Tsiviilasja number
2-07-4409
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. aprill 2008, Tallinn
Tsiviilasi
Kirill Tulupovi hagi OÜ Formus Mööbel vastu 81 967 krooni, viiviste ja ekspertiisi eest tasutud 4500 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.01.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Formus Mööbel apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17.03.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Kirill Tulupov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: x), esindaja Svetlana Pilden Kostja OÜ Formus Mööbel (registrikood xxxxxxxx, asukoht: x), esindaja Kaili Siilak ja seaduslik esindaja Gunars Giblis
Jätta Harju Maakohtu 03.01.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja OÜ Formus Mööbel kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Pooled sõlmisid 14.02.2006 müügilepingu, millega OÜ Formus Mööbel võttis endale kohustuse tellida ja anda Kirill Tulupovile üle köögimööbel, transportida mööbel hageja
märgitud aadressile, monteerida mööbel kokkulepitud kohas ja ajal ning anda mööblile müügigarantii. Vastavalt lepingule tasus hageja 14.02.2006 ning 19.04.2006 ettemaksuna 89 839 krooni ja 88 439 krooni, millest köögimööbli komplekti eest 81 769 krooni. Köögimööbli kvaliteedi ja mööbli monteerimise kvaliteedi kohta esitas hageja kostjale mitu korda suulisi pretensioone ning kostja on teinud ka asendus- ja parandustöid. Vaatamata sellele ei vastanud mööbel kvaliteedile ja ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt. Peale kirjaliku pretensiooni esitamist 12.07.2006 vastas kostja, et vajab täpsustamist, millest konkreetselt on tekkinud hageja rahulolematus. 04.10.2006 esitas hageja kostjale Nora Kasemaa koostatud ekspertiisiakti, mille kohaselt hindas ekspert köögimööbli esinevate tootmise ja montaaži defektide tõttu praagiks. Kostja aktis tooduga ei nõustunud ja defektide parandamiseks midagi ette ei võtnud. Sellega jättis kostja oma garantiist tuleneva kohustuse täitmata. Hageja esitas 13.12.2006 kostjale lepingust taganemise avalduse. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 94 404,40 krooni, sh köögimööbli maksumus 81 967 krooni, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses kuni kohustuse täitmiseni ja ekspertiisi eest tasutud 4500 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja taganemine lepingust ei ole põhjendatud. Võlausaldajal on õigus kasutada lepingust taganemist õiguskaitsevahendina lepingu olulisel rikkumisel võlgniku poolt. Mööbel aga vastas pooltevahelisele lepingule ja mööbli paigaldamise ebakõlad olid tingitud valdavas osas köögi seinte ebastandardsusest, mille ettevalmistamine montaažiks lasus lepingu kohaselt hagejal. Ehkki kostja peab hageja palgatud eksperdi lõppjäreldusi ebausutavateks, nähtub ka ekspertiisiaktist, et enamus kirjeldatud puudujääke nõuaksid montaažitööde lõpuleviimist, mitte uue mööbli tellimist vms suuremahulisi muudatusi. Mööbel on funktsionaalne, mis ilmnes nii kohtu poolt teostatud vaatlusel kui ka spetsialistide arvamusest. Seega ei ole taganemisavalduse esitamisel järgitud hea usu põhimõtet. Hageja ei andnud mingit tagasisidet kostja ettepanekutele lahendusvariantide ühiseks leidmiseks. Tõendamata on ka hageja kahju suurus või see, millest on hageja kahju tekkinud. Kahju hüvitamise nõuet ei saa pidada heauskseks olukorras, kus hagejale ei ole tegelikult kahju tekkinud ega oleks saanudki tekkida, kuna kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Samuti ei nõustunud kostja hageja seisukohaga viivisenõude tekkimise aja osas. Nimelt ei muutu tasutu tagastamiskohustus sissenõutavaks makse sooritamise hetkest. Lepingujärgselt saadu tagastamise kohustus tekib alles tagastamisavalduse esitamisest. Kuni nõue ei ole sissenõutav, ei teki ka viivitust ja sellele tuginevat viivisenõuet. Kostja on hageja esialgse pretensiooni saamisest alates väljendanud valmisolekut paigaldustööde viimistlemiseks ja hagejale sobiva lahendusvariandi elluviimiseks. Kostja oli nõus maksma hagejale kompensatsiooni 15 000 krooni. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja OÜ-lt Formus Mööbel Kirill Tulupovi kasuks põhivõlgnevusena 81 967 krooni ja viivisvõlgnevusena 1188,50 krooni, viivisvõlgnevus perioodi eest alates 03.02.2007 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja menetluskulud jäid 92,49% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 7,51% ulatuses hageja kanda. Poolte vahel 14.12.2006 sõlmitud lepingu näol oli tegemist tarbijale müügiga, mida muuhulgas reguleerivad VÕS 11. peatüki 1. jao sätted. Sellest tulenevalt on leping nn tarbijaleping, mis ei ole sõlmitud nn võrdset kauplemisjõudu omavate isikute vahel ja eelduslikult on nimelt tarbija ehk füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega lepingupooleks, kel ei ole ega peagi olema vajalikke teadmisi ega kogemusi tehingute tegemiseks. Ehkki ruum, mille seinad osutusid mööbli
