kõik hageja poolt esitatud taotlused peavad olema põhjendatud ning olenemata kohtu juhistest, ei ole hageja enda taotlust üldse põhistanud. Kohus leiab, et olukorras, kus poolele on selgitatud, et taotlus peab olema põhjendatud ja on vaja välja tuua konkreetsed asjaolud, mida tunnistajad saavad tõendada ning sellele vaatamata esitab pool põhistamata taotluse, ei ole kohus kohustatud andma tähtaega taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märgib ka seda, et kuna hagi ise on oluliste puudustega ja hageja pole neid kõrvaldanud, ei näe kohus võimalust, et hagejal oleks üldse võimalik tunnistajate ütlustega midagi tõendada. Hageja poolt 10.12.2024 esitatud kohtu tegevusele vastuväidete lahendamine
44.Hageja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 alusel. Hageja heidab kohtule ette, et kohus ei teinud koheselt kostja vastust hagejale nähtavaks ja hageja pidi seetõttu esitama tagaseljaotsuse tegemise taotlused.
45.Kohus märgib, et menetlust juhib kohus ning hageja ei saa eeldada ja nõuda, et kohus teeks koheselt kõik menetlusdokumendid koheselt nende esitamisel teisele poolele nähtavaks. Kohus märgib, et hagejal ei ole vajadust esitada korduvaid tagaseljaotsuse taotlusi, hageja ei saa eeldada, et kostja on jätnud hagile vastamata ainult sellel põhjusel, et kohus ei ole koheselt kostja vastust hagejale nähtavaks teinud. Kohtul on vaja enne dokumendi nähtavaks tegemist sellega tutvuda. Kohus on leidnud, et menetluslikult on kõige efektiivsem, kui kohus teeb kostja vastuse nähtavaks samal ajal, kui määrab seisukoha esitamise tähtaja, mida on ka kohus käesolevaga teinud. Antud juhul oli vahe dokumendi esitamise ja nähtavaks tegemise vahel 6 päeva, mis on igati mõistlik aeg.
46.Kohus leiab, et ei ole menetlusnorme rikkunud ning jätab hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.