XX hagi YY ja MTÜ Elus Fond vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju tekitava tegevuse keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuni 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY ja MTÜ Elus Fond apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostjad (apellandid) YY (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX) ja MTÜ Elus Fond (registrikood 80375926; asukoht J. Vilmsi 6-17, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7050 osas, millega maakohus jättis menetluskulud solidaarselt YY ja MTÜ Elus Fond kanda, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud XX kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Mõista XX-lt YY ja MTÜ Elus Fond kasuks solidaarselt välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 475 eurot.
2-17-7050 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 5. mail 2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja MTÜ Elus Fond (kostja II) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning kahju tekitava tegevuse keelamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-15-17179) hageja nõue kostja I vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju tekitava tegevuse keelamiseks. Menetlus lõppes kompromissi kinnitava määruse jõustumisega 8. aprillil 2017. Kompromissi kohaselt tunnistas kostja I, et tema kirjutatud raamatus on mitmed hageja kohta avaldatud faktiväited ebaõiged. Kuna erinevad Eesti meediaväljaanded kajastasid kompromissi sõlmimist, hakkasid kostjad sotsiaalvõrgustikus Facebook avaldama ebaõigete faktiväidetega postitusi viidatud kohtuasja ja hageja kohta. Kuigi kostjad väidavad on haginõude pärast hagi saamist kohe rahuldanud, ei ole kostjad tegelikult hageja kohta esitatud ebaõigeid andmeid ümber lükanud. Kuna kostja I on ebaõigeid andmeid sotsiaalvõrgustikus avaldanud avalikult, s.t need olid nähtavad kõigile (mitte üksnes kostja I sõpradele), siis oleks kostja I pidanud andmed ka avalikult ümber lükkama. Seega ei ole kostjad hageja nõuet täitnud ja ei ole alust jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kostjate vastuväited
2.Kostjad teatasid 16. mail 2017, et on kohe pärast hagiavalduse kättesaamist kustutanud ebaõigeid andmeid sisaldavad sotsiaalmeedia postitused ja oleksid teinud seda ka siis, kui hageja oleks kohtuväliselt sellise nõudega nende poole pöördunud. Kostjate 29. mai 2017. a vastuse kohaselt avaldasid nad kohe pärast hagi saamist kummagi kostja Facebook ́i lehel teate, millega lükkasid hageja hagis nimetatud väited ümber ja kinnitasid, et need väiteid olid väärad. Kostjad märkisid, et nad oleks postitused kustutanud ka
2-17-7050 siis, kui hageja oleks kohe kostja I poole pöördunud, mistõttu oleks saanud hagi esitamist vältida ning menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. 19. juuni 2017. a vastuses lisasid kostjad, et on kohe pärast hagi saamist nõude täitnud ja hagi õigeks võtnud, mistõttu peab hageja TsMS § 168 lg 6 järgi oma menetluskulud ise kandma. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 28. juuni 2017. a hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust jätta TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulusid hageja kanda. Asja materjalist nähtuvalt ei avaldanud kostjad vahetult pärast hagiavalduse saamist, hageja nõutud viisil teateid oma Facebook ́i lehtedel. Esmalt avalikustati hagiavalduses väljatoodud tekst ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kostja II, mitte aga kostja I Facebook ́i lehel, kuna kostja I postitus ei olnud algselt avalikkusele nähtav. Alles 20. juunil 2017 esitas kostja I kohtule vastavasisulise ekraanitõmmise oma Facebook ́i lehelt, millelt nähtub, et 29. mail 2017 avaldatud teade on nähtav kõigile. Kostjate avaldatud teade ei ole selles toodud lisamärkuste tõttu käsitatav ebaõigete andmete ümberlükkamisena nagu on hagiavalduses taotlenud hageja. Kostjad ei ole kohtumenetluse ajal ebaõigeid andmeid hageja taotletud viisil kohtuväliselt ümber lükanud. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning jätta uue otsusega menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus TsMS § 168 lg 6 kohaldamisel kaalutlusõigust. Arvestades, et asjas jõuti hagi õigeksvõtu tõttu hagiavalduse esitamisest sisulise lahendini vähem kui kahe kuuga, ei saa olla kahtlust, et hagi õigeksvõtt on olnud kohene. Samuti on kostjad väljendanud ning ka menetluse kestel oma parima arusaamise kohaselt viga tunnistanud, kahtluse alla seatud postitused kõrvaldanud ja avaldanud hagis nõutud tekstid. TsMS § 168 lg 6 kohaldamise seisukohalt on piisav menetlustoiminguna juba ainuüksi hagi õigeksvõtmine. Maakohus aga nõustus hagejaga, et faktiväidete ümberlükkamist ei ole toimunud, sest kostjad on avaldanud lisamärkusi, st sisuliselt ei ole kostjad hageja nõuet veel kohaselt täitnud lahendi tegemise hetkeks. Vaatamata eksitusele postituse avalikkuse astme osas, ei ole see olnud hageja nõude ega kohtuotsuse resolutsiooni osaks. Menetluskulude tervikuna kostjate kanda jätmist ei saa pidada õiglaseks ka TsMS § 162 lg 4 mõttes. Ebaõiglus väljendub selles, et koheselt hagiavalduse kättesaamist tegid kostjad kõik endast oleneva, et vältida vaidluse jätkumist ning menetlus kiiresti lõpetada. Kostjad on viga tunnistanud, hagi õigeksvõtnud, kuid sellegipoolest ei ole kostjad nii kohtu kui hageja hinnangul olnud piisavalt õiguskuulekad. Hageja õiguste rikkumine on kõrvaldatud taotletutud postituste korduva avaldamisega. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
2-17-7050 Vastuse kohaselt ei ole alust jätta menetluskulusid hageja kanda. Kostja II avaldas hagis nõutud teate ca 3 nädalat pärast hagiavalduse kättesaamist ja kostja I ca 6 nädalat pärast hagi kättesaamist. Isegi juhul, kui avaldatud teated vastaksid hagiavalduses toodule ega sisaldaks lisaklauslit, mis ebaõigete andmete ümberlükkamise taaskord ümber lükkab, siis ei ole täidetud TsMS § 168 lg 6 ega § 162 lg 4 kohaldamise eeldused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab poolte maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjad vaidlustasid maakohtuotsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas ja ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust haginõude rahuldamist puudutavas osas.