2(5)
paigaldamise ajal nn loodist väljas olevaks, kuulub hagejale, ei pea tema tarbijana olema teadlik kas ja kui, siis millises ulatuses, on sel mõju tema poolt soovitud eesmärgi saavutamisele. Juhul, kui kostja oleks õigeaegselt teavitanud hagejat tekkida võivatest (tegelikult ka tekkinud) probleemidest paigaldamisel, oleks hagejal olnud võimalus otsustada, kas ta soovib sellist tulemust või võtab midagi ette seinte nn sirgeks ajamiseks või muud taolist. Pooltevahelise lepingu kui terviku koosseisu kuulus ka tellitud mööbli paigaldamine ning ilma kvaliteetse paigalduseta ei saa lugeda lepingut kostja poolt kohaselt täidetuks. Kohaseks täitmiseks konkreetse sisuga lepingu puhul tuleb lugeda lisaks seintele paigaldatud kappidele, võimalusele kasutada kraanikaussi ja elektripliiti ja nii edasi, ka kogu tulemuse (mööbel + paigaldus) esteetilist väljanägemist ehk konkreetse lepinguga tarbija poolt soovitud eesmärgi saavutamist. Asja tundvate isikute arvamustega ja ka kohapeal teostatud paikvaatluse tulemusena on tõendatud, et tarbija poolt soovitud eesmärk antud juhul saavutatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leidis tõendamist müüja poolne müügilepingu oluline rikkumine, milline on esmaseks eelduseks vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 ostja poolsele lepingust taganemisele. Seega on hagejal õigus nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Puudub vaidlus, et hageja tasus kostjale köögimööbli komplekti eest 81 769 krooni. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 peavad taganemisest tulenevaid kohustusi täitma lepingupooled üheaegselt. Kostjal tekkis kohustus lepingu alusel saadu tagastamiseks alates lepingust taganemise avalduse tegemisest hageja poolt, seega alates 13.12.2006. Viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1. Seega hagiavalduse esitamise päeva 02.02.2007 seisuga oli hagejal õigus saada kostjalt viivist 50 päeva eest määras 10,5% aastas, seega suuruses 1188,50 krooni. Vastavalt TsMS §-le 367 on põhjendatud arvestada viivist kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1 Euroopa Keskpanga põhifinatseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas alates 03.02.2007 kuni kohtuotsuse täitmiseni kostja poolt. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt (92,49% ulatuses), jääb hageja menetluskuludest kostja kanda 92,49% ja kostja menetluskuludest vastavalt hageja kanda 7,51%. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning hinnanud ebaõigesti tõendeid. Hageja sõlmis kostjaga lepingu füüsilisest isikust ettevõtjana. FIE tegevust reguleerib äriseadustik. Seeläbi on ebaõige kohtu hinnang, et ruumi ehituslikest probleemidest tulenevat kvaliteedi riisikot kannab kostja. Hageja, tellides standardmõõtudes mööbli, pidi tegema pooltevahelise lepingu p 2.2.3 kohaselt ettevalmistused ruumis. Poolte vahel ei olnud vaidlust asjaolu üle, kas hageja on tarbija VÕS mõttes või mitte. Hageja kinnitas istungil, et ta ei ela ise korteris, kus asub vaidlusalune köögimööbel, vaid see on soetatud üürileandmiseks ehk ettevõtluseks. Samuti esitas hageja kostjale ekspertiisiakti, kuna oma majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus ei ole põhjendanud, millistest pooltevahelistest suhetest on ta jõudnud järeldusele, et tegemist on tarbijale müügiga. Samuti ei ole kohus juhtinud kordagi poolte tähelepanu võimalusele, et ta juhindub otsuse tegemisel asjaolust, et hageja näol on tegemist tarbijaga. Tarbijale laienevatele õigustele ei ole hageja kohtumenetluse kestel tuginenud. Maakohus pidas mööbli kvaliteedist olulisemaks selle monteerimise kvaliteeti, jättes samas arvestamata asjaolu, et paigaldustööd ei olnudki hagejast tingituna objektil lõpetatud. Isegi hageja poolt esitatud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ arvamus kirjeldab valdavas osas mööbli puudujääke (p-d 2.4-2.11, 2.13, 2.14, osaliselt 2.16, 2.18, 2.20, 2.21, 4.1), mis nõuaksid
3(5)
