Tsiviilasja number
2-06-15780
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.04.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Kullo Raiendi hagi Ilme Küti vastu tekitatud kahju hüvitamiseks summas 194 100 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2007 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ilme Küti apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Kullo Raiend (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Andrus Kattel; kostja Ilme Kütt (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Ingrid Proos
Jätta Harju Maakohtu 09.11. 2007 vaheotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik 26.06.2006 esitas Kullo Raiend Ilme Küti vastu hagi 194 100 krooni kahju hüvitamiseks. 02.11.1994 kell 13.00 tõestas Tallinna notar Ilme Kütt väidetavalt A. S testamendi, mille kohaselt viimane pärandas endale omandiõiguse alusel kuuluva x asuva elumaja koos kõrvalhoonetega A. L.
xx.xx.xxxx suri A. S, 14.03.2002 sai A. L mainitud testamenti kasutades Tallinna notar Marika Reilt testamendijärgse pärimistunnistuse. Hageja arvates on endine Tallinna notar I. Kütt 02.11.1994 A. S testamendi tõestamisel toime pannud väga raske notariaaltoimingute tegemise reeglite rikkumise, mis kindlasti täidab notariaadiseaduse (NotS) § 20 lg 1 tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud ametikohustuste rikkumise. Kui notar ei oleks oma ametikohustusi jämedalt rikkunud, ei oleks tekkinud olukorda, kus A. L õnnestub saada pärimisõiguse tunnistus ja kanda vaidluse all olev vara enda nimele. Hageja leidis, A. S ei ole testamendile alla kirjutanud, testament on võltsing. Tegelikult A. S testamenti ei koostatud, ei allkirjastatud ega A. S isegi ei viibinud 02.11.1994 kell 13.00 notar I. Küti büroos. Sellega on notar testamendi tõestamisel rikkunud teadlikult raskelt notariaaltoimingute tegemise korda, milline tegevus on toonud kaasa hagejale otsese varalise kahju. Kuivõrd omandiõiguse taastamine ei ole võimalik, tuleb omandiõiguse kaotus hüvitada rahas. Hagi ei ole aegunud. Hageja esitas vastavalt kohtupraktikale enne hagi aegumist 30.10.2004 kahjunõude halduskohtule. Kuivõrd alates 01.01.2006 alluvad notari vastu esitatud kahjunõuete arutamine üldkohtule, lõpetas halduskohus kahjunõudes menetluse. Halduskohtu menetluse aja kestel oli hagi aegumine peatunud. Seadusest tulenevalt ei arvestata aega, mille kestel aegumine oli peatunud, aegumistähtaja hulka. Samuti ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemist. Kuivõrd kostja oli selles haldusasjas menetlusosaline ning ei ole vaidlustanud halduskohtu määrust, siis on määruses toodud seisukohad aegumise osas käesoleva asja pooltele siduvad. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja tõestas 02.11.1994 A. S testamendi ja selle tõestamistoimingutel ei ole teinud mitte ühtegi ebaõiget tegu. Seda, et 02.11.1994 A. S testamendi tegi, kinnitavad varasemad jõustunud kohtuotsused. A. S 02.11.1994 testament on seadusjõus, seda ei ole tühiseks ega kehtetuks tunnistatud; hageja teistmisavaldusi ei ole Riigikohus menetlusse võtnud; Tallinna Linnakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2/3/40-1229/98 viidi läbi kahel korral kohtumääruse alusel komisjoniline käekirjaekspertiis tuvastamaks asjaolu, kas 02.11.1994 koostatud A. S testamendil olevad A. S allkirjad on kirjutatud A. S poolt. Ekspertiisiaktide kohaselt on 02.11.1994 testamendi A. S allkirjastanud. Hageja avalduse alusel Riigiprokuratuuri karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 tunnustel alustatud kriminaalasjas nr 04700000076 on tehtud õigusabitaotlus Läti Vabariigi Prokuratuurile vaidlusalusele testamendile käekirjaekspertiisi teostamiseks Läti Vabariigis, kuivõrd K. R ei olnud nõus mitte ühegi Eestis läbi viidud ekspertiisiga. Antud kriminaalasjas viis ekspertiisi läbi Läti Dokumentide ameti riiklik kohtuekspertiisi büroo vanemekspert Inta Šinkuna, kes andis kategoorilises vormis arvamuse, et testamendil olev A. S allkiri on kirjutatud A. S poolt. Kriminaalasjas oli 17.06.2005 kriminaalmenetlus lõpetatud, kuivõrd eeluurimise käigus ei olnud kogutud objektiivseid tõendeid, mis annaksid alust arvata, et A. S ei olnud käinud 02.11.1994 notaribüroos. Hagi on aegunud ja kohaldada tuleb aegumist. 26.06.2006 hagiavalduses nimetatud väidetava kahju põhjustanud sündmus toimus 02.11.1994, mistõttu hagiavalduse esitamisel oli 10-aastane aegumistähtaeg möödunud. Hagi aegumine peatub vaid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-is 160 sätestatud juhtumitel ning selles loetelus ei ole nimetatud, et hagi aegumine peatuks kaebuse esitamisel halduskohtule. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis aegumise kohaldamata. Hageja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 30.10.2004 ning seega on hageja esitanud kaebuse enne 10 aastase tähtaja möödumist. Tuginedes Tallinna Halduskohtu 12.06.2006 määrusele haldusasjas nr 3-2411/2004 oli hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva
2(4)
