Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Malle Seppik ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.04.2007, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-21062
Tsiviilasi
Maria Andrejeva hagi Olga Minibajeva vastu 167 403, 02 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14. septembri 2007. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Minibajeva apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13.03.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Maria Andrejeva (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja advokaat Ants Nõmmik; Kostja Olga Minibajeva (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Jelena Smorodina
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 14.09.2007 otsus Maria Andrejeva hagis Olga Minibajeva vastu 167 403, 02 krooni saamiseks ning saata tsiviilasi Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja AS-ga SEB Ühispank 11.06.2004 soovilaenu lepingu nr 2004011074, mille alusel sai ta pangalt 150 000 krooni laenu. Laenu tagatiseks oli kostjale kuuluv korter asukohaga x. Laenulepingu kohaselt oli laenu kasutamise otstarbeks kostjale kuuluva korteri remont, BIG-i laenu refinatseerimine ja krediitkaartide kasutamine. 18.11.2004 sõlmis hageja soovilaenu lepingu nr 2001011074 lisa nr 1, millega suurendati laenusummat 50 000 krooni võrra.
2.Hageja poolt võetud laenu kasutati ainult kostja huvides ning kostja vara parendamiseks. Lisaks kostja korteri renoveerimisele ostis hageja kostja korterisse koduelektroonikat, mööblit ja tööriistakomplekti.
3.22.12.2005 sõlmiti AS-ga SEB Ühispank kokkulepe, mille alusel võttis kostja üle kõik hageja kohustused panga ees.
4.Vaatamata kostja lubadustele, ei ole ta asunud kulutatud summasid hagejale hüvitama. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 167 403, 02 krooni.
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt kasutas hageja kuue aasta jooksul kostja korterit elamiseks, selle eest kordagi tasumata. 2004. aastal planeeris kostja korteri remonti. Hageja lubas, et võtab laenu ja teostab korteri remondi ise. Hageja poolt võetud laenu tagatiseks on kostjale kuuluv korter. Pärast laenu saamist keeldus hageja remondi finatseerimisest ning kostja poeg A. Minibajev tegi remondi ise.
7.Kostja ei ole nõus sellega, et pangast võetud laenu kasutati ainult kostja korteri parendamiseks ja tema huvides. Järelmaksuga ostetud koduelektroonika, mööbel ja tööriistakomplekt on omandatud enne laenu võtmist ja nimetatud asju kasutas hageja ise. Kostja ei tea seejuures midagi televiisorite ja külmiku ostust. Kostjale on teada, et hageja ostis endale peale laenu saamist hulgaliselt kuldesemeid, sõiduauto Ford Mondeo hinnaga 42 000 krooni, käis mitmel korral Venemaal ja Valgevenes ning ostis korteriomandi asukohaga x.
8.Kuna hageja teatas kostjale ühel hetkel, et ta ei maksa rohkem laenu osamakseid, oli kostja sunnitud asuma ise laenu tagasi maksma, sest laenu tagatiseks oli tema korter. Kostja kinnitab, et ta sõlmis 22.12.2005 AS-ga SEB Ühispank kokkuleppe, mille alusel ta võttis üle kõik hageja kohustused panga ees. 18.10.2006 sõlmis kostja AS-ga SEB Ühispank laenulepingu nr L 0600447592 soovilaenu lepingu nr 2004011074 refinatseerimiseks.
9.Eeltoodu põhjal palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Esimese astme kohtu seisukoht
10.Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas hageja seletuse põhjal, et kostja poeg A. Minibajev oli hageja elukaaslane 1997. aastast kuni 2005. aasta novembrini. 2005. aastal abiellus A. Minibajev teise naisega. Hageja elas kostja korteris 2006. aasta maikuuni, ostis siis uue korteri ja asus mujale elama.
11.Tuginedes asjas kogutud tõenditele, leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele summas 37 984, 75 krooni s.o hageja poolt soovilaenu lepingu nr 2004011074 alusel pangale tagastatud laenu osamaksete ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kogu laenusummat kostjalt välja mõista põhjusel, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et laen oleks kantud kostja arvele. Isegi juhul, kui kogu laenusumma oleks kantud kostja arvele, ei oleks hageja nõue kogu ulatuses põhjendatud, sest kostja on laenulepingust tulenevad kohustused üle
võtnud (tl 8). Laenulepingu p 3.4 kohaselt oli laenu kasutamise otstarve kostja korteri remontimine, BIG-i laenu refinatseerimine ja krediitkaartide kasutamine (tl 75-80). Korteris remondi tegemine on tõendatud tunnistajate A. M ja N. J ütlustega.