montaažitööde lõpuleviimist. Tunnistaja T. P selgitas, et sellised tööd tehakse kõige lõpus, kuid hageja nõudis enne monteerijate lahkumist objektilt. Mööbel vastas pooltevahelisele lepingule. Mööbli funktsionaalsus ilmnes nii kohtu poolt teostatud vaatlusel kui ka spetsialistide arvamustest. VÕS § 116 lg 5 kohaselt ei või kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kui väidetav täitmata kohustus moodustas võlgniku lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Esteetilised ebakõlad, mis on tuvastavad üksnes objekti otseselt uurides, kuid mis ei riku mööbli kui terviku üldmuljet ega kahjusta ka mööbli esmast ehk kasutusotstarvet, ei saa põhimõtteliselt moodustada müüjapoolsetest kohustustest olulist osa ega olla aluseks lepingust taganemisele. Seetõttu oli taganemisavaldus alusetu sõltumata asjaolust, kumba poolt lugeda hooletuks endale lepinguga võetud kohustuste täitmisel. Tunnistaja T. P kinnitas, tuginedes varasemale koostööle kostjaga, et Gunars Ciblis otsib ka kõige keerulisemates olukordades kliendile sobivaid lahendusi. Kostja oleks suutnud ka esteetilist kvaliteeti tõsta, kui tööd oleks võimaldatud lõpuni viia. Kohus märgib otsuses, et ilma kvaliteetse paigalduseta ei saa lugeda lepingut kostja poolt kohaselt täidetuks. Samas tunnistas M.V, et tema kui asjatundja arvamuse kohaselt oli köök olukorda arvestades paigaldatud pigem korrektselt ja olulisi möödalaskmisi ei esinenud. Arvestades, et hageja esitatud lepingust taganemise avaldus on tühine, kuna sellel puudub nii õiguslik kui ka faktiline alus, ei teki pooltel lepingujärgselt saadu tagastamise kohustust. Kuivõrd saadud raha ei kuulu tagastamisele, ei ole põhjendatud ka viivisenõue selle kohustuse täitmatajätmise eest. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 03.01.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud ja kaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks: esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebusest ei nähtu, et maakohus oleks faktiliste asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme või oleksid kahtlused protokolli õiguspärasuses. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme tuvastades, et kohaldamisele kuulub ka VÕS § 208 lg 4, mis sätestab müüki tarbijale. Maakohus ei rääkinud küll pooltega nimetatud sätte kohaldamist läbi, kuid nimetatud säte ei olnud ka hagi rahuldamise aluseks. Kostja leiab kaebuses õigesti, et poolte vahel puudus vaidlus selles, kas hageja on tarbija võlaõigusseaduse mõttes või mitte. Tõepoolest selles osas vaidlus puudus, kuna hageja esitas hagi füüsilise isikuna ja ei ole kunagi hagiavalduses tuginenud asjaolule, et sõlmis vaidlusaluse müügilepingu kutsetegevuses. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Ka ringkonnakohtu istungil ei selgunud, et hageja oleks tegelenud mööbli paigaldamisega ja et see olekski tema kutsetegevus. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kaebuses leiab kostja, et maakohus ei ole hinnangut andnud tunnistaja T. P ütlustele ning seetõttu on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele tulemuse kvaliteedi osas. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnanud ja õigesti leidnud, et hagi kuulub rahuldamisele. Kaebusest ei nähtu, kuidas tunnistaja T. P ütlused võivad otsust mõjutada ja võimaldaksid
4(5)
isegi jätta hagi rahuldamata. Tunnistaja T. P ütlustest nähtuvad samuti kohtu poolt tuvastatud asjaolud: köögi seinad olid väga omapärased, st olid kõverad, mis teeb keeruliseks mööbli paigalduse. Nii kõverate seintega kööki pole tunnistaja kunagi varem mööblit paigaldanud (t.l.156). Paikvaatluse käigus avaldas kostja seaduslik esindaja ka ise, et ei teatanud hagejale enne mööbli jooniste tegemist, et seinte mõõdud erikõrgustest on erinevad. Alles siis, kui selgus, et mööbel ei lähe paika, siis teavitas sellest hagejat (t.l.107). Vaidlus ju poolte vahel puudub selles, et kõverate seinte tõttu ei olnud võimalik tellitud köögimööblit kvaliteetselt paigaldada. Kaebuses heidab kostja maakohtule ette, et kohus pidas mööbli kvaliteedist olulisemaks selle paigalduse kvaliteeti. Selline etteheide pole küll kuidagi põhjendatud, sest selles on pooled üksmeelel, et tellitud moodulmööblit ei ole võimalik hageja kööki kvaliteetselt paigaldada just kõverate seinte tõttu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et seinte kõverusele oleks pidanud juhtima kostja hageja tähelepanu juba köögi esialgsel mõõtmisel. Sellisel juhul olnuks hagejal olnud võimalus otsustada, kas ta soovib ikka standartmõõtudega moodulmööbli paigaldust. Kostja aga hagejat ei hoiatanud võimalikest tagajärgedest. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on kostja enda hooletusega, et sellistel tingimustel võttis lepingu täitmiseks. Lepingust taganemine oli põhjendatud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.