Võlaõigus › Võõrandamislepingud

teenistusleping ja materiaalse vastutuse leping. Tagasiostuõigus ja juhataja volitused loetakse lõppenuks, kui müüja ja/või OÜ Wenders Timber vastu algatatakse pankroti- või likvideerimismenetlus või kui A. Jaanson rikub temaga sõlmitud juhataja teenistuslepingut. Hagiavalduse koostamise hetkeks ei ole OÜ Estera Baltic ega OÜ Wenders Timber vastu algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, OÜ Wenders Timber ja A. Jaansoni vahel ei ole sõlmitud juhatuse liikme teenistuslepingut ega materiaalse vastutuse lepingut. Vaatamata sellele võttis AS Axly Invest ainuosanikuna OÜ Wenders Timber osanike koosolekul vastu otsuse, millega kutsuti A. Jaanson OÜ Wenders Timber juhatusest tagasi ja 12.04.2007 esitati vastav kandeavaldus Pärnu Maakohtu registriosakonnale. Kostja hagejat ega Alar Jaansoni otsusest ei teavitanud. Hageja esindaja sai äriregistrile esitatud avaldusest teada elektroonilise äriregistri vahendusel. Pärast avaldusega tutvumist esitas hageja kostjale 20.04.2007 notar Marje Jürioja vahendusel osa müügilepingust taganemise avalduse, mille tingis kostja poolt lepingu p-s 4.3 nimetatud kohustuse rikkumine. Hageja jaoks oli oluline A. Jaansoni olemine nii hageja kui OÜ Wenders Timber juhatuse liikmeks. OÜ Wenders Timber tagasiostuõigusega müük oli sisuliselt laenulepingust tulenevatele kohustustele täiendavate tagatiste andmine, hageja kavatses esimesel võimalusel tagasiostuõigust kasutada, mistõttu ta oli huvitatud äriühingu üle kontrolli säilitamisest. OÜ Wenders Timber oli hageja tütarettevõttena viimasega lahutamatult seotud ning hageja ladus majandustegevus sõltus suuresti läbi tütarfirma tarnitavast toorainest. A. Jaansoni OÜ Wenders Timber juhatuse liikme kohal jätkamine oli hageja poolt lepingu sõlmimisel kostjale esitatud olulisim tingimus ning hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja poolt lepingu p-s 4.3 võetud kohustuse rikkumine oli hageja jaoks oluline lepingu rikkumine. 20.04.2007 lepingust taganemise avalduses palus hageja kostjal endaga ühendust võtta e-maili teel. Hagi esitamiseni kostja hagejaga ühendust ei võtnud, mis annab alust eeldada, et kostja lepingust taganemist ei tunnista. Hageja nõuab kostjalt temale lepingu alusel üle antud OÜ Wenders Timber osa tagastamist (VÕS § 189 lg 1). Tulenevalt lepingu p-st 3.2 oli OÜ Wenders Timber osa müügihind 500 000 krooni, mis loeti tasutuks poolte vahel 27.06.2006 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude osalise tasaarvestamisega. Hageja on nõus müügihinna kostjale tagastama. Kostja väide, et osa omandiõigus läks kostjale üle panga poolt väärtpaberitehingu kinnitusega, ei ole õige. Osa omandiõiguse ülekandmise aluseks on notariaalne leping, millega lepiti kokku osa omandiõiguse ülemineku tingimused. Notariaalne tehing on kehtiv, seda ei ole muudetud, lõpetatud ega kohtu korras kehtetuks tunnistatud ja selle täitmine on pooltele kohustuslik. Notariaalse lepinguga leppisid pooled kokku, et osa tagasiostuõiguse kehtivuse ajal (kuni 20.12.2009) on A. Jaanson OÜ Wenders Timber juhatajaks. Notariaalses lepingus ei sisaldu tingimusi eelnimetatud kokkuleppe muutmiste võimaluste osas. OÜ Wenders Timber uus omanik kohustus täitma kokkulepet vaatamata kostja nägemusele äriühingu juhtimisest. Kostja esitatud väärtpaberitehingu kinnitus tuleb kostjale tagastada, sest dokument ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Antud dokument ei muuda hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalse lepingu tingimusi, mistõttu ei sisalda andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta. Hageja palus tunnustada õigust taganeda kostjaga 04.01.2007 sõlmitud OÜ Wenders Timber osa müügilepingust ja tuvastada kostja kohustus tagastada hagejale OÜ Wenders Timber osa omandiõigus.

