2-99-10/21 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Menetluse käik 12.03.1999 esitas Linda Kruusmaa hagi OÜ Esra Ko vastu rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise ja rendivõla 299 262,35 krooni nõudes. 18.03.1999 esitas OÜ Esra Ko hagi Linda Kruusmaa vastu alusetult omandatud vara tagastamise nõudes. Tallinna Linnakohus liitis 22.04.1999 määrusega nimetatud tsiviilasjad ühte menetlusse. 10.05.1999 esitas Linda Kruusmaa vastuhagi OÜ-lt Esra Ko alusetult omandatud vara arvelt hüvitise 621 102,40 krooni väljamõistmiseks. 26.09.2000 määrusega peatas kohus menetluse antud tsiviilasjas ning uuendas menetluse 04.04.2008. Sama määrusega lubati astuda menetlusse 02.03.2003 surnud Linda Kruusmaa asemel tema õigusjärglasel Maire Kruusmaal. 11.11.2008 kohtuistungil loobus Maire Kruusmaa oma kõigist nõuetest OÜ Esra Ko vastu. Menetlus Maire Kruusmaa nõuete osas on lõpetatud kohtumäärusega. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue 18.03.1999 esitas OÜ Esra Ko hagi Linda Kruusmaa vastu alusetult omandatud vara tagastamise ja hüvitise nõudes summas 500 000 krooni. Hageja sai 1989. aastal Tallinna Linna RSN TK orderi alusel õiguse kasutada Tallinnas Xxxxxxxxx x asuvat elamut ametiruumidena. Nimetatud elamu oli kahjustatud põlengust, puitseintes oli majaseen ja mädanik ning katus oli sisselangenud. Hoone ümberehitamine ametihooneks toimus 19901993. Ümberehitustööde tulemusena kasvas hoone pind 250 m2-lt 630 m2-le. Tallinna Linnavalitsuse korralduse alusel tagastati 1994. aastal elamu Xxxxxxxxx x, Tallinn Linda Kruusmaale. Hageja leidis hagiavalduses, et kostja on omandanud vara, mille väärtus 95% ulatuses on loodud hageja poolt, so teise isiku arvel. Samal ajal on kostja saanud hagejalt renditasu pinna kasutamise eest, mille hageja ise on loonud. Hageja leiab, et kostja on kohustatud tagastama TsK § 477 lg 1 ja 5 sätetest lähtuvalt alusetult omandatud vara eest hüvitise summas 500 000 krooni. Kuna tsiviilasja uuendamise ajaks olid asjaolud muutunud, esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. Hagi aluseks on alusetu rikastumine ja nõudeks alusetult saadu tagastamine. Harju Maakohtu 03.04.2007 otsusega tunnustati Tallinna linna omandiõigust ehitistele aadressil Xxxxxxxxx x, Tallinn. Harju Maakohtu 04.04.2008 kohtumäärusega kinnitati menetlusosaliste kompromiss, mille kohaselt menetlusosalised tunnustasid vaidluse esemeks olnud Linda Kruusmaa ja OÜ Esra Ko vahel 01.02.1995 sõlmitud mitteeluruumide rendilepingu tühisust. Seega on kostja alusetult omandanud mitme aasta vältel rendisummasid. OÜ Esra Ko on perioodil 01.02.1995-15.03.1999 tasunud Maire Kruusmaale tühise rendilepingu alusel renti ehitise, Xxxxxxxxx x, kasutamise eest kogusummas 279 932,20 krooni, millise summa tagastamist ta kohtu kaudu nõuab. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et täiendavat hagiavaldust ei saa käsitleda nõude täpsustusena, tegemist on nii hagi aluse kui eseme muutmisega. 2(7)

Kostja arvates on haginõue aegunud. Hageja poolt tasuti viimane kord renti 16.03.1999. Hageja lõpetas rendi maksmise sel ajal kehtinud rendilepingu kestvuse ajal, leides, et tal puudub kohustus renti maksta. Seega nõude rendisummade tagastamiseks oleks ta pidanud esitama kehtivate aegumistähtaegade jooksul alates viimase rendisumma tasumisest. Sel ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse enne 01.07.2002 alanud aegumistähtaega alates 01.07.2002 vastavalt kehtivale tsiviilseadustiku üldosa seadusele. