Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgniku juhatuse liikmele tähitud kirjaga pankrotihoiatuse, milles palus tasuda võlgnevus. Võlausaldaja nõude suurus on kokku 53 214,37 krooni, mis koosneb kahjuhüvitisest summas 50 500,00 krooni ja tasumata üüri- ja kõrvalkulude summast 2 714,37 krooni. Võlgniku vastus OÜ H pankrotiavaldust ei tunnista. OÜ H on tasunud üürivõlgnevuse 2 700 krooni ja muid võlgnevusi OÜ-l H võlausaldaja ees ei ole. OÜ H üüris 10.11.2006-10.11.2007 COÜ-lt elamu Tallinnas aadressil XXX, mille kohta oli koostatud eluruumi rendileping nr. 17-11-6.OÜ H võttis elamu rendile vajadusega majutada seal ehitustöölisi. Kahjuks aga selles majas ei olnud elamiseks normaalseid tingimusi, mistõttu sai kasutada rendile võetud hoonet vaid materjalide ja tarvete hoiustamiseks. Lepingu sõlmimisel rajati ka tsentraalne kanalisatsioon ja veevarustus sellesse piirkonda kuid Üürileandja ei soovinud liitumislepingut sõlmida. Seega luhtus OÜ H plaan rajada tualettruum ja pesemisvõimalused. COÜ ise maja korrastada ei soovinud, sest maja oli planeeritud mõne aja pärast lammutada uue kinnisvara projekti arendamiseks. Kuna aga oli selge, et maja korrastamiseks tuleb teha märkimisväärseid kulutusi, siis soovisime, et rendileping vormistataks vähemalt aastaks. Võimalusega, et OÜ H poolsel vajadusel leping pikeneb. Hoone paremasse seisukorda viimiseks likvideeris OÜ H majas antisanitaarse ja haisva kuivkäimla, puhastas maja seest rohkest prahist, mis eelnevad omanikud ja üürnikud olid maha jätnud, likvideeris kasutuskõlbmatu ja tule- ning eluohtliku pliidi köögis. (Üürilepingu punktis 4.6 pliidi kasutamise keeld) OÜ H remontis oma vahenditega (materjalid ja töö) tuulekoja, esiku ja köögi, paigaldas uue välisukse ja luku, mis oli vajalik ka kindlustuse tegemiseks. Majas puudus vesi, kaev õuel ei toiminud, kuigi lepingu järgi olime saanud oma kasutusse funktsioneeriva veevärgi (kaev). Joogivee tellis OÜ H EOÜ-lt kogu rendiperioodil. Hoone korrashoiuks aga kasutasime kogutud vihmavett. Lepingu järgi sai OÜ H kasutada ka funktsioneerivat kanalisatsiooni, mis osutus vaid fekaali kogumiskaevuks ja mis ka veel lekkis. Maja esisel maaalal oli suur kasutatud masuudi tsistern, mis oli keskkonnaohtlik, sest sealt lekkis masuuti pinnasesse ja majaesine maaala oli osaliselt reostatud. OÜ H tegi jällegi märkimisväärseid kulutusi, et likvideerida kinnistult tsistern ja reostatud maaala katta killustikuga. Killustikuga sai kaetud ka kinnistul tee aiaväravast kuni maja ukseni. OÜ-l H oli plaanis rentida kinnistut XXX pikemalt kui aasta, kuid omanikud ei pidanud vajalikuks liitumist T AS-ga ega välja ehitama vee- ja kanalisatsiooniühendust ilma milleta edasine elamu kasutamine ei olnud OÜ-le H enam vastuvõetav. C nõuab OÜ-lt H oma vahenditega uue aia ehitamist. Endine aed oli puitlippaed, mis oli lagunenud ja nii vana, et oli kohati mädanenud ning toetus teeäärsetele puudele. T AS poolt tehtud kaevetööde ja sellejärgse heakorrastuse töödega üheaegselt sai vana ja lagunenud tara likvideeritud. Praegu on samal kohal, kuhu C nõuab OÜ-lt H uue tara ehitamist, nende suur välireklaam. Kuna OÜ H on teinud XXX elamus ja kinnistul märkimisväärsete kulutustega parendusi, siis peab OÜ H nõutavat kahjutasu 50 500 EEK põhjendamatult suureks. OÜ H on pakkunud omapoolset tööjõudu majas käimla ja kinnistul tänavapoolse aia taastamisel omaniku materjalidega. Endist olukorda taastada ei ole lihtsalt võimalik, sest see mis sai likvideeritud, oli kasutuskõlbmatu. Viidates üürilepingu punktile 4.2.4, nõuab COÜ OÜ-lt H kahju hüvitamist, sest üürnik pole üürileandjalt parenduste tegemiseks kirjalikku nõusolekut saanud (lepingu punkt 4.5) ega parendusi eelnevalt kooskõlastanud (lepingu punkt 4.2.3). Kahjuks ei selgita üürileandja, milliseid investeeringuid on nad teostanud 50 500 EEK-i eest mida nad OÜ-lt H nõuavad. Eelistung