2(8)

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on ekslikul arvamusel, et 04.01.2007 notariaalne OÜ Wenders Timber osa müügileping tõi pooltele kaasa juriidilisi tagajärgi osaühingu osa suhtes. Vastavalt ÄS § 148 lg 7 võivad osaühingu osad olla registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris. OÜ Wenders Timber osa oli Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud, mistõttu selle võõrandamiseks ja osaühingu suhtes õiguste tekkimisel kohaldatakse teistsugust regulatsiooni. Osa võõrandamise tehing toimus 10.04.2007, mil hageja tegi OÜ Wenders Timber osaga väärtpaberitehingu ja kostja omandas selle, st kostja sai osa omanikuks 12.04.2007. Antud tehinguga ei leppinud pooled kokku täiendavaid tingimusi. Hageja ei saa taganeda 04.01.2007 tehingust, sest sellega ei läinud osa omandiõigus kostjale üle. Kostja ei saanud sõlmida A. Jaansoniga teenistuslepingut enne 12.04.2007. Hageja ei esitanud kohtule 12.04.2007 tehingu materjale, kostjal on kahtlus, et hageja soovib kohut eksitada ning kasutab oma tsiviilõigusi pahatahtlikult. A. Jaanson ei täitnud äriseadustikus ette nähtud määral juhataja kohustusi ega juhtinud OÜ Wenders Timber majandustegevust vajaliku hoolsusega, mistõttu tuli A. Jaanson juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda. A. Jaansoni tagasikutsumise päevaks oli temale kuuluva OÜ Estera Baltic võlgnevus OÜ-lt Wenders Timber ostetud palgi eest suurenenud 900 000 krooni võrra, koguvõlgnevus oli 12.04.2007 üle 3,54 miljoni krooni. 2007.a algusest on AS Axly Invest andnud OÜ-le Wenders Timber laene kogusummas 2,15 miljonit krooni. Vastavalt laenulepingu tingimustele tuli sellest 800 000 krooni tagastada 27.02.2007, mida A. Jaanson OÜ Wenders Timber juhatajana ei täitnud. Nimetatud faktid osundavad, et A. Jaanson püüdis OÜ Wenders Timber vahenditega kustutada OÜ Estera Baltic võlgasid. Pärast dokumentide ja kassas oleva sularaha üleandmise nõuet selgus, et A. Jaanson tekitas ettevõttele majanduslikku kahju vähemalt 642 771,61 krooni. Antud fakti kohta esitati A. Jaansoni suhtes avaldus Lääne Politseiprefektuurile kriminaalasja algatamiseks. Hagejal puudub ka sisuline õigus osa tagasiostuks. Kolme tegevuskuu jooksul viis A. Jaanson ettevõtte sisuliselt pankrotiseisu, töötajatele on kahe kuu töötasu maksmata ning majandustegevus toimub vaid kostja antud laenude arvel. Sellises olukorras ei ole võimalik, et hageja esindaja oleks samaaegselt OÜ Wenders Timber juhatuse liikmeks. Hagejal puudub nii juriidiline kui moraalne alus OÜ Wenders Timber osa omandiõiguse tunnustamisele. Kolmanda isiku notar Marje Jürioja seisukoht Pooled kasutasid 04.01.2007 lepingus VÕS §-s 238 sätestatud võimalust sõlmida leping müüja tagasiostuõiguse võimalusega. Tagasiostuõigust võib kasutada kolme aasta jooksul (VÕS § 239) tagasiostutingimuse kokkuleppimisest. Selle tähtaja sisse mahub müügilepingu p-s 4.2 toodud tähtaeg. Müügilepingu p 4.3 sisaldab garantiisid müüjale. Kuigi ÄS § 184 lg 3 järgi võib osanike otsusel juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, puudub säte, mis keelaks sõlmida sellest kõrvalekalduvaid kokkuleppeid. Tegemist on eraõiguslike juriidiliste isikute vahelise tehinguga. Tühine on ainult seaduses toodud keeldudega vastuolus olev tehing (TsÜS § 87). Kokkulepetes midagi seadusevastast ei olnud ja notar tõestas lepingu esitatud kujul. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja õigust taganeda kostjaga 04.01.2007 sõlmitud OÜ Wenders Timber (registrikood xxxxxxxx) osa müügilepingust ja tuvastas kostja kohustuse tagastada hagejale OÜ Wenders Timber osa omandiõigus. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Vaidlus on osa ülemineku ajas - hageja väitel läks osa omandiõigus üle ostu-müügilepingu sõlmimisel 04.01.2007, kostja väitel toimus osa võõrandamise tehing 10.04.2007, mil hageja tegi OÜ Wenders Timber osaga väärtpaberitehingu ja kostja omandas selle. Vaidlus on ka selles, kas uus omanik sai rikkuda notariaalselt tõestatud kokkulepet, mille kohaselt pidi A. Jaanson jääma OÜ Wenders Timber juhatuse liikmeks osa tagasiostuõiguse lõppemiseni 20.12.2009, kutsudes ta tagasi