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega oleks tulnud hagi rendisummade tagasinõudes esitada mitte hiljem kui 01.07.2005. Lisaks väitis kostja, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hageja on kasutanud Xxxxxxxxx x hoonet alates 1989 rentnikuna. Hoone Xxxxxxxxx x kuulub terviklikult Tallinna linnale, kes Kesklinna Valitsuse 23.05.2008 kirja 9-II/1050 kohaselt on teinud hagejale ettepaneku alates 01.06.2008 sõlmida muudetud tingimustega rendileping. Vastavalt nimetatud kirjale, on hageja ise õigeks võtnud, et 1993 sõlmitud rendilepingu alusel ta linnale renti tasunud ei ole. Kostja oli seisukohal, et rendisummade tasumisega täitis hageja olemasolevat lepingulist kohustust ning kui ta tegi seda kolmanda isiku kasuks, keda ta kohustuse täitmise ajal pidas võlausaldajaks, siis üksnes soodustatud isikul, so hoone tegelikul omanikul Tallinna linnal, võib olla õiguslik alus nõuda kostjalt 1995. aastal sõlmitud rendilepingu alusel saadud rendisummade üleandmist. Hageja õiguslik seisund ei olene rendileandja isikust ning tema kui võõra omandi kasutaja kohustus omandi kasutamise eest tasu maksta omandiõiguse üleminekul ühelt isikult teisele ei muutu. Sel ajal kehtinud rendiseaduse § 20 kohaselt renditud objekti omandiõiguse üleminek ei lõpeta rendilepingut. Seetõttu puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt tasutud rendi tagastamist alusel, et nende vahel sõlmitud tähtajatu rendileping ei ole kehtiv. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Maire Kruusmaalt OÜ Esra Ko kasuks välja 279 932,20 krooni ja menetluskulu 23 094,55 krooni. Kohus nõustus hageja väitega, et haginõude suhtes ei kuulu kohaldamisele aegumine. OÜ Esra Ko esitas hagiavalduse kohtusse 18.03.1999. Hageja nõue Maire Kruusmaa vastu seisnes alusetult omandatud vara tagastamises. Esialgse hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista alusetult omandatud vara eest hüvitust summas 500 000 krooni. Hageja väite kohaselt oli ta hoones Xxxxxxxxx x teinud suures ulatuses ümberehitustöid. Kuna kostjale oli Xxxxxxxxx x hoone alusetult tagastatud, siis tekkis hagejal alus nõuda kostjalt kõigi saadud tulude tagastamist või hüvitamist. Tulude hulka kuulusid ka rendipinnalt makstud rendisummad. Kuni ekspertide poolt nõude suuruse väljaselgitamiseni määras hageja esialgseks nõude suuruseks 500 000 krooni. Hagi oli esitatud 18.03.1999 seaduses ettenähtud tähtaja piires. Täpsustatud nõuet ei saa lugeda uueks iseseisvaks nõudeks ainuüksi seetõttu, et esialgselt ei olnud nõude suurust konkreetses summas fikseeritud. TsÜS § 121 lg 1 kohaselt aegumistähtaja kulg katkeb hagi esitamisega. Sama sätestab ka käesoleval ajal kehtiv TsÜS 3(7)

§ 160 lg 1. Seega katkes hagi esitamisega 18.03.1999 hageja nõude aegumistähtaeg. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 12.04.2000 nr 1499-k otsustati jätta rahuldamata õigustatud subjekti Linda Kruusmaa taotlus Tallinnas, Xxxxxxxxx x, endisel kinnistul nr xxxx asuvate hoonete tagastamise kohta, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritud kujul, ning alustada kompenseerimismenetlusega. Sama korraldusega tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 24.0.1994 korraldus nr 1830-k. Harju Maakohtu otsusega 03.04.2007 tunnustati 01.10.1994 vara üleandmise akti nr 121 tühisust ja Tallinna linna omandiõigust ehitistele aadressil Xxxxxxxxx x. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et poolte vahel 01.02.1995 sõlmitud rendileping on tühine TsÜS § 66 lg 2 (tehingu tegemisel kehtinud redaktsioon) alusel. Rendilepingu sõlmimise ajal kehtinud rendiseaduse § 5 kohaselt võis rendile andjaks olla rendile antava vara omanik või tiitlipärane valdaja. Linda Kruusmaa ega tema õigusjärglane kostja Maire Kruusmaa ei ole kunagi olnud ehitise Xxxxxxxxx x omanikuks. Rendilepingu tühisust on pooled tunnustanud ka kompromissis, mis on Harju Maakohtu poolt kinnitatud 04.04.2008 määrusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses on alusetu rikastumine toimunud enne võlaõigusseaduse jõustumist, mistõttu kuulusid kohaldamisele kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi ja TsÜS-i vastavad sätted. Vastavalt TsÜS § 66 lg-tele 3, 4 ja 5 on tühine tehing