Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-1461

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühingu P (likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija esitas 06.01.2008 avalduse osaühingu P (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 22.01.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin P’i.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks ebakorrektne raamatupidamisarvestuse pidamine, maksude arvestus ja deklareerimine. Maksu- ja Tolliamet kontrollis revisjoni käigus osaühingu maksude tasumise õigsust perioodil 01.07.2005 kuni 30.04.2007, mille tulemusel määrati osaühingule täiendavaid makse summas 852 000 krooni. Osaühingu P (likvideerimisel) likvideerija selgituse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebakorrektne raamatupidamisarvestuse pidamine, maksude arvestus ja nende deklareerimine.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu

2-08-1461 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustas enamuse võlgniku käibest transpordi-ja puksiiriabi teenused. Võlgniku juhatuse sõnul lõppes tegevus septembris 2007. Võlgnik on esitanud tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid kuni detsembrini 2007. Käibedeklaratsioonid on võlgnik esitanud kuni detsembrini 2007. Viimased füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamised ning sotsiaalmaksu tasumise kohustused on osaühingu P (likvideerimisel) deklareeritud augusti 2007 kohta. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Sama arvamust on avaldanud võlgnik ka ise nii pankrotiavalduses kui ka pankrotimenetluse käigus ajutisele pankrotihaldurile. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul raha pangaarvetel kokku 14.64 krooni, kassas on võlgniku kassaraamatu kohaselt 490 957.35 krooni. Äriühingu omandisse ei kuulu kinnisvara ega ehitisi kui vallasasju. Raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt on võlgnikul nõudeõigusi kolmandate isikute vastu summas 138 178 krooni. Ajutise halduri hinnangul sõltub võlgniku vara väärtus sellest, kas võlgnikul on kassas raha või mitte ja kas võlgnikul on nõudeõigusi või mitte. Võlgnik võlgneb Maksu-ja Tolliametile kokku 986 595 krooni ulatuses. Muude võlgade kohta andmed ajutisel halduril puuduvad. Võlgniku vara koosneb peamiselt nõueõigusest kolmandate isikute vastu. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Lõppkokkuvõttes leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.

IV Kohtuistung 13.02.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. Kuna võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, tegi Harju Maakohus 19.02.2008 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti maksmiseks.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 176 punktid 1-3 sätestavad, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt

2-08-1461 poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Osaühing P (likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija esitas 06.01.2008 avalduse osaühingu P (likvideerimisel) pankroti välja kuulutamiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiavalduse kohaselt ebakorrektne raamatupidamisarvestuse pidamine, maksude arvestus ja deklareerimine. Maksu- ja Tolliamet kontrollis revisjoni käigus osaühingu maksude tasumise õigsust perioodil 01.07.2005 kuni 30.04.2007, mille tulemusel määrati osaühingule täiendavaid makse summas 852 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; maksuotsus; registriväljavõtted; võlgniku 2003. a, 2004. a, 2005. a ja 2006. aasta majandusaasta aruanded ja kasumiaruanded – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega lõpetatud. Võlgniku raamatupidamise andmete kohaselt on võlgnikul raha kassas 490 957.35 krooni ja nõudeõigusi kolmandate isikute vastu summas 138 178 krooni. Ajutise pankrotihalduri andmetel sõltub võlgniku vara väärtus sellest, kas võlgnikul on raha kassas või mitte ja kas võlgnikul on nõudeõigusi kolmandate isikute vastu või mitte. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril võlgniku vara suurust välja selgitada. Kohustusi on võlgnikul 986 595 krooni, mille moodustab maksuvõlg. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on alates 01.01.2007 HL makstud 72 712 krooni ja SS 25 000 krooni, selgituseks „ülekanne“, kassraamatu kohaselt on nimetatud rahasummad laekunud võlgniku kassasse. Samuti on võlgnik 2007. a raamatupidamise dokumentide kohaselt 2007. aastal esitanud kuus arvet summas 751 064 krooni. Nendest neli on vara müügi arved ja kaks teenusearved (sh üks puksiirteenuse arve summas 27 140 krooni). Samal ajal on ainuüksi kütuse eest maksnud võlgnik 2007. a 75 842.38 krooni. Kokku on võlgnik teinud 2007. a väljamakseid hankijatele summas 1 140 346.22 krooni, neist 789 347.60 krooni väljamaksmise alusdokumenti pole ajutisele haldurile esitatud. Eeltoodust järeldub, et ajutisele haldurile pole esitatud kõiki müügiarveid või on võlgnik kandnud kulutusi, mis pole tema tegevusega seotud või on keegi teine teeninud võlgniku tegevusest saada olnud tulu. Samuti on ajutine pankrotihaldur välja toonud, et 05.03.2007 laekus võlgnikule arve nr 04.2007 alusel 542 800 krooni. Arvestades võlgniku edasisi müügiarveid ja ostuarveid, jääb mulje, et võlgniku juhtorganite edasine eesmärk oli laekunud summa väljaviimine firmast erinevate firma tegevusega mitteseotud kulude võlgniku kanda võtmise kaudu. Ajutise