3(8)

juhatuse liikme kohalt. Poolte vahel 04.01.2007 sõlmitud lepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et omandiõigus osale läheb müüjalt ostjale üle lepingu allakirjutamise momendist. Osaühingu suhtes loetakse osa müüjalt ostjale üle läinuks osanike nimekirja vastava kande tegemise päevast. Taganemise aluseks võib olla seadus või poolte kokkulepe, eelkõige vastav leping (VÕS § 188 lg 2). Lepinguline taganemisõigus ei pea olema seotud tingimuse või asjaoluga, millal selline õigus tekib. Pooled võivad lepingus ette näha taganemisõiguse ka ilma põhjust näitamata. Lepingust taganemise formaalse eeldusena peab lepingust taganev pool tegema teisele poolele taganemisavalduse (VÕS § 188 lg 1). OÜ Estera Baltic juhatuse liige A. Jaanson tegi 20.04.2007 notariaalselt tõestatud avalduse, milles soovib müüjana taganeda OÜ Wenders Timber osa müügilepingust, mis sõlmiti 04.01.2007 OÜ-ga Axly Invest (tl 18-19). VÕS-i § 188 lg 1 kohaselt ei ole nõutav, et taganemisavalduses näidatakse taganemise põhjus, piisav on tahe leping lõpetada. Hageja esindaja pidas taganemisavalduses oluliseks ära tuua taganemise põhjuse, milleks on A. Jaansoni tagasikutsumine juhatuse liikmest, kuigi osa müügilepingu sõlmisel leppisid pooled kokku, et A. Jaanson jääb juhatuse liikmeks tagasiostutähtaja lõpuni s.o 20.12.2009. Osa müügileping koos tagasiostuõiguse tingimusega on notariaalselt tõestatud – sõlmitud 04.01.2007, taganemisavaldus notariaalselt tõestatud 20.04.2007, seega seaduses toodud tähtaja jooksul, samuti seaduses toodud vorminõuetele vastavalt s.o taganemisavaldus peab olema samas vormis, milles on sõlmitud osa müügileping. Hageja nõue tunnustada tema õigust taganeda kostjaga 04.01.2007 sõlmitud OÜ Wenders Timber osa müügilepingust ja tuvastada kostja kohustus tagastada hagejale OÜ Winders Timber osa omandiõigus, on tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kostja väited, et osa võõrandamine toimus 10.04.2007 väärtpaberitehingu tegemisega, ei tõenda omandiõiguse ülemineku aega. Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse § 9 lg 1 kohaselt loetakse õigus registrisse kantud väärtpaberitele kolmandate isikute suhtes kehtivaks üksnes juhul, kui õigus on kantud registrisse, lõike 2 kohaselt, kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Kostja seisukoht ei ühti ka Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-113-03 seisukohtadega, et aktsiaraamatu kanded ei tõenda omandiõigust aktsiatele. Väärtpaberite Keskregistri seaduses puudub säte selle kohta, et omand väärtpaberitele tekib omaniku registreerimisest keskregistris. Pooled lasid oma tahteavalduse notaril tõestada, lepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku omandiõiguse müüjalt ostjale ülemineku ajana lepingu allakirjutamise momendi 04.01.2007. Hageja väide, et juhatuse liikme A. Jaansoni tagasikutsumine oli ebaseaduslik, sest pooled leppisid p-s 4.3 kokku, et A. Jaanson jääb juhatuse liikmeks tagasiostuõiguse kehtivuse lõppemiseni 20.12.2009, ei tulene seadusest. ÄS 168 lg 1 p 4 kohaselt on osanikul õigus juhatuse liige tagasi kutsuda ja uus valida. Selle punkti lepingusse toomine ja notariaalne tõestamine on pooli ja äriregistrit eksitav. Lepingu projekti ettevalmistanud notaribüroo konsultandi, tunnistaja Agur Sepase ütluste kohaselt oli A. Jaansoni soov, et tema saaks olla juhatuse liige tagasiostuõiguse tähtaja lõpuni, millega nõustus ka teine pool. Notar Marje Jürioja kinnitas kohtule, et osa võõrandmise leping ei pea olema notariaalselt tõestatud. Kuigi notari selgituste kohaselt ei olnud tal TsÜS § 82 kohaselt alust osa müügilepingu notariaalsest tõestamisest keelduda, pidi ta hagejale selgitama, et p 4.3 lepingusse sisseviimine ei garanteeri soovitud tulemusi, sest omandiõiguse üleminekul võib uus osanik, tuginedes ÄS §-le 184 lg 3, juhatuse liikme sõltumata põhjustest tagasi kutsuda ja uue valida.