kehtetu algusest peale, seda ei pea täitma ning tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. TsK § 477 lg 1 kohaselt, isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tekib samasugune kohustus ka juhul, kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb. Vastavalt kohtule esitatud maksedokumentidele (tlk 26-41) on OÜ Esra Ko tasunud ajavahemikus 01.01.1995-16.03.1999 Maire Kruusmaale renditasu Xxxxxxxxx x kasutamise eest kokku summas 279 932, 20 krooni. Kuna Maire Kruusmaal puudus alus renditasu saamiseks tühise rendilepingu alusel, siis on hageja nõue üleantu tagastamiseks põhjendatud. Kohus leidis, et rendiseaduse §-le 20 tuginemiseks ei olnud alust. Tegemist ei olnud omandiõiguse üleandmisega, sest kostja ei ole kunagi vaidlusaluse ehitise omanikuks saanud ning sellest tulenevalt ei oma asjas tähtsust ehitise Xxxxxxxxx x omaniku, Tallinna linna ja OÜ Esra Ko vahelisest rendilepingust tulenevad õigussuhted. Asjas ei kuulu kohaldamisele ka käsundita asjaajamise sätted. Apellatsioonkaebus Maire Kruusmaa palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on kohaldanud menetlusõiguse ja materiaalõiguse sätteid ebaõigesti, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Apellant on seisukohal, et kohus käsitles 2008. aastal esitatud hagi 18.03.1999 esitatud hagi täpsustusena, milline seisukoht on kohtuotsuses põhjendatud äärmiselt napilt. Kohtu tõlgendus uues hagis esitatud uute asjaolude ja hagi 4(7)

õigusliku põhjenduse suhtes on meelevaldne ja argumenteerimata. 18.03.1999 esitatud hagist nähtub, et OÜ Esra Ko ei ole üldse taotlenud selleks ajaks tema poolt Linda Kruusmaaga sõlmitud rendilepingu alusel tasutud summade tagastamist. Esitatud hagis alusetu rikastumise alusel nõutavateks summadeks on hageja poolt väidetavalt elamu renoveerimiseks kulutatud materiaalsed vahendid. Hagi alusena ei ole tuginetud mitte rendilepingu tühisusele, vaid sellele, et elamu tagastamine õigustatud subjektile koos hageja poolt tehtud parendustega ei ole seaduslik. Hagis nõutakse mitte tasutud rendisummade, vaid tehtud parenduste hüvitamist ning ühes sellega elamu tagastamist mitte Tallinna linnale, vaid OÜ-le Esra Ko. Järelikult 2008. aastal on esitatud täiesti uus haginõue uuel õiguslikul alusel ja tuginevalt asjaolule, et elamu tegelikuks omanikuks rendilepingu sõlmimise ajal oli Tallinna linn, mis on tuvastatud Harju Maakohtu 03.04.2007 otsusega ja rendileping on tühine seetõttu, et Linda Kruusmaa ei olnud kohaseks õigustatud isikuks. Apellant on seisukohal, et 2008. aastal on OÜ Esra Ko esitanud uue hagi uuel õiguslikul alusel. Hagi esitamise ajaks oli möödunud TsÜS rakendusseaduse § 9 lg 2 kohane lühendatud aegumistähtaeg – 01.07.2005. Kuivõrd kostja taotles hagile aegumise kohaldamist, oli kohtul TsÜS § 143 alusel kohustus seda rakendada ja jätta hagi rahuldamata. Apellandi arvates hagi sisulisel läbivaatamisel jättis kohus tähelepanuta, et hagejal puudub õiguslik alus perioodil 01.01.1995-15.03.1999 tasutud rendisummade tagasinõudmiseks kohtu poolt kohaldatud TsÜS § 66 lg 5 alusel. TsÜS § 66 lg 5 kohaselt tühise tehingu tagajärjeks on kummalgi poolel kohustuse tekkimine tehingu järgi saadu tagastamiseks. Sel ajal kehtinud TsK § 183 kohaselt tuleb pooltel vastastikused kohustused täita üheaegselt ning üks pool võib oma kohustuse täitmisest keelduda, kui teine pool omapoolset kohustust ei täida. Riigikohus on 20.12.2004 lahendis nr 3-2-1-151-04 märkinud, et tühise tehingu tagajärjeks on VÕS § 66 lg 5 alusel mõlema tehingupoole vahel uue vastastikuse võlaõigusliku suhte tekkimine, mille järgi kummalgi poolel tekib kohustus tehingu järgi saadu tagastamiseks. Linda Kruusmaa ja OÜ Esra Ko vahel sõlmitud rendilepingu alusel andis Linda Kruusmaa OÜ-le Esra Ko lepingulisel alusel kasutada Xxxxxxxxx x ruumid ja OÜ Esra Ko kohustus maksma selle eest tasu. Nimetatud