OÜ Goldstern hagi Heiki Ulpuse vastu kahju ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
2102,22 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Heiki Ulpuse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Heiki Ulpus (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vastustaja (hageja): OÜ Goldstern (rk: 10666289), esindaja Merike Valgmäe
esindajad
Tartu Maakohtu 23. märtsi 2017 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. märtsi 2017 otsus ja lõpetada menetlus OÜ Goldstern hagis Heiki Ulpuse vastu kahju 1946,50 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.
3.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Goldstern kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Goldstern (hageja) esitas 26.09.2016 maakohtule hagi Heiki Ulpuse (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 1456,90 eurot ja tõlkekulud 489,60 eurot, kokku 1946,50 eurot ning seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja alates 05.08.2015 OÜ-s Baltic Transport autojuhina ja tegi hagejale renditöid. 18.09.2015 kuni oktoobrini 2015 täitis kostja tööülesandeid hageja veoautoga Scania, registrimärgiga XXX , ja haagisega Menci, registrimärgiga XXX, ning 02.– 14.09.2015 sõidukiga Scania, registrimärgiga XXX. Poola Vabariigi politsei tuvastas 01.10.2015 kostja poolt 18 juhi sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumist 29 päeva jooksul. Kujaavia-Pomorze vojevoodkonna autovedude inspektor määras 10.12.2015 otsusega nr WITD.DI.0152.II0977/83/15 rahatrahvi nii kostjale kui hagejale. Koos ülekandekuludega oli hagejale määratud trahvi summa 6437,50 zlotti ehk 1526,70 eurot. Hageja on tasunud kostjale, kes tema eest trahvi maksis, tsiviilasja nr 2-16-5269 kohtumääruse alusel 1526,70 eurot. Juhi sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumisega on kostja tekitanud hagejale kahju. Kahju seisneb nimetatud rikkumiste eest määratud trahvis 1456,90 eurot ja trahviotsuse tõlkimise kuludes 489,60 eurot (sõidumeeriku andmete salvestamata jätmise eest määratud 300-zlotise trahvi eest vastutab hageja ise). Kostja on rikkunud liiklusseaduse (LS) § 130 lõikeid 5, 6 ja 10 ning EÜ määrust 560/2006. Arvestades rikkumiste arvu ja pikkusi, olid rikkumised tahtlikud.
2.Kostja palus jätta hagi TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna samade poolte vahel samadel asjaoludel on jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-16-5269. Kostja vaidles hagile ka sisuliselt vastu. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg-st 2 saab hageja esitada nõude OÜ Baltic Transport vastu. Kostja ei ole rikkunud juhi sõidu- ja puhkeaja nõudeid. Sõidumeerik ei olnud töökorras ning registreeris andmeid ebaõigesti. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Poolte vahel on jõustunud kompromiss tsiviilasjas nr 2-16-5269, kus vaieldi selle üle, kes peaks trahvi tasuma. Kostja tööandja (mille juhatuse liige on sama, kes hagejal) esitas trahvi ja tõlkekulude hüvitamiseks kostja vastu avalduse töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon jättis nõude rahuldamata. Praeguses asjas on sama nõue esitatud uuesti teise ettevõtte poolt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 23. märtsi 2017 otsusega hagi ja mõistis H. Ulpuselt välja OÜ Goldstern kasuks põhivõla 1946,50 eurot ja viivise 23. märtsi 2017 seisuga 179,43 eurot ning viivise tasumata põhinõudelt (1946,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 (EKP intress + 8% aastas) sätestatud määras alates 24. märtsist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud summas 937 eurot (sh 250 eurot riigilõiv, 675 eurot (km-ta) õigusabikulu ja 12 eurot tõlkekulu) ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostja taotlus menetluse lõpetamiseks jätta rahuldamata. Hageja tsiviilasjas nr 2-16-5269 vastuhagi ei esitanud ja esitas oma nõude eraldi hagina, milleks tal on õigus. Tegemist on vastunõudega, mistõttu ei saa nõuded juba seetõttu olla samased. Ka asjaolud ei ole samad: vaidlusi seob Poola politsei trahviotsus, kuid