ASB hagi M P (P ) ja J Ž i (Ž ) vastu 198 200 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja BAS (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja A Maljukov (kontaktaadress xxx) Kostja I M P (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja II J Ž (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt M P ja J Ž ilt BAS kasuks välja kokku 143 244.76 krooni (ükssada nelikümmend kolm tuhat kakssada nelikümmend neli krooni ja 76 senti), sealhulgas tagastamata krediidisumma 99 100 (üheksakümmend üheksa tuhat ükssada) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 13 284.20 krooni (kolmteist tuhat kakssada kaheksakümmend neli krooni ja 20 senti), viivis 10 860.56 krooni (kümme tuhat kaheksasada kuuskümmend krooni ja 56 senti) ja leppetrahv 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.
(viiskümmend neli tuhat üheksasada viiskümmend viis krooni ja 24 senti) krooni väljamõistmiseks.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud 72 % ulatuses solidaarselt kostjate M P ja J Ž i kanda ja 28 % ulatuses
1 (4)
2-07-6498 hageja BAS kanda. Edasikaebamise kord
1.Hageja võib esitada käesoleva tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 7. aprillil 2008. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2.Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik
1.27. veebruaril 2007. a kohtule esitatud hagiavalduses palus BAS mõista kostjatelt M P ja J Ž solidaarselt välja 198 200 krooni, millest 99 100 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 13 284.20 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 10 860.56 krooni viivis, 20 000 krooni leppetrahv ning 54 955.24 krooni kahjuhüvitis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja M P 24. aprillil 2006. a tarbijakrediidilepingu nr 0600616/26kt, millega hageja andis kostjale krediiti summas 100 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 24,95% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 248 599.10 krooni. Krediidilepingu põhitingimuste alusel kohaldati lepingule BAS krediidilepingute üldtingimusi nr S. 24.04.2006. a sõlmis hageja J Ž iga käenduslepingu, millega käendaja võttis vastutuse hageja ees hageja ja M P vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest hageja ja M P vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 448 599 krooni ning käenduse tähtajaks 01.05.2018. a. Kuna kostjad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 11.07.2006. a kostjatele meeldetuletuskirjad võla sissenõudmiseks. Kostjad meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. 16.08.2006. a saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused, milles hageja andis krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava 2-nädalase tähtaja. Seejuures teavitas hageja kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ning andis võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad võlga ei tasunud ja 15.09.2006. a avaldusega ütles hageja M P le lepingu üles ja teavitas J Ž i lepingu ülesütlemisest. Hageja nõudes kostjatelt koheselt 134 409.35 krooni tasumist, millest 100 000 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 13 284.20 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 20 000 krooni leppetrahv, 25.15 krooni viivis ja 1 100 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostjad reageerisid ülesütlemisavaldusele vaid osaliselt.
2.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista: • tagastamata krediidisumma 99 100 krooni; • sissenõutavaks muutunud tasumata intress määraga 24,95% krediidisummast ühe aasta kohta, kokku summas 13 284.20 krooni; • sissenõutavaks muutunud viivis vastavalt üldtingimuste punktidele 6.1, 6.2 ja 5.3, käenduslepingule ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 100, § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lg-le 1, 2 (4)
2-07-6498 § 142 lg-le 1 ja § 145 lg-tele 1 ja 2. Viivisemääraks on poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 24.95% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemise hetkeks 15.09.2006. a moodustas tasumata viivis 25.15 krooni. Ajavahemikus 16.09.2006. a – 21.02. a suurenes viivisenõue kokku 10 835.41 krooni võrra. Kokku moodustab viivisenõue seega 10 860.56 krooni; • leppetrahv 20 000 krooni vastavalt üldtingimuste punktidele 6.3 ja 5.3, käenduslepingule ning VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1, 142 lg-le 1, § 145 lg-le 1 ja 2 ning § 158 lg-le 1. Leppetrahvi suuruseks on 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt; • kahjuhüvitis 54 955.24 krooni vastavalt üldtingimuste punktile 5.3 ning VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 3, § 115 lg-le 1, § 127 lg-le 1 ja § 128 lg-tele 1, 2 ja 4. Hageja on kahju hüvitiseks arvestanud saamata jäänud tuluna lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressi, mille hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kostja M P oli kohustatud tasuma lepingu kehtivuse korral intressi 24,95 % krediidisummast aastas, kokku 248 599.10 krooni. Hageja arvestab sellest summast mahalepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasutud intressi 13 284.20 krooni ja leppetrahvi 20 000 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kahju hüvitiseks 215 314.90 krooni väljamõistmist. Hageja on nõutava hüvitise summat vähendanud 54 955.24 kroonini.
3.Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja J Ž sai määruse ja hagimaterjalid kätte 19.03.2007. a ning M P 12.08.2007. a. Kostjad vastust 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest ei esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi saab rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
5.Kohus leiab, et kuna hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ning kahjuhüvitise. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma 99 100 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 13 284.20 krooni, viivise 10 860.56 krooni ja leppetrahvi 20 000 krooni osas ning nende nõuete osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada VÕS § 34, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1,§ 142 lg 1, §145 lg 1 ja 2, § 158 lg 1 ning § 415 lg 1 alusel.
6.Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 127 ning § 416 lg 3 ja § 421 alusel õiguslikult põhjendatud kahjuhüvitise nõue 54 955.24 krooni ning hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata. VÕS § 416 lg-st 3 tuleneb, et kui krediidiandja ütleb tarbijakrediidilepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seaduses sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja
3 (4)
2-07-6498 kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina (vrdl Riigikohtu 19.12.2007. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07).
7.Kokku mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 143 244.76 krooni ja jätab hagi rahuldamata 54 955.24 krooni ulatuses.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 3 alusel 28% ulatuses hageja ja 72% ulatuses kostjate kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.