rendilepingu tühisuse korral tekib mõlemal poolel vastastikune kohustus tagastada tehingu järgi saadu. Seega tekkis OÜ-le Esra Ko kohustus tagastada tühise rendilepingu järgi kasutuslepingu alusel enda valdusesse saadud ruumid teisele lepingupoolele. Seda ta teinud ei ole ja Maire Kruusmaale nende ruumide valdus üle läinud ei ole. Omandiõigus ja seaduslik valdus nendele ruumidele läks üle Tallinna linnale. Seega tühise lepingu ühe osapoole kohustus tagastada ruumid on täidetud kolmandale isikule ja Maire Kruusmaal ei ole tühise tehingu järgi saadut enam võimalik tagasi saada. Järelikult on tal õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest – saadud rendisummade tagastamisest teisele poolele. Apellant on seisukohal, et TsÜS § 66 lg 5 sätete alusel hagi rahuldamine kohtu poolt ei olnud seaduslik. Samuti ei olnud kostjal õigus nõuda tasutud rendisummasid tagasi TsK § 477 alusel. Hageja ei ole tasutud rendisummade võrra kahju saanud, kostja ei ole tema arvel alusetult rikastunud. Tallinna linnale kui seaduslikule omanikule ja üürileandjale hageja renti ei tasunud, millega säästis oma vara. Maire Kruusmaale tasutud rendisummad oleks ta tegelikult pidanud tasuma Tallinna linnale, kes oleks olnud õigustatud isikuks neid vastu võtma. Seega jäid Tallinna linnal rendisummad alusetult saamata, mille võrra tema vara 5(7)

vähenes. Järelikult võib TsK § 477 alusel nõude esitada Maire Kruusmaale üksnes Tallinna linn, kelle arvel Maire Kruusmaa on alusetult rikastunud. Apellant on seisukohal, et kui hagejale tagastatakse tema poolt tasutud rendisummad, siis on hageja alusetult rikastunud, kuivõrd olemasolev kohustuse täitmiseks üleantu tagastatakse talle ilma õigusliku aluseta. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja nõudis kostjalt makstud rendisummade tagastamist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja tasus kostjale renti ajavahemikus 01.02.1995-15.03.1999 summas 279 932,20 krooni. Õige on maakohtu järeldus, et hageja nõue ei ole aegunud. 18.03.1999 esitatud hagis (II köide lk 5) on hageja selgitanud, et kostja on saanud hagejalt alusetult renditasu pinna kasutamise eest, mille hageja ise on loonud ja kostja on kohustatud tagastama või hüvitama hagejale TsK § 477 lg 5 alusel kõik tulud, mis ta on renditavalt pinnalt saanud. Seega on ebaõige kaebuse väide, et hageja ei ole enne 2008. aastat esitanud nõuet 1995 kuni 1999 tasutud rendi tagastamiseks. 2008. aastal ei ole hageja esitanud kohtule uut hagi. Hageja nõude rahaline suurus ei olnud 18.03.1999 selge ja hageja selgitas, et rahalise nõude suuruse täpsustab ta menetluse käigus. 2008. aastal on hageja täpsustanud hagi eset, tuues välja makstud rendi summa 279 932,20 krooni. Samuti on täpsustanud hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hagi aluseks olevad sündmused toimusid enne 30.06.2002, siis on maakohus hagi lahendamisel õigesti vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 2 kohaldanud tsiviilkoodeksit ja kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadust. Hageja tugines hagis asjaolule, et poolte vahel 01.02.1995 sõlmitud rendileping oli tühine, mistõttu on kostja kohustatud tagastama hagejale lepingu alusel makstud rendisummad tehingu kehtivuse ajal kehtinud TsÜS § 66 lg-te 2, 3 ja 5 ning TsK § 477 lg-te 1 ja 2 järgi. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 1 järgi tehing on tühine, kui ta on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega ja lõige 2 järgi siis, kui tehing on vastuolus seadusega, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. TsÜS § 66 lg 5 sätestas, et tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Seega tuleb kontrollida, kas tegemist oli tühise tehinguga. Pooled ei ole esile toonud, et rendileping oleks olnud vastuolus TsÜS § 66 lg-s 1 toodud alustega. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas rendileping oli vastuolus seadusega ja kui oli, siis kas seadust oli rikutud oluliselt. Rendilepingu vastuolu seadusega tuleb hinnata neist asjaoludest lähtudes, mis eksisteerisid lepingu sõlmimise ajal. Hageja leidis, et tehingu sõlmimisel oli rikutud rendiseaduse § 5 lg-t 1, kuna vara andis rendile isik, kellel puudus selleks õigus. Tehingu tegemise ajal kehtinud rendiseaduse § 5 lg 1 järgi rendile andjaks on renditava vara omanik või tiitlipärane valdaja. Kuna seadusandja ei ole täpsustanud mõiste „tiitlipärane valdaja“ 6(7)