varasem tsiviilasi puudutas otsuse täitmise küsimust, praegune vaidlus aga otsuse tegemise põhjusi. VÕS § 1044 lg 2 ei ole asjas kohaldatav, kuna hagejal ja kostjal lepinguline suhe puudus. Hagejal oli õigus valida, kas esitada kahju hüvitamise nõue lepinguvälisel alusel kostja vastu või lepingu rikkumisest tulenevalt OÜ Baltic Transport vastu. Tähtsust ei oma asjaolu, et OÜ Baltic Transport esitas töövaidluskomisjonile kostja vastu töölepingu rikkumisest tuleneva nõude, mille töövaidluskomisjon jättis rahuldamata. Töövaidluse tulemus ei ole siduv hagejale, kes ei olnud vaidluse pooleks. Kostja viidatud töölepingu seaduse (TLS) § 76 lg 1 alusel ei saa jätta hagi rahuldamata, kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Kostja ei soovinud OÜ Baltic Transport kaasamist menetlusse, kuigi kostjal võib tekkida TLS § 76 lg 1 järgi nõue tööandja vastu. Hageja ei kaotanud hagemisõigust ka seetõttu, et hageja ja OÜ Baltic Transport juhatuse liige on sama isik. Tegemist on kahe eraldiseisva juriidilise isikuga. Hagejale määrati Poola politsei 10.12.2015 otsusega 6250-zlotine trahv peamiselt kahte tüüpi rikkumiste eest: juhi sõidu- ja puhkeaja režiimi rikkumine (p-d 1–17) ning sõidumeeriku andmete salvestamata jätmine (p 18). Trahv on tasutud ja selle hüvitamise kohustus on 16.09.2016 kohtumääruse kohaselt hagejal. Trahvi ja tõlkekulude tasumine on hageja otsene varaline kahju. Trahviotsust pole vaidlustatud, seega saab eeldada, et otsuses toodud rikkumised on toimunud. Kuna politsei on fikseerinud rikkumisi mõlema sõiduki (XXX ja XXX juhtimisel, ei ole usutav kostja vastuväide, et sõiduki XXX sõidumeerik võis olla magnetiga rikutud ning seetõttu on andmed kaardil ebaõiged. Tunnistaja Urmas Ostra kinnitas, et pärast magneti kasutamist kontrolliti sõidumeerikut Poola Scania esinduses ja taatlemise kohta paigaldati kleeps. Kirjalike tõenditega on tuvastatud, et kui sõidukil magnetit kasutati, siis taatlemisel 30.07.2015 Poola Scania esinduses Szczecinis on kindlaks tehtud, et sõidumeerik töötab õigesti. Kostja väide, et hageja esindaja tunnistab sõnumis, et Scania XXX sõidumeerik oli rikkis, ei ole tõendatud. Tunnistaja U. Ostra väitel saatis ta sõnumi 06.10.2015 pärast konsulteerimist taatlusfirmaga, kust öeldi, et erandkorras võib selline probleem esineda. Arvestades antud selgitust ning 5päevast ajavahet kontrolli ja sõnumi vahel, ei tõenda sõnum hageja poolt rikkumise tunnistamist, tegemist on pigem ebaselgele probleemile lahenduse otsimisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et sõidumeerikul esines rike või oli muu asjaolu, mille tõttu sõidumeerik andmeid ebaõigesti registreeris. Politsei sai andmed kostja juhikaardilt, mis näitas kõigi tema poolt juhitud sõidukitega toimunut. Kostja õigusvastane tegu, s.o juhi töö- ja puhkeaja normide rikkumine, on tõendatud. Juhi tööja puhkeaeg on reguleeritud nii EÜ määruses 561/2006 kui ka liiklusseaduses (LS § 130). Rikkumised on kajastatud Poola politsei otsuses. Kostja ei pidanud kinni ööpäevasest ja iganädalasest puhkeperioodist ning sõiduki maksimaalsest vaheajata juhtimise perioodist ja ei teinud piisavalt pause või piisavalt pikki pause. Vaadates rikkumiste iseloomu, ei ole oluline, kas kostja vajutas puhkeajale jäädes sõidumeeriku nuppu või mitte. Ööpäevast ja iganädalast puhkeperioodi rikkudes ei teinud kostja piisavalt pikki pause ning maksimaalse vaheajata juhtimise nõude rikkumisel on kostja samuti teinud lühemaid pause – pidanuks tegema ühe kahest pausist 30-minutilise, aga tegi kaks 15-minutilist. U. Ostra selgitas, et sõidumeerik hakkab rataste liikumisel tööle ka siis, kui nuppu ei vajutata, seega puhkepausi lõppedes fikseeris meerik sõidu alguse automaatselt. Kostja on saanud sõiduki juhi kutsetunnistuse 26.03.2015, seega pidi ta omandama teadmised ka juhi töö- ja puhkeaja kohta. Kostja tegevus oli õigusvastane, tema tegevus ei ole vabandatav ja kostja ei ole tõendanud süü puudumist. Tegemist oli vähemalt hooletusega. Kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.
Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ja puuduvad alused kostja vastutusest vabastamiseks või selle vähendamiseks. Maakohus mõistis hageja kasuks välja 1456,90 eurot ja tõlkekulud 489,60 eurot, kokku 1946,50 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest 26.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.H. Ulpus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. märtsi 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega lõpetada asjas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel või jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleks menetlus asjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, tuginedes mh Riigikohtu seisukohtadele lahendites nr 3-2-1-21-08 (p 15), 3-2-1-79-02, 3-2-1-122-05 ja 3-2-1-148-10 (p 11). Mõlema kohtuasja keskseks küsimuseks on see, kas hageja peab hüvitama kostjale kostja poolt hageja eest Poola politseile tasutud trahvi või mitte. Tsiviilasjas nr 2-16-5269 jõustunud kohtulahendi järgi peab hageja trahvi 1526,70 eurot hüvitama. Käesolevas asjas hagi aluseks olevad asjaolud ja tsiviilasja nr 2-16-5269 asjaolud on samad. Vaidlustatud kohtuotsus muudab õigustühiseks jõustunud kohtulahendi samade poolte vahel samade asjaolude üle; 2) on VÕS § 1044 lg 2 järgi kahju hüvitamise nõude esitamine kostja vastu välistatud. Ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-61-15 (p 9) nähtub, et nimetatud säte hõlmab olukorda, kus rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks oli just sellise kahju ärahoidmine, millisel juhul ei saa deliktiõiguse sätete alusel esitada nõudeid ei lepingu poole ega kolmandate isikute vastu. Kahju, mis hagejale seoses trahviotsusega tekkis, on VÕS § 1044 lg 2 järgi kahju, mille ärahoidmine oli hageja ja OÜ Baltic Transport vahelise töövõtulepingu eesmärgiks. Hagejal on õigus kostja tegevusest tulenevate nõuetega pöörduda OÜ Baltic Transport vastu; 3) on kohus jätnud hindamata kostja väite hageja nõude vastuolust hea usu põhimõttega. Hageja on vaatamata tsiviilasjas nr 2-16-5269 kompromissi jõustumisele (lisaks on hageja 29.06.2016 sõnumis kinnitanud, et kompromissi saavutamisel on ta nõus kinnitama nõuete puudumist teineteise vastu) asunud uues kohtuasjas nõudma, et kostja peaks siiski trahvi ja tõlkekulud hagejale hüvitama. Lisaks on OÜ Baltic Transport (mille juhatuse liige on sama, kes hagejal) esitanud töövaidluskomisjonile kostja vastu nõude trahvi ja tõlkekulude hüvitamiseks. Töövaidluskomisjon jättis nõude rahuldamata. Esitades sama nõude uuesti teise ettevõtte poolt, käitub hageja samuti hea usu põhimõtte vastaselt; 4) ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. Sõidumeerik ei olnud töökorras ning