ASB hagi R R (R ) vastu 150 000 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja BAS (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja Terje Tuuga (kontaktaadress xxx) Kostja R R (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista R R BAS kasuks välja kokku 111 683.06 krooni (ükssada üksteist tuhat kuussada kaheksakümmend kolm krooni ja 06 senti), sealhulgas tagastamata krediidisumma
78 730.72
krooni
(seitsekümmend
kaheksa
tuhat
seitsesada
kolmkümmend krooni ja 72 senti), sissenõutavaks muutunud tasumata intress 9 863.25 krooni (üheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend kolm krooni ja 25 senti), viivis 5 749.06 krooni (viis tuhat seitsesada nelikümmend üheksa krooni ja 06 senti), võla sissenõudmisega seotud kulud 800 (kaheksasada) krooni, leppetrahv 15 746.14 krooni (viisteist tuhat seitsesada nelikümmend kuus krooni ja 14 senti) ning lepingu muutmise tasu 793.89 (seitsesada üheksakümmend kolm krooni ja 89 senti) krooni.
tuhat kolmsada kuusteist krooni ja 94 senti) krooni väljamõistmiseks.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud 74 % ulatuses kostja R R kanda ja 26 % ulatuses hageja BAS kanda. Edasikaebamise kord
1 (4)
2-07-33610
1.Hageja võib esitada käesoleva tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 7. aprillil 2008. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2.Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik
1.26. septembril 2007. a kohtule esitatud hagiavalduses palus BAS mõista kostjalt R R välja 150 000 krooni, millest 78 730.72 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 9 863.25 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 749.06 krooni viivis, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 15 746.14 krooni leppetrahv, 793.89 krooni lepingu muutmise tasu ning 38 316.94 krooni kahjuhüvitis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. juunil 2005. a tarbijakrediidilepingu nr 0500409/45st, millega hageja andis kostjale krediiti summas 40 000 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 400 kr. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 27,10% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 54 800.86 krooni. Krediidilepingu põhitingimuste alusel kohaldati lepingule BAS krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.0. 19.01.2006. a ja 14.11.2006. a sõlmisid pooled lisaks kokkulepped nr 1 ja nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati krediidisummat 2 443.34 krooni võrra ning uueks krediidisummaks sai 79 388.71 krooni. Kokkuleppe nr 2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu muutmise tasu 793.89 krooni ning alates 14.11.2006. a loeti uueks intressimääraks 24.45% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 139 286.76 krooni. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule BAS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 09.01.2007. a, 07.02.2007. a ja 29.03.2007. a kostjale meeldetuletuskirjad võla sissenõudmiseks. Kostja meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. 04.05.2007. a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse, milles hageja andis krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava 2-nädalase tähtaja. Seejuures teavitas hageja kostjat lepingu ülesütlemise ohust ning andis võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja võlga ei tasunud ja 29.05.2007. a avaldusega ütles hageja lepingu üles, nõudes kostjalt koheselt 106 567.40 krooni tasumist, millest 78 730.72 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 9 863.25 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 746.14 krooni leppetrahv, 793.89 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 633.40 krooni viivis. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale ühtegi osamakset tasunud.
2.Hageja palus kostjalt välja mõista: • tagastamata krediidisumma 78 730.72 krooni; • sissenõutavaks muutunud tasumata intress määraga 24,45% krediidisummast ühe aasta kohta, kokku summas 9 863.25 krooni;
2 (4)
2-07-33610 sissenõutavaks muutunud viivis vastavalt üldtingimuste punktidele 6.1, 6.2 ja 5.3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 100, § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lg-le 1, § 142 lg-le 1 ja § 145 lg-tele 1 ja 2. Viivisemääraks on poolte vahel sõlmitud kokkuleppes nr 2 sätestatud intressimäär ehk 24.45% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemise hetkeks 29.05.2007. a moodustas tasumata viivis 633.40 krooni. Ajavahemikus 30.05.2007. a – 03.09.2007. a suurenes viivisenõue kokku 5 115.66 krooni võrra. Kokku moodustab viivisenõue seega 5 749.06 krooni; • leppetrahv 15 746.14 krooni vastavalt üldtingimuste punktidele 6.3 ja 5.3 ning VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1 ja § 158 lg-le 1. Leppetrahvi suuruseks on 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt; • võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni vastavalt üldtingimuste punktidele 9.3 ja 5.3 ning VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1; • lepingu muutmise tasu 793.89 krooni vastavalt üldtingimuste punktidele 8.7 ja 5.3 ning VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 6, § 108 lg-le 1, § 142 lg-le 1 ja § 145 lg-tele 1 ja 2; • kahjuhüvitis 38 316.94 krooni vastavalt üldtingimuste punktile 5.3 ning VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 3, § 115 lg-le 1, § 127 lg-le 1 ja § 128 lg-tele 1, 2 ja 4, § 142 lg-le 1, § 145 lg-tele 1 ja 2. Hageja on kahju hüvitiseks arvestanud saamata jäänud tuluna lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressi, mille hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kostja oli kohustatud tasuma lepingu kehtivuse korral intressi 24,45% krediidisummast aastas, kokku 139 286.76 krooni. Hageja arvestab sellest summast mahalepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasutud intressi 9 863.25 krooni, leppetrahvi 15 746.14 krooni ning tasutud intressi 6 042.01 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kahju hüvitiseks 107 635.36 krooni väljamõistmist. Hageja on nõutava hüvitise summat vähendanud 38 316.94 kroonini.
3.Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai määruse ja hagimaterjalid kätte 13.10.2007. a. Kostja vastust 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. •
Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi saab rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et kuna hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, võla sissenõudmisega seotud kulud, leppetrahvi, lepingu muutmise tasu ning kahjuhüvitise. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma 78 730.72 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 9 863.25 krooni, viivise 5 749.06 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulude 800 krooni, leppetrahvi 15 746.14 krooni ning lepingu muutmise tasu 793.89 krooni osas ning nende nõuete osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada VÕS § 34, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1 ning § 415 lg 1 alusel.
3 (4)
2-07-33610
5.Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 127 ning § 416 lg 3 ja § 421 alusel õiguslikult põhjendatud kahjuhüvitise nõue 38 316.94 krooni ning hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata. VÕS § 416 lg-st 3 tuleneb, et kui krediidiandja ütleb tarbijakrediidilepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seaduses sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina (vrdl Riigikohtu 19.12.2007. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07).
6.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 111 683.06 krooni ja jätab hagi rahuldamata 38 316.94 krooni ulatuses.
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 3 alusel 26% ulatuses hageja ja 74% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.