sisu, siis kolleegiumi arvates tuleb mõistet tõlgendada viisil, kus rendile võis vara anda nii otsene kui ka kaudne valdaja. Kolleegium leiab, et rendilepingu sõlmimisel oli kostja vara omanik ja kaudne valdaja ning tal oli õigus sõlmida rendileping. Valdus oli kostjale üle antud Tallinna Linnavalitsuse 24.08.1994. a korralduse nr 1830-k alusel 01.10.1994 vormistatud vara üleandmise aktiga nr 121. Kolleegiumi arvates pärast rendilepingu sõlmimist toimunud haldusaktide tühistamine ja hoone omandi tagastamine Tallinna linnale ei tähenda, et kostja poolt sõlmitud rendileping on seetõttu tühine. Harju Maakohtu 03.04.2007 otsusega on tunnustatud Tallinna linna omandiõigust ehitistele aadressil Tallinn Xxxxxxxxx x, kuna haldusakt, millega vara tagastati on tunnistatud kehtetuks, ja kohus on otsuses tuvastanud, et kostja ei ole vara omandanud. Vaatamata eeltoodule andis kolleegiumi arvates kostjale õiguse vara kehtivalt rendile anda asjaolu, et vara oli kostja valduses. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et 01.02.1995 poolte vahel sõlmitud rendileping ei olnud vastuolus seadusega ega tühine. Tehingu tühisuse üle otsustamisel on maakohus lähtunud ka Harju Maakohtu 04.04.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-00-126, milles sõlmitud kompromissis tunnistasid pooled 01.02.1995 sõlmitud rendilepingu tühisust. Kolleegium leiab, et tehingu tühisus ei olene sellest, kas pooled seda ise tunnistavad või mitte. Kolleegiumi arvates maakohtu 04.04.2008 määrusega kinnitatud kompromissi tuleb tõlgendada pigem viisil, kus pooled on kokku leppinud, et vaidlusalune rendileping on lõppenud. Kuna poolte vahel 01.02.1995 sõlmitud rendileping oli kehtiv perioodil 01.02.199513.03.1999, siis pole hagejal alust nõuda kostjalt TsÜS § 66 lg 5 järgi tühise tehingu järgi saadu tagastamist. Järgnevalt analüüsib kolleegium hageja nõuet TsK § 477 lg-te 1 ja 2 järgi. Arvestades, et eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et poolte vahel oli kehtiv rendileping ja hageja tasus kostjale selle täitmiseks, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt makstud rendi tagastamist alusetu rikastumise sätetele tuginedes. Kuna tsiviilasja menetlus on alanud enne 01.01.2006, siis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja jagamisel lähtuda kuni 01.01.2006 kehtinud seadusest. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ja lõige 8 järgi apellatsioonimenetluse kulud jaotatakse sama paragrahvi lõigetes 1-7 sätestatust lähtudes. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 5 000 krooni ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2009 määrusega oli ta vabastatud 25 000 krooni riigilõivu tasumisest riigituludesse. Kuna kohtuotsus oli tehtud 12.12.2008 ja edasikaebeõigus tekkis ajal kui riigilõiv 279 932,20 krooni nõudelt oli 14 250 krooni, siis on Tallinna Ringkonnakohus ebaõigesti määranud nõudelt tasutavaks riigilõivuks 30 000 krooni. Eeltoodud viga on võimalik ringkonnakohtu otsusega parandada. Ringkonnakohus lähtub menetluskulude jagamisel 14 250 kroonisest riigilõivust ja seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks 5 000 krooni riigilõivu ja riigituludesse tuleb TsMS § 64 lg 1 järgi välja mõista 9 250 krooni. Muude menetluskulude kohta ei ole apellant nimekirja ega tõendeid esitanud.