12.Maakohus leidis, et tõendamata on hagiavalduse p-des 1-2 ja 5-12 nimetatud koduse majapidamise esemete ostmine ainult hageja raha eest. Samuti on tõendid vastuolulised, kellele ja mis asjad jäid peale kooselu lõppu. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt osteti Hobby Hallist osa asju hageja nimel, kuid osamaksed jäid tema kanda. Samuti viis hageja tunnistaja ütluste kohaselt korterist lahkudes kaasa televiisori ja kodukino, samuti mikrolaineahju ja triikraua. Kinnistusraamatu andmetel ostis hageja endale 20.06.2006 Pärnu linnas x asuva 32 m2 suuruse korteriomandi.
13.Kohtu arvates tuli arvestada faktilise asjaoluga, et hageja elas kostja korteris aastatel 1998-2005, kasutades nimetatud esemeid oma igapäevaelus koos oma elukaaslase – kostja poja A. Minibajeviga. Eelneva alusel ei ole põhjendatud esitada koduse majapidamise esemete maksmuse hüvitamise nõuet elukaaslase ema vastu s.t tegu ei ole õige kostjaga.
14.15.09.2006 määrusega vabastati Maria Andrejeva osaliselt riigilõivu tasumisest hagi esitamisel summas 7 750 krooni (oleks pidanud tasuma 8 750 krooni). Arvestades hagi rahuldatud osa, mõistis maakohus TsMS § 179 lg-te 4 ja 5 ja § 190 lg-te 1, 2 ja 3 alusel tasumata riigilõivu summast hagejalt välja 6 500 krooni ja kostjalt 1 250 krooni riigituludesse. Ülejäänud menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
15.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hageja nõue osaliselt rahuldati. Kostja palub ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
16.Kostja hinnangul on maakohus jätnud otsust tehes tähelepanuta, et kohtu poolt kosjalt hageja kasuks välja mõistetud summa koosneb osamaksetest ajavahemikus 09.07.2004 - 09.12.2005. Hageja katkestas laenu osamaksete pangale tagasi maksmise aga juba oktoobris 2005, mistõttu oli kostja poeg sunnitud maksma pangale 07.10.2005 3 593 krooni ja 10.11.2005 3 500 krooni. Seega on hageja tasunud pangale vaid 30 891,75 krooni.
17.Kostja ei eita, et laenuraha eest vahetati kostja korteril aknad, millele kulus 13 000 krooni, kuid ülejäänud laenusumma kasutas hageja enda otstarbeks. Kostja soovib rõhutada, et ta tõesti planeeris 2004. aastal teha korteris remonti ja hageja oli nõus võtma selleks kostja korteri tagatisel pangast laenu. Laenusumma kättesaamise järel aga keeldus hageja remonttöid finantseerimast ning 2004. aastal alustatud remont on seni lõpetamata. Lähtudes pere võimalustest, on kostja poeg omal käel kolme aasta jooksul jätkanud remondi tegemist. Lisaks sellele on kostja võtnud 2007. aastal täiendavalt laenu 160 000 krooni, et remont lõpule viia.
18.Hageja poolt kostja korteris 37 984,75 krooni ulatuses remondi tegemine on tõendamata. Isegi, kui hageja on kulutanud kostja korteri remondiks rahalisi vahendeid, ületab kostja poolt hagejalt ülevõetud laenukoorem igal juhul mitmekordselt hageja poolt kostja korteri remondile kulutatud võimaliku rahasumma. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tühistada hagi rahuldamise osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Maakohus on hagi rahuldanud summas 37 984, 75 krooni s.t hageja poolt soovilaenu lepingu nr 2004011074 alusel pangale tagastatud laenu osamaksete ulatuses. Milline on olnud seejuures nõude rahuldamise õiguslik alus, on jäänud maakohtu poolt selgitamata. Tõsi, poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja sõlmis AS-ga SEB Ühispank 11.06.2004 soovilaenu lepingu nr 2004011074, mille alusel ta sai pangalt 150 000 krooni laenu (tl 75-80). Nimetatud lepingu p-s 5.1 on hageja võtnud endale laenuandja ees kohustuse laen tähtpäevaks tagastada. Tuginedes asjas kogutud tõenditele, tuvastas maakohus, et hageja on laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud 37 984,75 krooni ulatuses. Kuidas aga hageja poolt endale võetud lepinguliste kohustuste täitmise tõttu saab lugeda kostja hageja ees samas ulatuses võlgu olevaks, maakohtu otusest ei selgu. Lepingu kui mitmepoolse tehingu põhitunnused ja sisu on kehtivas õiguses sätestatud VÕS § 8 lg-s 1, mille kohaselt on leping vähemalt kahepoolne tehing, millega lepingu üks pool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingute siduvuse sätestab sama paragrahvi lõige 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et lepinguline kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Nimetatud õigusnormid peegeldavad muuhulgas lepingu alusel tekkiva võlasuhte relatiivsust, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult lepingupoolte vahel (VÕS § 2 lg 1). Seega ei saa üksnes hageja ja AS-i SEB Ühispank vahel sõlmitud laenulepingust tuleneda kostjale kohustust hüvitada hagejale viimase poolt laenuandajale laenulepingu järgi tagastatud maksed.