nõude aegumine peatunud haldusasja kohtumenetluse ajaks. Hageja ei pea taluma seaduse muudatustest tuleneva vaidluse kohtualluvuse muutumisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Seaduse vastupidine tõlgendamine oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning hageja õigused jääksid õiguskaitseta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus aegumise kohaldamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Harju Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning jõudnud seetõttu ebaõige lahendini. 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja lg 2 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud: p 1 nõude esitamine pankrotimenetluses ja p 2 avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist, kui see avaldus rahuldatakse. Seega on seaduses üheselt mõistetavalt sätestatud, et hagi aegumine peatub vaid hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning seadusandja on ammendavalt nimetanud, et hagi esitamisega on võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses ja avalduse esitamine hagi tagamiseks. Halduskohtusse esitatavat kaebust, mis oleks võrdsustatud hagi esitamisega TsÜS §-is 160, nimetatud ei ole, mistõttu halduskohtule kaebuse esitamisel aegumine ei peatunud . Maakohus on ebaõigesti tuginenud halduskohtu määrusele ja lugenud, et halduskohtu menetluse ajal oli hagi aegumine peatunud. Halduskohtu määruse kohaselt lõpetati hageja kaebuse menetlemine halduskohtus selle tõttu, et kohtumenetluse ajal muutus kohtu pädevus lahendatava asja suhtes, kuivõrd alates 01.01.2006 vaatavad notari poolt tekitatud kahju nõudeid hagimenetluses läbi maakohtud ning kaebajal on võimalik pöörduda vastava nõudega maakohtu poole. Hageja poolt 26.06.2006 maakohtule kostja vastu esitatud kahju nõudes ei ole aegumine peatunud tema poolt 30.10.2004 halduskohtule esitatud kaebusega ka seetõttu, et 30.10.2004 kaebus ja 26.06.2006 hagiavaldus on erinevad. Hageja ei ole 26.06.2006 kostja vastu esitanud hagiavaldust, mis vastaks tema poolt eelnevalt 30.10.2004 halduskohtule esitatavale kaebusele. Kohus on seega lugenud ekslikult aegumistähtaega peatunuks seetõttu, et 30.10.2004 esitas hageja kaebuse halduskohtule ja kostja antud asjaolu vaidlustanud ei ole. Kostjal seda asjaolu polnud vaja vaidlustada, sest halduskohus oli asjas 12.06.2006 menetluse lõpetanud. Kostja tõestas A. S testamendi 02.11.1994 ja hageja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest vähemalt pärandi avanemise päeval, milleks on pärandaja A. S surmapäev xx.xx.xxxx. Hageja enda kinnituste ja esitatud dokumentide kohaselt oli tema A. S ainus seadusjärgne pärija, mistõttu pärandaja surmapäeval pidi saama teada tema viimsest tahtest, 02.11.1994 tehtud testamendist. Järelikult sellest päevast algas kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 116 kohaselt aegumistähtaeg. Kuivõrd kuni 01.02.2002 kehtinud NotS-is ei olnud sätestatud § 20 alusel notari vastu kahjunõuete esitamise tähtaega, siis tuleb selleks lugeda kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 ettenähtud hagi korras õiguste kaitse üldist aegumistähtaega, mis oli 10 aastat ning milline tähtaeg 01.07.2002 võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse (VÕSRS) jõustumisel ei olnud aegunud, kuid aegus VÕSRS § 9 lg 1 ja TsÜs § 150 lg 3 kohaselt 02.11.2004. Seda aegumistähtaega on silmas pidanud ka hageja. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
3(4)
Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 09.11.2007 vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud vaheotsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei neid vajalikuks tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue ei ole aegunud. Kaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava vaheotsuse tühistamiseks. Vaidlus puudub selles, et hageja esitas enne nõude aegumise tähtaja möödumist 30.10.2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse 02.11.1994 A. S testamendi tõestamise toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks ja notar Ilme Kütilt tekitatud kahju 194100,00 kr väljamõistmiseks (t.l.64-69,lisa nr 8). Kuivõrd alates 01.01.2006 alluvad kahjunõuded notari vastu üldkohtule, siis lõpetas Tallinna Halduskohus 12.06.2006 määrusega kahjunõude menetluse märkides ühtlasi p-s 3, et TsÜS § 160 lg 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumine peatud ka kahju hüvitamise kaebuse esitamisega halduskohtule ning et antud menetluse ajaks peatus kahjunõude aegumine (t.l. 7879). Maakohus asus vaheotsuses samale seisukohale. 26.06.2006 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse notar Ilme Küti vastu kahju 194100,00 kr hüvitamiseks. Esitatud tõenditega ei ole kooskõlas kaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt ei olnud hageja poolt esitatud Tallinna Halduskohtule sama nõue, mis 26.06.2006 hagiavalduses Harju Maakohtule. Tegemist on sama kahjuhüvitamise nõudega notar Ilme Küti vastu. Kolleegium leiab, et maakohus leidis õigesti ülaltoodud asjaolusid hinnates, et käesolev hagi ei ole aegunud. Kolleegium nõustub täiesti vastustaja seisukohaga, mille kohaselt seadusandja poolt kohtupädevuse muutmine menetluse kestel ei või isikule kaasa tuua negatiivseid ja ilmselgelt seaduse eesmärgiga vastuolus olevaid tagajärgi. Ülaltoodu alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.