7.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et praeguses asjas ei olnud alust jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Iseenesest on õige maakohtu arusaam, et üldjuhul kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab hagi rahuldamise korral kandma menetluskulud üldjuhul kostja. Üksnes juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, saab menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 8 alusel hageja kanda. Viidatud sätte mõtteks on säästa kostjat hageja menetluskulude kandmise eest nt olukorras, kus kostja on nõus hageja nõude rahuldama, aga enne kohtumenetluse alustamist ei ole hageja andnud kostjale selleks võimalust.
8.Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostjad võtsid hagi õigeks, mida kinnitab ka asjaolu, et maakohus tegi õigeksvõtul põhineva otsuse. Samuti nähtub kõigist kostjate kohtule esitatud vastustest (tl 29, 32, 45 ja 59), et kostjad tunnistasid kohtumenetluses kohe hageja nõudeid ega ole neile ühtegi vastuväidet esitanud. Ka hageja on tema täiendavate vastuste kohaselt (tl 69–70 ja 48–50) mõistnud, et kostjad on hagi õigeks võtnud. Seega on kostjad hagi TsMS § 168 lg 6 tähenduses kohtumenetluses kohe õigeks võtnud.
9.TsMS § 168 lg 6 järgi on lisaks oluline, et kostjad ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitada. Hageja väitel on kostjad andnud põhjust hagi esitada, sest ei ole hageja nõuet ka kohtumenetluses kohaselt täitnud. Ka maakohus leidis, et kuna kostjad ei ole kohtumenetluse ajal ebaõigeid andmeid hageja taotletud viisil ümber lükanud, ei ole põhjendatud ja veenvad kostjate väited, et nad oleksid oma postitused ümber lükanud ka kohtuväliselt. Seda tehes on maakohus küll asjas tuvastanud, et kostjad ei ole kohe kohtumenetluses ebaõigeid andmeid hageja nõutud viisil täielikult ümber lükanud, kuid ei ole selgitanud, kas kostjad andsid oma käitumisega TsMS § 168 lg 6 tähenduses põhjust hagi esitada. Kolleegiumi hinnangul ei ole viidatud sätte alusel menetluskulude hageja kanda jätmise eelduseks see, et kostja peab olema hageja nõuded kohtumenetluses kohaselt täitnud. Samuti ei sõltu menetluskulude hageja kanda jätmine kohtu hinnangust selle kohta, kui tõenäoliseks saab pidada seda, et kostjad oleksid hageja nõuded rahuldanud ka siis, kui hageja oleks oma nõuded esitanud kohtuväliselt. Kolleegium hinnangul on oluline tuvastada, kas kostjad andsid oma
2-17-7050 käitumisega alust hagi esitada. Seega on oluline eelkõige kostjate, aga ka hageja käitumine enne hagi esitamist.
10.Praeguses asjas on kostjad kohtule esitatud menetlusdokumentides kinnitanud, et nad oleks täitnud hageja nõuded, kui hageja oleks enne kohtumenetlust sellised nõuded esitanud ja seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ei ole väitnud, et ta pöördus oma nõuetega kostjate poole enne hagi esitamist. Sellest järeldab kolleegium, et hageja ei ole enne hagi esitamist pöördunud kostjate poole ega andnud kostjatele võimalust täita hageja nõudeid vabatahtlikult. Samuti ei ole kostjad seetõttu ka saanud keelduda hageja nõudeid täitmast, mis võinuks anda alust hagi esitada. Seega ei ole kostjad andnud oma käitumisega põhjust hagi esitada TsMS § 168 lg 6 tähenduses ning kuna nad on kohtumenetluses kohe hagi õigeks võtnud, tuleb maakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulud
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjate esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on nende apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja kostjate lepingulise esindaja kulud 375 eurot (käibemaksuga), s.o kokku 475 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostjate esindajal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks kokku 2,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuga). Hageja kostjate menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Arvestades maakohtu otsuse ning apellatsioonkaebuse sisu ja ulatust, on kolleegiumi hinnangul kostjate esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aeg kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjate esindaja tasu ühe tunni eest 125 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa tavapärast esindajatasu määra.
13.Seega on kostjate apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 375 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hagejal hüvitada kostjatele apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.