seega puudub usaldusväärne tõend töö- ja puhkeaja normide rikkumise kohta. Ka hageja teise sõiduki osas oli kasutatud magnetit ja ka selle sõidumeerik ei töötanud korrektselt. Asjaolu, et sõidumeerik ei olnud töökorras, nähtub U. Ostra 06.10.2015 sõnumist, samuti vaidlustamata asjaolust, et sõidukis kasutati magnetit. Magnet võis kahjustada nii sõidumeerikut kui ka käigukastiandurit, kusjuures U. Ostra kinnitas, et käigukastiandurit kontrollitud ei ole. Kuna sõidumeerikusse jõuavad andmed käigukastiandurist, ei salvesta sõidumeerik ka käigukastianduri rikke korral õigeid andmeid. Usaldusväärset tõendit ei ole esitatud hageja väite kohta, et sõidumeerikut kontrolliti Poola Scania esinduses – kleepsult ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on Poola Scania esinduse väljastatud sõidumeeriku ülevaatuse kleepsuga, samuti ei tõenda kleeps, kas Poola äriühingul on pädevus sõidumeerikuid kontrollida. Trahviotsus tehti hagejale, seega sai trahviotsust vaidlustada vaid hageja; 5) ei ole kohus hinnanud hageja osa kahju tekkimises. Juhul kui kostja vastutab kahju eest, tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel vähendada nullini. Kostja väidetavad rikkumised puudutavad kuuajalist perioodi ja rikkumiste arv on väga suur. U. Ostra kinnitas, et hageja saab arvutist jälgida sõidumeeriku näitu. Seega oli hagejal alates 2015. a augustist võimalik
rikkumised avastada, selgitada välja põhjused ning võtta ette toimingud edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Hagejale määrati trahv ka sõidumeeriku andmete salvestamise kohustuse rikkumise eest. Seega jättis hageja tegemata toimingud, mis oleksid kahju tekkimise välistanud. Hageja ei osalenud trahvimenetluses ega tõendanud, et hagejal on tagatud nõuetekohane töökorraldus ja -distsipliin, mis võimaldab juhtidel eeskirjadest kinni pidada, ning nõuetekohased tasustamispõhimõtted, milliste asjaolude tõendamise korral ei oleks hagejale 06.09.2001 autoveoseaduse (Poola 2013. a ametliku väljaande p 1414) artikli 92b lõike 1 ja artikli 92c järgi trahvi määratud. EÜ määruse 561/2006 artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt on veoettevõtja kohustatud korraldama juhtide töö nii, et juhid saavad kinni pidada sõidumeerikuid käsitleva määruse sätetest ja EÜ määruse 561/2006 sätetest, mis reguleerivad autovedusid sooritavate juhtide tööaja küsimusi. Lisaks peab veoettevõtja juhte nõuetekohaselt juhendama ja regulaarselt kontrollima nimetatud sätete täitmist. Veoettevõtja vastutab ka oma sõidukijuhtide toime pandud rikkumiste eest. Kohus ei ole hinnanud, kas õiguslikult on lubatud esitada sõiduki juhile kahju hüvitamise nõue veoettevõtjale määratud trahvi hüvitamiseks.
5.OÜ Goldstern vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa tsiviilasjas menetlust lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Tsiviilasjades on erinevad nii hagiesemed kui ka hagi aluseks olevad asjaolud. Varasem tsiviilasi puudutas trahviotsuse täitmise küsimust, praegune vaidlus aga selle otsuse tegemise põhjusi; 2) leidis kohus õigesti, et VÕS § 1044 lg 2 reguleerib olukorda, kus samade isikute vahel võib olla vastutussuhe nii lepingust tuleneval kui lepinguvälisel alusel. Hagejal ja kostjal lepinguline suhe puudus. Hagejal on õigus valida, millise isiku vastu ta kahju hüvitamise nõude esitab. Hageja esitas nõude isiku vastu, kes otseselt lepinguvälise kahju tekitas; 3) ei ole hageja nõue hea usu põhimõtte vastane. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et kinnitatakse nõuete puudumist teineteise vastu. Hageja tõi 29.06.2016 e-kirjas välja eeldused, mille täitmisel kostja poolt on hageja valmis kinnitama nõuete puudumist. Kostja nimetatud eeldusi ei täitnud. Töövaidluse lõpptulemus ei ole siduv hagejale, kes ei olnud vaidluse pooleks. Asjaolu, et hageja ja OÜ Baltic Transport juhatuse liige on sama isik, ei oma asjas õiguslikku tähendust. Tegemist on erinevate juriidiliste isikutega; 4) on asjas esitatud küllaldaselt tõendeid (sõidumeeriku 12.02.2015 kontrolli protokoll, 30.07.2015 Scania Poola esinduses Szczecinis välja antud kleebis ja fotod) selle kohta, et sõidumeerik oli korras. Kleepsul on märgitud kontrolli teostanud töökoda, aadress ja loa number. Esinduse tööde kvaliteedis ja dokumentide õigsuses ei ole põhjust kahelda. Kostja esitab apellatsioonis esmakordselt tõendamata väite, nagu oleks hageja teise sõiduki osas kasutatud magnetit ja et ka selle sõiduki sõidumeerik ei töötanud korrektselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus, millega rahuldati OÜ Goldstern hagi H. Ulpuse vastu kahju ja viivise väljamõistmiseks, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas määruse, millega lõpetab menetluse OÜ Goldstern hagis H. Ulpuse vastu kahju 1946,50 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Asja materjalide kohaselt määras Poola Vabariigi politsei 10.12.2015 otsusega rahatrahvi hagejale ja kostjale. Kostja tasus nii hagejale kui endale määratud rahatrahvi. Rahatrahvi määramise otsused on jõustunud.
H. Ulpus (praeguses menetluses kostja) esitas maakohtusse hagi OÜ Goldstern (praeguses menetluses hageja) vastu (tsiviilasi nr 2-16-5269), milles nõudis trahvisumma 1526,70 eurot, mille ta tasus OÜ Goldstern eest, väljamõistmist. OÜ Goldstern vaidles hagile vastu ja leidis, et rahatrahv määrati talle H. Ulpuse rikkumist eest. Tartu Maakohus kinnitas 16.09.2016 määrusega H. Ulpuse ja OÜ Goldstern vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt OÜ Goldstern tasub H. Ulpusele 1526,70 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Praeguses tsiviilasjas (tsiviilasi nr 2-16-14443) esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude, milles nõudis 1946,50 euro väljamõistmist (sh rahatrahvi nõue 1526,70-69,80=1456,90 eurot ja tõlkekulude nõue 489,60 eurot). Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt põhjendab hageja oma nõuet samade asjaoludega, millele ta tugines vastuses hagile tsiviilasjas nr 2-165269.
8.TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata muu hulgas siis, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kostja taotluse menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel põhjendamatult rahuldamata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-148-10 asunud seisukohale, et mõiste „sama nõue samal alusel“ all tuleb mõista kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga). Nii tsiviilasjas nr 2-16-5269 kui praeguses asjas on keskseks küsimuseks see, kas hageja peab hüvitama kostjale Poola Vabariigi politsei 10.12.2015 otsusega talle määratud rahatrahvi või mitte. Tartu Maakohtu 16.09.2016 jõustunud määrusega on pooled sõlminud kompromissi, millega hageja nõustus talle määratud rahatrahvi kostjale hüvitama. Praeguses asjas nõuab hageja talle määratud rahatrahvi väljamõistmist kostjalt ehk sisuliselt uue kohtuasja algatamist varasema jõustunud kohtulahendi vaidlustamiseks. Tegemist on sama nõudega TsMS § 428 lg 1 p 2 tähenduses ning TsMS § 432 kohaselt on see lubamatu. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et hagiavalduse p-s 3.22 (I kd, tl 10) on hageja kinnitanud, et kahju on tekkinud hagejale summas, mis seisnes hageja kohustuses tasuda kostjale kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-16-5269 tulenev rahatrahv. Kuna hageja oli kohustatud rahatrahvi tasuma, puudub tal kostja vastu trahviotsuse tõlkimise kulude hüvitamise nõue. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kahe vaidluse asjaolud samad ning hageja nõue on käsitletav vastunõudena kostja vastu, ei ole ülalmärgitud põhjendustel õige.
9.TsMS § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, p 21).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.