2-08-1461 pankrotihalduri aruande kohaselt vajab täiendavat uurimist asjaolu, mis põhjusel ei kajastu võlgniku vastuses halduri järelpärimisele kassa jääk summas 490 957.35 krooni, kui kassaraamatu andmetel on just see summa kassa jäägiks seisuga 31.08.2007. Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile nähtub, et alates 01.09.2007 ei ole võlgnik maksuvõlga kustutanud. Samuti vajab täiendavat uurimist asjaolu, mis põhjusel ei kajastu võlgniku vastuses halduri järelpärimisele nõuded summas 138 178 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku vara tagasinõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aja osas on ajutine haldur märkinud, et tulenevalt majandustulemustest majandusaastatel 2003. a - 2008. a tekkis võlgniku maksejõuetus ajavahemikul 17.07.2007 - 22.01.2008. Võlgnik ei ole bilansside koostamisel arvestatud 21.12.2007 maksuotsusega ja selles tehtud korrektuuridega maksuarvestuses. Kohtule on esitatud koopia võlgniku bilansist, milles kajastuvad võlgniku raamatupidamise andmed 17.09.2007 ja 22.01.2008 seisuga (tl 48). Nimetatud bilansi andmetest ei järeldu, et võlgnik ei oleks tähtaegselt kajastanud oma bilansis 21.12.2007 maksuotsust, kuna seisuga 17.09.2007 ei olnud eelnimetatud otsust veel koostatud ning bilansis seisuga 22.01.2008 on need andmed kajastatud. Samas ei ole võlgnik ega ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule võlgniku bilanssi seisuga 31.12.2007, millest nähtuks, kas võlgnik kajastas tähtaegselt maksuotsusest tuleneva nõude bilansis või mitte. Samuti ei ole võlgniku bilansist võimalik järeldada, kas võlgniku maksejõuetus kujunes välja ajavahemikus 17.07.2007 – 17.09.2007. Võlgniku bilanss seisuga 22.01.2008 kajastab maksuotsuses esitatud maksunõuet, samuti ei vasta võlgniku omakapital seisuga 22.01.2008 seaduses ettenähtud nõuetele, millest tulenevalt on võlgniku maksejõuetus ilmselge. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval hetkel alust arvata, et võlgnik oleks viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Kuna võlgniku raamatupidamisandmete kontrollimise käigus ajutise pankrotihalduri poolt on ilmnenud, et võlgnik ei ole korraldanud raamatupidamist nõuetekohaselt, siis tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada kas võlgniku maksejõuetuse tõi kaasa maksude deklareerimata jätmine ja raamatupidamise ebarahuldav korraldamine või esinesid ka muud asjaolud, mis põhjustasid võlgniku maksejõuetuse. Samuti ei ole käesoleval ajal selgust selles, millal kujunes välja võlgniku püsiv maksejõuetus, ja ka nimetatud asjaolu tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud, kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise menetluse käigus eelnimetatud asjaolud välja selgitama. Kuna võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid, siis on Harju Maakohus 19.02.2008 määrusega teinud võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti maksmiseks. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on tasunud kohtu deposiiti kohtu nõutud rahasumma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud, võlgnikul on nõudeõigus kolmandate isikute vastu ja võlausaldaja on maksnud raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

Katrin P on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu P (likvideerimisel) pankrotihalduriks.

2-08-1461

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.