lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-113107/5

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 29.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-17-113107/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1072
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

hagi õigeksvõtul põhinev Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roomet Sõnna

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

29. september 2017 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Tsiviilasja number

2-17-113107

Hagi ese

OÜ AF Võlamenetlus hagi V. K. vastu võla nõudes

Hagi hind

206,54 eurot

Pooled ja nende esindajad

Hageja OÜ AF Võlamenetlus, registrikood xxxxxxxx, asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, lepinguline esindaja Gerda Kabrits, e-post: [email protected]; Kostja V. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi V. K. vastu hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista V. K. OÜ AF Võlamenetlus kasuks 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot ja 38 senti, millest 139 eurot on põhivõlgnevus, 30 eurot on võla sissenõudmiskulud ning 26,38 eurot on sissenõutavaks muutunud viivised.
3.Välja mõista V. K. OÜ AF Võlamenetlus kasuks alates 01.09.2017 kuni tagastamata põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 26,38 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 139 euro suurust.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Menetluskulud jätta kostja kanda.
6.Välja mõista V. K. OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulu 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot.
7.Välja mõista V. K. OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskuludelt summas 145 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 145 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.OÜ AF Võlamenetlus esitas Tartu Maakohtule hagi V. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 19.04.2013 liitumislepingu nr 2442207, 14.09.2013 osamaksetega vara müügilepingu nr 2676711 ning 30.05.2014 liitumislepingu nr 3155678 ja osamaksetega vara müügilepingu nr 3155720. 19.04.2013 ja 30.05.2014 lepingu nr 2676711. Ajavahemikul 01.01.2015-03.04.2015 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.03.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 30.12.2016 OÜ-le AF Võlamenetlus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 139 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 26,38 eurot. Samuti palub hageja välja mõista põhivõlgnevuselt viivis alates 01.09.2017 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostja märgib vastuses, et võtab hagi omaks.
3.Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.
4.Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

2 (3)

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

5.Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
6.TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Seega on kostja põhjustanud hagi esitamise vajaduse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 170 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot. TsMS § 138 lgtest 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse õigeksvõtul põhineva otsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 145 eurot, mis tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (145 eurot) nõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja