lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-15761/9

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 02.04.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-15761/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1075
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 26 lg 1RaKS § 9 lg 2Võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestusTsMS § 405LihtmenetlusKOS § 13TsK § 477 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 438

Lahendi tekst

Riigi Teataja

K O H T U O T S US

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-06-15761

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2008. a, Jõhvi

Menetlustoiming

Kohtuotsus lihtmenetluses, TsMS § 405

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

AS Kohtla-Järve Soojus hagi T.T. vastu 628,86 krooni nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx; asukoht: Ritsika 1, Kohtla-Järve 31027, Ida-Virumaa)

Hageja esindaja:

P. P., volikirja alusel TÜ Soter, Jaama 14, Jõhvi 41533, Ida-Virumaa

Kostja:

T. T. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi T. T. vastu 628,86 krooni nõudes rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

HAGIAVALDUSE SISU

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsÜS § 151Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
1.AS Kohtla-Järve Soojus esitas 26. juunil 2006. a kohtusse hagi kostja T.T. vastu teenustasu 628,86 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx linnas. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.04.2006. a hageja arvelt alusetult säästnud 628,86 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud summa 628,86 krooni ning menetluskulud (riigilõiv 250 krooni, õigusabi kulud 224,20 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni), sest kostja on jätnud oma kohustused, mis tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) § 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 13, õigeaegselt täitmata. Hageja viitab lisaks tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 (alusetu rikastumise sätted).

KOSTJA VASTUS

2.Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile ning märkis vastuses, et kostja ei saa aru, miks hageja on esitanud peaaegu 10 aastat hiljem kostja vastu nõude väidetava võla 628,86 krooni tasumiseks. Kostja müüs korteri 1999. aastal ning müügi hetkel kostjal korteriga seotud võlad puudusid. Juhul, kui hageja on pea 10 aastat hiljem avastanud oma raamatupidamisarvestustes vea, tuleb see hagejal parandada. Kui kostja oleks 1999. aastal teadnud, et tal on hageja ees võlg, oleks ta selle võta tasumise lahendanud korteri ostjaga.

HAGEJA SEISUKOHAD

3.Hageja esitas vastuseks kostja vastusele kirjaliku seisukoha (tl 21).
4.Hageja märkis, et kostja pole tõendanud seda, et tal võlgnevus puudub ning ta on tasunud hageja esitatud arved. Raha tasumist saab tõendada ainult kirjalike tõenditega.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud.
6.Kohus tuvastas, et hageja esitatud tõendi – Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt välja antud korteriomanike nimekirja (tl 8-9) kohaselt oli T.T. vallasjast korteri xxx omanik perioodil 08.07.1996. a kuni 17.02.1999. a.
7.Kinnistusraamatu andmete järgi kanti xxx korteriomandina kinnistusraamatusse (esmakinnistamine) 14.03.2006. a. Kinnistusraamatu II jakku kanti omanikuna L. R. 27.12.2005. a kinnistamisavalduse alusel (Viru Maakohtu Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr xxx).
8.Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt kostjale kuulunud korteri xxx teenustasu arveldustest ajavahemikul 01. detsember 1993 kuni 30. oktoober 2002. a nähtub, et sel perioodil on arvestatud tasumiseks 10 052,20 krooni (arvestatud september 1994. a kuni jaanuar 1999. a (kaasa arvatud)), perioodil 01.07.1995. a kuni 26.01.1999. a on makstud 8 863,21 krooni. Viimane hageja poolt tasumiseks esitatud arve on dateeritud 1999. a veebruar. 01.03.1999. a on arveldusi korrigeeritud miinusarvega – (miinus) 560,13 krooni ning 30.10.2002. a seisuga on välja toodud võlasumma 628,86 krooni (tl 12-14). Kliendile väljastatud arvete tõendist nähtub, et 30.10.2002. a on kliendile esitatud arve summas 628,86 krooni ning summa on laekumata (tl 11).

Nõude kvalifikatsioon

9.TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele.
10.Vastavalt VÕS RakS §- le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002. a, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
11.Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemik on september 1994 kuni jaanuar 1999. a, seega ajavahemik, mis eelneb 01.07.2002. a.
12.Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002. a kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001. a jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Lisaks sellele oli korter Pärna 23-39 vaidlusalasel perioodil vallasasi (vt KOS §§ 1-5).
13.Hageja märgib vastuseks kostja vastusele, et kostja kohustus on tõendada võla puudumist – seda, et kostja on tasunud kõik arved ning raha tasumist peab kostja tõendama

dokumentaalsete tõenditega. Samas ei ole hageja esitanud kohtule kostjale väidetavalt 30.10.2002. a esitatud arvet nr xxx summas 628,86 krooni, mille tasumist hageja nõuab. Seetõttu on mõistetav kostja vastuväide selle kohta, et kostjale on arusaamatu, millise teenuse eest viidatud arve esitatud on ning miks nõuab hageja 2006. a esitatud hagis 2002. a arve tasumist, kui soojuse eest kostjale peale 1999. a veebruarikuud tasumiseks arveid ei esitatud.

14.Kostja vastuväidetest tulenevalt viitab kostja sellele, et kostja pole hageja 2002. aastal esitatud arvet saanud, ning kuna peaaegu 10 aasta vältel pole hageja oma nõuet maksma pannud, on hagi aegunud.
15.Kohus märgib, et hagi ei ole õiguslikult ega tõenduslikult põhjendatud, hagi on aegunud ( VÕS RakS § 9 lg 2, TsÜS § 151), samuti on 600 kroonise aegunud ja ca 10 aastat tagasi selgunud võlanõude kohtusse esitamine ilmselgelt menetluslikult põhjendamatu ja perspektiivitu, arvestades, et hagi esitamisel on hageja menetluskulude summa olnud peaaegu võrdne nõude suurusega (514,20 krooni).

Menetluskulude jaotus

16.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti aegumise tõttu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja taotlust oma menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval