Võlaõigus

2-24-134307 vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS- is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 







Elisa Eesti AS (hageja) esitas 20.11.2024 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista resolutsioonis märgitud summad seoses kohustuse rikkumisega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 20.10.2022 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks numbritele 54640801 ja 5071820. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 01.06.2023 osamaksetega vara müügileping seadme Samsung Galaxy A53 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 379 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 15,792 eurot. Kostja sai soodustust telefoni osamakselt igakuiselt 15,792 eurot. Seega lepingu kehtivuse ajal kostja igakuine osamakse oli 0 eurot. Kostja kohustus eeltoodud lepingute alusel saadud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja tasumata jäid järgmised arved: 18.06.2023, arve nr 2038679043 – 36,59 eurot; 18.07.2023, arve nr 2039083363 – 48,81 eurot; 18.08.2023, arve nr 2039362756 – 34,49 eurot; 18.09.2023, arve nr 2039681301 – 236,11 eurot. Esialgne võlausaldaja ütles kostjaga lepingud üles 26.08.2023. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 356 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 99,27 eurot ning edasiulatuv viivis lepingus kokku lepitud määraga 0,065% päevas. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (11.02.2025 e-posti aadressile [email protected], millelt on saabunud ka kättesaamiskinnitus), ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

2-24-134307







 



tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja palus hüvitada menetluskulud. Hageja selgitas, et menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulust 20 eurot ja õigusabikulust 358 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (1 tund) õigusabi osutamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik, arvestades avalduse trafaretsust ja et hagi jaoks olulised dokumendid ja andmed pidi olema kogutud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse jaoks. Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Maksekäsu avalduse esitamise eest hüvitatakse 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot, mis kuulub samuti hüvitamisele. Seega kokku kuulub hüvitamisele menetluskulude hüvitis summas 315 eurot. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.