Tsiviilasja number
2-05-5201
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2008. a, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Urmas Šalajevi vastu 3867, 70 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.09.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
kirjalik menetlus Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, Jõe 3, 10151 Tallinn), esindaja Silver Eensaar Kostja Urmas Šalajev (isikukood xxxxxxxxxxx, x)
Tühistada Harju Maakohtu 17.09.2007 otsus osaliselt viivise nõude ja menetluskulude jaotamise osas. Hageja vastav nõue rahuldada väljamõistetud põhivõla ulatuses ning muuta menetluskulude jaotust. Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: Välja mõista Urmas Šalajevilt (isikukood xxxxxxxxxxx, x) OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, Jõe 3, 10151 Tallinn) kasuks põhivõlga 933, 85 krooni ja viivist 933, 85 krooni, seega kokku 1867 (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni ja 70 senti. Välja mõista Urmas Šalajevilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 390 (kolmsada üheksakümmend) krooni. Apellatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetluse käik 29.06.2005 esitas OÜ Aktiva Finants hagi Urmas Šalajevi vastu 3867, 70 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 21.08.1999 sõlmitud tähtajalisest Q GSM lepingust nr 10041636, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 24.02.2000 oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 1933, 85 krooni. AS Tele2 Eesti loovutas nõude kostja vastu summas 1933, 85 krooni, millele lisandub viivis, hagejale. Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 % alates
24.02.2000 kuni 18.06.2005 (1939 päeva), kokku 2890, 61 krooni. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist 1933, 85 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Esimese astme kohtu lahend Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja põhivõla tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest 933, 85 krooni ja viivise 151, 28 krooni. Kohus kohaldas vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 alusel enne 01.07.2002 kehtinud seadust, so tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalist nähtuvalt on poolte vahel 21.08.1999 sõlmitud tähtajaline Q GSM leping nr 10041636, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 13.02.2000. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale esitatud 09.02.2000 lõpparve nr 681039, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed 400 krooni, kõneteenused 533, 85 krooni ja leppetrahv 1000 krooni. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et 09.02.2000 lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. Kohtule esitatud arvete kordusväljatrükke, mis olid väidetavalt perioodil 25.09.1999 kuni 24.01.2000 kostjale väljastatud, ei pidanud kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud AS-i Tele2 Eesti arveldusarved, kuhu kostja oleks pidanud raha üle kandma, sest sel perioodil ei olnud võimalik viidata tasumise osas nimetatud arveldusarvetele. Kohus, tuginedes TsK § 191 lg-le 1 ja §-le 192, jättis leppetrahvi osas nõude rahuldamata ning mõistis välja põhivõla katteks 933, 85 krooni. Seaduse kohaselt peab olema kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata. Viivise nõude osas tugines kohus TsK § 231 lg-le 1, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kohus mõistis kostjalt välja viivise 3% aastas, s.o kokku 151, 28 krooni (3% x 933,85 x 5,4 aastat). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus, vastustaja seisukoht Hageja OÜ Aktiva Finants palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osaliselt viivise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada viivise nõue põhivõla rahuldatud osa ulatuses, s.o summas 933, 85 krooni. Ühtlasi palub apellant muuta kohtukulude jaotust. Vastavalt hagi rahuldatud osale palub apellant mõista kostjalt välja riigilõiv. Apellant leiab, et kohus mõistis ebaõigesti kostjalt viivise välja TsK § 231 lg-s 1 sätestatud määras (3% aastas), jättes tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Seega kohaldas maakohus otsust tehes materiaalõiguse normi vääralt ja kohtuotsus põhineb õigusnormi rikkumisel. Poolte vahel oli lepinguga määratud kindlaks viivise protsendimäär 0,5% päevas. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis selle arvestamata ega tuginenud viivise osas poolte kokkuleppele. Asjaolu, et hageja arvestas viivist madalamas protsendimääras – 0,15% päevas – , kui see oli kokku lepitud, ning vähendas viivist põhisummani, tõendab, et hageja käitus heauskselt ja mõistlikult. Viivis on TsK § 191 järgi leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vastus apellatsioonkaebusele
Kostja peab oma kirjalikus vastuses kohtuotsust õigeks ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, mõistab kostjalt põhivõla ulatuses välja viivise ning vastavalt hagi rahuldatud osale jaotab ümber menetluskulud. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär, s.o 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Kolleegium on seisukohal, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud ja apellatsioonimenetluses vaidlustamata põhivõla, s.o 933, 85 krooni, suuruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, hagi osaliselt rahuldamisel mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega; lg 8 kohaselt jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, mille tulemusel rahuldatakse hageja nõue summas 1867, 70 krooni, siis sellele vastav riigilõiv 140 krooni tuleb kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 250 krooni peab vastustaja hüvitama. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 390 krooni.
Ü. Jänes
G. Kivinurm
M. Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.