12.03.2008. a eelistungil võlausaldaja jääb esitatud avalduse juurde. See, et omavoliliselt on töid tehtud, see ei ole vaidluse objektiks. Vaidlus käib selle üle, et milline see summa suurus on, oleme proovinud kompromissi näol seda ka lahendada. Võlgnikule jääb arusaamatuks, kust tuleb selline number - 50 000. Pankrotihoiatuse on võlgnik saanud. Pakkusime enda abi tingimusel, et võlausaldaja ostab vajamineva materjali. Võlgnik ei saa eelnevat olukorda taastada. Võlausaldaja: Vana aeda ei saa tagasi, aed on võlausaldaja jaoks oluline. Võlgniku poolt teostatud muudatused ei ole kvaliteetsed. Üürileandja jaoks ei ole see aktsepteeritav. Üürnik on selle lepingu käigus omavoliliselt käitunud. Võlgniku seletuse kohaselt pidi see maja minema lammutamisele. Võlgnik ei saa eelnevat olukorda taastada. Lootus oli, et majja saab luua wc, dušši. Kui vett ei saanud, ei olnud põhjust enam edasi ehitada. Võlausaldaja hinnangul on üürileandja varaga omavoliliselt ümberkäidud. Lepingus on kirjas, et see toimub kooskõlas üürileandjaga. Kui üürnikul ei ole 12 000 krooni maksta, siis ta ongi maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et OÜ H pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – nõue ei ole selge ja võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Võlgniku poolt 11.03.2008. a esitatud vastuväite kohaselt võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu, kuna väidetavat kahju summas 50 500 krooni ei ole tekkinud. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on vaidlustamata, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul ei ole selge, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu või mitte. Vaidlust ei ole selles, et OÜ H kasutas eramut asukohaga XXX Tallinnas 17.10.2006. a sõlmitud üürilepingu alusel kuni 10.11.2007. a (tl 8-10). Võlgnik ei vaidlusta asjaolu, et OÜ H tegi vaidlusalusel perioodil eramus muudatusi ja parendusi. Võlgniku väitel on ta selleks saanud võlausaldajalt suulise nõusoleku (tl 5). Poolte vahel on vaidlus selles, kas eelnimetatud muudatuste ja parendustega tekitati võlausaldajale kahju summas 50 500 krooni. Võlausaldaja väitel on tasumata ka üürimaksed summas 2 714.37 krooni (tl 6).

Kohus nõustub võlgnikuga selles, et võlausaldaja ei ole kohtule esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et võlausaldajal oleks tegelikkuses kahju tekkinud. Kohtule on esitatud lepingu eseme üleandmis-vastuvõtmisakt (tl 13), mille kohaselt on köögis lammutatud pliit, esikus kuivkäimla ja XXX ääres olnud puitlippaed. Kinnistult on ära viidud metallist kütusemahuti. Eelnimetatud muudatusi on OÜ H teinud ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta, mis on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepingu p-ga 4.5. Kohus nõustub võlgniku vastuväitega, et võlausaldaja ei ole millegagi põhjendanud väidetava kahjusumma kujunemist. Võimaliku kahju täpseks väljaselgitamiseks tuleks kohtu hinnangul koguda täiendavaid tõendeid. Samuti peaks kohus andma hinnangu sellele, mis ulatuses muudatuste teostamiseks oli OÜ H saanud üürileandja nõusoleku ning analüüsima suulise nõusoleku tähendust ning lepingu p 4.5 rikkumise ulatust. Sellisel määral tõendite analüüs saab aga toimuda üksnes hagimenetluses, pankrotimenetluse algatamise etapis peab nõue olema selge. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik OÜ H pankrotimenetlust algatada. PankrS § 15 lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajalt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele täies ulatuses OÜ H menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.