Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja
4. aprill 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
koht Tsiviilasja number
2-00-126 (endine number 2/3/25-6774/00)
Tsiviilasi
Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) hagi MK(õiguseelneja LK) ja OÜKO vastu rendilepingu tühisuse tunnustamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur Kostja MK(õiguseelneja LK; isikukood XXX elukoht XXX) Kostja MK lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja OÜKO (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja OÜKO seaduslik esindaja Heiti Gross
esindajad
Menetlustoiming
Menetluse uuendamine, üldõigusjärglase menetlusse lubamine ning kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine ja menetluse lõpetamine
Menetlustoimingu tegemise
Kirjalik menetlus
viis
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu ühe päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) esitas 15.09.2000 hagi LK ja OÜKO vastu rendilepingu tühisuse tunnustamiseks. 15.01.2001 määrusega kohus peatas käesoleva tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2/3/19-2924/00 kohtuotsuse jõustumiseni. 01.04.2008 esitas hageja taotluse menetluse uuendamiseks, üldõigusjärglase menetlusse lubamiseks ja kompromissi kinnitamiseks. Taotluse kohaselt on Harju Maakohtu 03.04.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-00-127 (endine number 2/19-2924/00) tunnustatud Tallinna linna omandiõigust ehitistele aadressil XXX, Tallinn. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.11.2007 otsusega maakohtu otsuse muutmata, täiendades otsust ringkonnakohtu otsuses toodud motiividega. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 18.02.2008 Riigikohtu lahendiga, Harju Maakohtu otsus jõustus 18.02.2008 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Seega on menetluse peatamise asjaolu ära langenud ning hageja palub menetluse uuendamist. Hagejale teadaolevalt suri kostja LK ning tema üldõigusjärglaseks on MK, mistõttu palub hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 209 lg 1 alusel lubada astuda menetlusse LK üldõigusjärglasena MK. Samuti on hageja esitanud kohtule poolte kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on pooled teadlikud. Kohus leidis Vastavalt TsMS 361 lg-le 1 kohus uuendab peatunud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2/19-2924/00 (nüüd nr 2-00-127) on lõpplahend jõustunud 18.02.2008, leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Seetõttu tuleb TsMS § 361 lg 1 alusel käesoleva tsiviilasja menetlus uuendada. TsMS § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et LK on surnud . Pärimistunnistusest nähtub, et MK on LK üldõigusjärglane. Seega lubab kohus MK astuda menetlusse LK asemel üldõigusjärglasena. TsMS § 209 lg 2 kohaselt on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. 13.03.2008 sõlmitud kompromissi kohaselt MK ja OÜKO tunnustavad käesolevas tsiviilasjas vaidluse esemeks olnud LK ja OÜKO vahel 01.02.1995 sõlmitud mitteeluruumide rendilepingu tühisust. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled paluvad määruskaebuse esitamise õigust lühendada ühe päevani. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.
TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega. OÜ Advokaadibüroo (endine nimi OÜ Advokaadibüroo ) on 14.09.2000 tasunud riigilõivu 60 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXHansapangas, viitenumbriga 1002010, selgitusega „Tallinna linna eest (hagiavalduse esitamine)“. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 30 krooni. Riigilõiv tuleb tagastada OÜ Advokaadibüroo arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapangas. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole teisti kokku leppinud, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda.
Viivi Villemson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.