4(8)

Apellatsioonkaebuse põhjendused AS Axly Invest palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellant palus võtta apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme. Maakohus ei käsitlenud asja lahendamise seisukohast keskset küsimust - kas hageja taganes õiguspäraselt 04.01.2007 müügilepingust. VÕS § 188 lg 2 kohaselt võib õigus lepingust taganeda tuleneda seadusest või lepingust. 04.01.2007 müügilepingus pooled lepingust taganemise alustes kokku ei leppinud (p-d 4.2 ja 4.3 puudutavad tagasiostuõigust). Seadusest tulenevaks taganemise aluseks on VÕS § 116 lg 1 kohaselt oluline lepingu rikkumine. Vaid juhul, kui kostja rikkus oluliselt poolte vahel sõlmitud müügilepingut ning hageja järgis VÕS § 116 lg-test 4, 5 ja §-st 114 tulenevat lepingust taganemise korda, saab müügilepingust taganemist pidada õiguspäraseks. Otsusest ei selgu, kas hageja oli VÕS § 116 lg 1 kohaselt õigustatud lepingust taganema ja kas ta tegi seda VÕS § 116 lg-tes 4, 5 ja §-s 114 toodud korda järgides. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et hageja taganemine 04.01.2007 müügilepingust oli õiguspärane. Maakohus ajas segamini taganemisõiguse ja tagasiostuõiguse. Lepingust taganemine ja tagasiostuõigus on erinevad õiguslikud instituudid. Kuna hageja otsustas lepingust taganeda, ei ole tagasiosturegulatsioon asjassepuutuv. Kohus ei analüüsinud kostja väidet, et 10.04.2007 tehinguga muudeti 04.01.2007 tehingu tingimusi. Kohus märkis õigesti, et pooled ei saa kokku leppida, et osanik loobub talle äriseadustikust tulenevast õigusest kutsuda tagasi äriühingu juhatus (ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 186 lg 3). Pooled saavad kokku leppida, et sellise tegevusega kaasnevad teatavad õiguslikud tagajärjed, nt osa tagasiostmise õigus võõrandaja poolt vms. Pooled leppisid müügilepingu p-s 4.3 kokku, et tagasiostuõiguse kehtivuse ajaks on OÜ Wenders Timber juhatajaks A. Jaanson, kellega sõlmitakse juhataja teenistusleping ja materiaalse vastutuse leping; tagasiostuõigus ja juhataja volitused loetakse lõppenuks kui müüja ja/või OÜ Wenders Timber vastu algatatakse pankroti- või likvideerimismenetlus või kui A. Jaanson rikub temaga sõlmitud juhataja teenistuslepingut. Kui ilmneb üks kolmest nimetatud asjaolust, lõppeb hageja tagasiostuõigus ning A. Jaansoni õigus olla OÜ Wenders Timber juhatuses. Kui lõppeb A. Jaansoni õigus olla OÜ Wenders Timber juhatuses, on lepinguga kooskõlas kostja poolt A. Jaansoni juhatusest tagasi kutsumine. Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et A. Jaanson rikkus juhatuse liikme kohustusi (esineb üks kolmest eeldusest) ja seetõttu oli kostja poolt tema OÜ Wenders Timberi juhatusest tagasi kutsumine müügilepinguga kooskõlas. Sellisel juhul ei ole hagejal õigust nõuda A. Jaansoni hoidmist juhatuses. Kohus rikkus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Hagejal puudub õigus müügilepingust taganeda. A. Jaanson rikkus juhatuse liikme kohustusi, tal puudub müügilepingu järgi õigus olla OÜ Wenders Timber juhatuses. Sellises olukorras ei saanud kostja rikkuda A. Jaansoni õigust olla juhatuses ning taganemisõiguse rakendamine ei olnud võimalik. Oluline oli välja selgitada, mida pooled silmas pidasid, sätestades müügilepingu p-s 4.3, et juhataja volitused loetakse lõppenuks kui A. Jaanson rikub temaga sõlmitud juhataja teenistuslepingut. Poolte kokkulepe ei olnud suunatud teenistuslepingu sõlmimisele vaid A. Jaansonile OÜ Wenders

5(8)