22.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab muuhulgas seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Otsuse sisule esitatavad nõuded on sätestatud TsMS §-s 442, millele maakohtu otsus samuti ei vasta. Otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 nimetatud nõuetega, kuna kohtuotsuses puudub hageja nõude õiguslik analüüs. Ühtegi õigusnormi, mida kohus otsust langetades kohaldas, põhjendustes märgitud ei ole. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, s.t kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (TsMS § 656 lg 1 p 5). Ebaselgus ja pooltevaheline erimeelsus valitseb nii nõude olemasolu, aluse kui ka ulatuse suhtes ning maakohtu lahend pooltevahelisse vaidlusse selgust ei too. Tähelepanuvääriv on tõik, et ringkonnakohtu istungil ei tihanud ka hageja esindaja kolleegiumile nõude alust nimetada. Selliseks kujunenud menetluslik olukord viitab üheselt sellele, et maakohus ei ole täitnud TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid, mille kohaselt peab kohus selgitama välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudust kõrvaldada ning asuda vaidluse asjaolusid välja selgitama ja neile esimesena õiguslikku hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja õigusliku põhjendamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
23.Asja uuel läbivaatamisel tuleb vaidluse lahendamiseks maakohtul tuvastada, kas hageja oli kohustatud tegema kostja korterile kulutusi kokkuleppe alusel. Olenevalt pooltevahelise kokkuleppe sisust võib selline kokkulepe osutuda eelkõige VÕS eriosa 7. peatükis reguleeritud seltsingulepinguks, 8. osa 38. peatükis reguleeritud tööettevõtu lepinguks või tasuta iseloomu korral ka 2. osa 14. peatükis reguleeritud kinkelepinguks. Lisaks sellele võib VÕS § 1 lg 1 sisu silmas pidades pooltevaheline leping osutuda ka mõneks muuks
kokkuleppeks, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Nagu eespool märgitud, on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Vastavalt VÕS § 11 lg-le 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui pooled soovisid, et hageja teeks kostja korterile kulutusi ja saaks selle eest korteris tasuta elada, siis tehti kulutused lepingu alusel ja vaidlus tuleb sellesisulise kokkuleppe tuvastamise korral lahendada lepingulisel alusel. Kui kostja keelas hagejal peale pojaga kooselu lõppemist korterit edasi elamiseks kasutada, võiks tegemist olla kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille suhtes saaks kohaldada VÕS §-s 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid.
24.Kui aga hageja tegi kostja korterile kulutusi olemata selleks kokkuleppega (lepinguga) kohustatud, võib hageja olla kulutusi tehes tegutsenud käsundita asjaajajana VÕS § 1018 mõttes. VÕS § 1018 järgi on õigustatud käsundita asjaajamisega tegemist juhul, kui isik teeb midagi teise isiku kasuks ja soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või on asjaajamine avalikes huvides oluline. VÕS § 1023 lg kohaselt 1 võib käsundita asjaajaja muu hulgas nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. Kui aga asjaoludest nähtuvalt ei olnud asjaajamisele asumisel käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal VÕS § 1023 lg 3 järgi kulutuste hüvitamise nõudeõigust.
25.Kui pooltel puudus kokkulepe, mis kohustas hagejat kostja korterile kulutusi tegema ja hageja kulutuste tegemine ei ole käsitletav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes, võib hageja nõue tuleneda sellest, et kostja on saanud korterile parendusi ilma õigusliku aluseta, st kostja on alusetult rikastunud, ja peab saadu hagejale välja andma. Viimatinimetatud nõudealuse seab siiski kahtluse alla maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja oli kostja poja elukaaslane ja et pooled elasid alates 1998 aastast kuni 2006 aastani ühiselt kostja korteris.
26.Arusaadavalt on eeltoodud alternatiivsete nõude aluste seast põhjust valikut teha vaid juhul, kui eelnevalt leiab tõendamist, et hageja on kostja korterile üldse kulutusi teinud. Kui kulutuste tegemine leiab tõendamist ja maakohus leiab, et hagi kuulub mõnel eeltoodud alusel rahuldamisele, tuleb tähele panna, et võimalike hüvitatavate kulutuste ulatus sõltub sellest, millisel alusel kulutuste nõue rahuldada. Nõude lepingulise aluse korral sõltuvad nõude piirid kasutatavast õiguskaitsevahendist (VÕS 101). Õigustatud käsundita asjaajamise korral (VÕS § 1018) tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.t need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (VÕS § 1023 lg 3). Kui kulutuste hüvitamise nõue tuleb rahuldada VÕS § 1024 lg-s 4 või §-s 1026 märgitud asjaoludel, määratakse hüvitis (hüvitatavate kulutuste ulatus) VÕS §-s 1042 sätestatud tingimusi arvestades. VÕS § 1042 alusel kulutuste hüvitamise ülemiseks piiriks on tehtud kulutused ja selle sätte alusel ei saa arvesse võtta korteri väärtuse tõusu.
27.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.