Tsiviilasja number
2-07-33610
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.02.2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Ande Tänav
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i (endine Balti Investeeringute Grupi Pank AS) hagi Raimo Reineri vastu 150 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2008 otsus (tagaseljaotsus)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
38 316 krooni 94 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BIGBANK AS-i apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu), esindaja Terje Tuuga; Kostja Raimo Reiner (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-x, xxxx,xxxxx xxxxxxxx).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Jätta Harju Maakohtu 07.04.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta maakohtus kantud menetluskuludest BIGBANK AS kanda 26% ja Raimo Reineri kanda 74% ning apellatsioonimenetluse kulud BIGBANK AS kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
Kohus asus seisukohale, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidi, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, võla sissenõudmisega seotud kulu, leppetrahvi ja lepingu muutmise tasu nõudes ning nende nõuete osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada VÕS § 34, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1 ning § 415 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 127 ning § 416 lg 3 ja § 421 alusel õiguslikult põhjendatud kahjuhüvitise nõue 38 316 krooni 94 senti ning hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata. VÕS § 416 lg-st 3 tuleneb, et kui krediidiandja ütleb tarbijakrediidilepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seaduses sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina (Riigikohtu 19.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07). Kohus leidis, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 3 alusel 26% ulatuses hageja ja 74% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles maakohus hageja kahjuhüvitise nõude rahuldamata jättis. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Kahjuhüvitise 38 316 krooni 94 sendi väljamõistmiseks puudub alus. Riigikohtu 14.01.2009 otsuse nr 3-2-1-20-08 p-des 11-13 selgitatakse, et krediidiandja ei saa nõuda eraldi kahjuna saamata jäänud intressi, sest tagatud on juba varem kokku lepitud intressimääras viivisenõue. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ja lähtuvalt Riigikohtu otsuses antud selgitusest seaduse kohaldamisel ei ole alust tühistada maakohtu otsust kahju väljamõistmata jätmise osas. Nõude rahuldamata jätmisel tuleb arvestada käesoleva otsuse põhjendusi, mis ei muuda lõppotsustust. Riigikohus on eelnimetatud otsuses selgitanud, et kohaldamisele ei kuulu hagi kahju nõude rahuldamata jätmisel VÕS § 416 lg 3, vaid tarbijakrediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi reguleerib VÕS § 415. Kuna kohtuotsuse muutmiseks puudub alus, ei ole alust muuta ka kohtuotsuses toodud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud täielikult hageja kanda.
U.Loonurm
K.Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.