Timber juhatajana kohustuste seadmisele - kuni seaduse regulatsiooni täpsustav leping puudus, tuli A. Jaansonil lähtuda seaduse nõuetest. A. Jaanson hoidus EVK-s väärtpaberikorralduse tegemisest enam kui 3 kuud, mistõttu puudus kostjal võimalus pärast 04.01.2007 müügilepingu sõlmimist A. Jaansoniga teenistuslepingut sõlmida. Juhataja kuritarvituste tulemusena muutus olukord OÜ-s Wenders Timber kolme kuu jooksul aina raskemaks, kostja ei näinud ainuosanikuks saamisel muud võimalust olukorra päästmiseks kui kutsuda A. Jaanson juhatusest tagasi. A. Jaanson väljastas kostjale OÜ Wenders Timber raamatupidamisdokumendid alles pärast kohtusse pöördumist. A. Jaanson rikkus juhatuse liikmele seadusest tulenevat lojaalsuskohustust, tekitades OÜ-le Wenders Timber notariaalse müügilepingu sõlmimisest EVK-le avalduse esitamiseni märkimisväärse varalise kahju. 04.01.2007-12.04.2007 suurenes A. Jaansonile kuuluva Estera Baltic OÜ võlgnevus OÜ Wenders Timber ees 2 230 855 kroonilt 3 130 407 kroonini, OÜ Wenders Timber ei täitnud laenusuhtest tulenevaid kohustusi kostja ees - kostja andis OÜ-le Wenders Timber kõnealusel perioodil laenu kokku kaks miljoni krooni, millest 800 000 krooni tuli tagastada 27.02.2007, kuid mida OÜ Wenders Timber kostjale tähtaegselt ei tagastanud. A. Jaanson võttis ise või kolmanda isiku vahendusel OÜ Wenders Timber pangakontolt välja 71 336,30 krooni; 02.04.2007 sai A. Jaanson OÜ-lt HA-SERV ettemaksuna OÜ-le Wenders Timber sularahas 220 000 krooni. Nimetatud summasid A. Jaanson OÜ-le Wenders Timber ei tagastanud/üle andnud. Saadud 220 000 krooni tasus A. Jaanson kohe 02.04.2007 OÜ-le HA-SERV tagasi, kustutades OÜ-le Wenders Timber antud ettemaksuga hageja võlgnevusi OÜ HA-SERV ees. A. Jaanson võttis 30.03.2007 OÜ Wenders Timber juhatajana OÜ-le Wenders Timber kohustuse käendada hageja kohustusi Nason Davis Eesti OÜ ees 250 000 krooni tagastamisel. A. Jaanson jättis OÜ Wenders Timber töötajatele viimase kahe kuu palgad välja maksmata. 14.05.2007 esitas OÜ Wenders Timber juhatuse liige A. Puust Lääne Politseiprefektuuri avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks A. Jaansoni suhtes. A. Jaansoni tegevus OÜ Wenders Timber juhatajana pärast 04.01.2007 müügilepingu sõlmimist oli suunatud OÜ-st Wenders Timber rahaliste vahendite välja suunamisele ning hageja pikaajaliste võlgnevuste maksmisele OÜ Wenders Timber arvelt. Hageja ei eitanud, et A. Jaanson on OÜ-le Wenders Timber varalist kahju tekitanud. Kuivõrd A. Jaanson rikkus juhatuse liikme kohustusi - eksisteerib üks kolmest lepingu p-s 4.3 sätestatud alusest, puudub hagejal müügilepingust taganemise õigus. Isegi kui A. Jaanson ei ole OÜ Wenders Timber juhatajana talle seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi rikkunud, puudub hagejal õigus müügilepingust taganeda, kuivõrd poolte tahteks oli lepingu p 4.3 kohaselt sellises olukorras anda hagejale õigus kasutada tagasiostuõigust. Kostja palus ringkonnakohtul võtta asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid kinnitavad tõendid, mille uurimisele maakohus tähelepanu ei pööranud. Valdav osa dokumentidest said kostjale teatavaks pärast kostja vastuse esitamist, osad dokumendid tuli välja nõuda kolmandatelt isikutelt. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Estera Baltic ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel seoses menetlusõiguse normi rikkumisega ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisega tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

6(8)

Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel sõlmiti 04.01.2007 OÜ Wenders Timber osa müügileping (edaspidi: leping) ja vastavalt lepingu p-le 4.1 läks osa omandiõigus hagejalt kostjale üle lepingule allakirjutamise momendist. 20.04.2007 on hageja esitanud kostjale notariaalse lepingust taganemise avalduse, milles taganemise põhjusena tuuakse välja, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust ja kutsunud tagasi OÜ Wenders Timber juhatuse liikme Alar Jaansoni, mida ta lepingu kohaselt ei tohtinud kuni 20.12.2009 teha. Hageja on esitanud maakohtule nõude, milles ta palus tunnustada tema õigust taganeda kostjaga 04.01.2007 sõlmitud OÜ Wenders Timber osa müügilepingust ja tuvastada kostja kohustus tagastada hagejale OÜ Wenders Timber osa omandiõigus. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on lepingust taganemine üks võlausaldaja õiguskaitsevahenditest juhuks, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust rikkunud (oluline lepingurikkumine). Asja lahendamiseks tuli maakohtul tuvastada, kas lepingust taganemise eeldused olid täidetud. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et taganemise aluseks võib olla leping ja selline taganemisõigus ei pea olema seotud tingimuse või asjaoluga ning pooled võivad lepingus ette näha taganemisõiguse ka ilma põhjust näitamata. Kolleegiumi arvates on õige, et pooled võivad lepingus kokku leppida lepingust taganemise alustes, kuid poolte vahel 04.01.2007 sõlmitud lepingus pooled sellist kokkulepet sõlminud ei ole. Pooled on lepingu p-s 4.2 kokku leppinud hageja poolt kostjale müüdud osa tagasiostuõiguses kuni 20.12.2009 ja selles, et tagasiostuõiguse kehtivuse ajal on OÜ Wenders Timber juhatuse liige Alar Jaanson. Tagasiostuõigus ja juhatuse liikme volitused loeti lepingu kohaselt lõppenuks kui müüja ja/või OÜ Wenders Timber vastu algatatakse pankroti- või likvideerimismenetlus või kui Alar Jaanson rikub temaga sõlmitud teenistuslepingut. Lepingust taganemisõiguses ilma põhjust näitamata ei ole pooled lepingus kokku leppinud. Hageja ei ole hagiavalduses ega muudes kohtule esitatud dokumentides kordagi väitnud, et pooled oleksid lepingust taganemise alustes kokku leppinud. Hageja väidete kohaselt on tema taganemise aluseks kostja poolt lepingust tulenevat kohtusute oluline rikkumine. TsMS § 436 lg 4 kohaselt otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Tuginedes asjaolule, mida ei ole pooled menetluses esitanud, on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse nõuet. Järelikult selleks, et hageja nõude üle otsustada pidi maakohus tuvastama, kas kostja on 04.01.2007 sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi OÜ Wenders Timber osa müüki puudutavas osas oluliselt rikkunud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole tuvastanud, kas kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Maakohus on küll leidnud, et kostjal oli õigus OÜ Wenders Timber juhatuse liige Alar Jaanson tagasi kutsuda, kuid millistel asjaoludel kostja seda teha võis ja kas see võis olla lepingust tulenevate kohustuste oluline rikkumine, maakohus vaidlustatud otsuses tuvastanud ei ole. Maakohus ei ole hinnanud ka kostja vastuväiteid selle kohta, millised asjaolud tingisid Alar Jaansoni tagasikutsumise. Apellant on kaebuses õigesti esile toonud, et maakohus on segamini ajanud lepingust taganemise õiguse ja tagasiostuõiguse. VÕS § 238 lg-te 1 ja 2 järgi võivad lepingupooled müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus, mille teostamiseks peab müüja tegema ostjale vastavasisulise avalduse. Seega tagasiostuõiguse puhul on pooled sõlminud koos algse müügilepinguga tingimusliku müügilepingu, mis jõustub pärast tagasiostuõigust omava müüja vastava tahteavalduse tegemist ostjale. Kuigi lepingus on pooled tagasiostuõiguses kokku leppinud, ei ole hageja kunagi teinud vastavat avaldust kostjale, millega ta on soovinud tagasiostuõigust teostada. Maakohtu poolt tagasiostuõigusele tuginemine on ebaõige ja ei ole vastavuses poolte poolt esile toodud asjaoludega.

7(8)

Kolleegium leiab, et asja lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamata jätmise tõttu on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata, mis on aluseks TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi otsuse tühistamisele ja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmisele. Ringkonnakohtul ei ole TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise uut otsust võimalik teha, kuna lepingust taganemise aluseks olevate asjaolude, sealhulgas kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste olulise rikkumise tuvastamine esmakordselt ringkonnakohtu poolt rikub olulises määras poolte kaebeõigust. Ringkonnakohtu poolt esmakordselt asja lahendamisel oluliste asjaolude tuvastamisel ei ole pooltel võimalik neid kassatsiooniastmes vaidlustada, kuna vastavalt TsMS § 688 lg-le 3 kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel arvestab Riigikohus vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsustega. Kuna asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule, siis ülejäänud kaebuse väidete osas, mis puudutavad Alar Jaansoni poolt OÜ Wenders Timber juhatuse liikme kohustuste täitmist, peab otsustama maakohus asja uuel läbivaatamisel. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja asja saatmisega uueks arutamiseks tuleb menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.