Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-15911
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2008, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
A.-A. T. hagi E. R. ja T. A. vastu 4095 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
07. märts 2008
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
A.-A.T.(xxx)
Hageja esindaja:
I. T. (volikirja alusel)
Kostja:
E. R.(IK xxx)
Kostja:
T.A. (IK x)
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hagiavaldus Hageja, olles sel ajal Narva Eesti Gümnaasiumi (NEG) 11. klassi õpilane, soovis osaleda Londoni ekskursioonil 20. märtsil 2005. Hageja maksis kostjale T. A. raha 4095 krooni, mis oli nimetatud reisis maksumuseks. Summa 4000 krooni maksis hageja detsembris 2004 sularahas kostja T. A. kätte ja Narva Eesti Gümnaasiumi õppealajuhataja kätte 95 krooni enne reisi algust. Hageja haigestus 15. märtsil 2005 ja ei saanud seetõttu Londoni reisile sõita. Reisile mineku takistusest teatas hageja koheselt, samal kuupäeval, so 15. märtsil 2005 kostjale T.A.le ja palus ka raha tagastada. Käesoleva ajani on hagejale Londoni reisi raha tagastamata. Hageja leiab, et 1(8)
reisikorraldajaks on kostja E.R. ning kostja T.A. tegutses sealjuures kostja E.R. i esindajana ja reisi vahendajana. Hageja väitel ei ole ta saanud infolehti pealkirjaga „London – lapsevanematele“ ja „Teadmiseks lapsevanematele“. Hageja järeldab, et ka kostja T.A. ei ole selliseid infolehti saanud, sest lisatud failidest ei ole näha, kellele need on saadetud. Hageja leiab ka, et õppis NEG-s ning seega Pärnu koolide õpilaste tunnistused ei ole asjakohased. Hageja hilisemal väitel teatas ta lapse haigestumisest kostjale T.A.le mitte 15. märtsil 2005 vaid
Kostja väitel on ta seoses reisikorraldusega seotud lepingute ja kohustustega erinevate reisiteenust (transport – buss, laev, majutus jt) pakkuvate firmade ees (Tallink, hotellid, mis näevad ette ka ettemakseid teenuste osutajatele ja trahve hilise annulleerimise eest. Kostja väitel oli tal tehtud ettemakse bussifirmale ja Londoni hotellile ning kostja oli seotud Tallinki rühmabroneeringu tingimustega, mis nägi ette antud juhul koha annulleerimise korral trahvi 100% pileti maksumusest. Kostja leiab, et kostja T.A. tegeles selle grupi korraldusliku poolega ja ta oli kohustatud lapsevanemaid informeerima kõigist reisiga seotud tingimustest. Kuna asendusreisijat ei leitud ja 42 inimesele tellitud teenuseid tarbis 41 inimest, peaks puuduva ühe inimese osa kandma ülejäänud grupi liikmed, nagu viitab ka reisist loobumise tingimuste üks punkt. Kostja väitel kontrollis ta oma arvuti faile ja selgus, et kostjale T.A.le oli 2004 aasta novembris edastatud infoleht „London – lapsevanematele. Sõidame koos“ 2005 aasta kevadvaheajaks, so 16 – 24. märts planeeritud Londoni reisi kohta. Kostja koostas 10. veebruaril 2005 Londoni reisi programmi muudetud kuupäevadega (20. – 28. märts 2005) ning samal kuupäeval koostas ta ka reisiprogrammi juurde infolehe „Teadmiseks lapsevanematele“. Mõlemad korrigeeritud kuupäevadega dokumendid – reisiprogramm ja infoleht „Teadmiseks lapsevanematele“ edastas kostja kõigile Londoni reisi tellinud õpetajatele, mida kinnitavad ka reisil osalenud Pärnu õpilane ja tema ema. Kostja on seisukohal, et infolehe esitamist kostjale tõendab kaudselt ka hageja avaldus NEG direktorile, milles hageja märgib, et hageja esindaja teatas koheselt ja õigeaegselt takistusest minna Londoni reisile samal kuupäeval 15. märtsil 2005 kostjale T.A.le. Seega pidi hageja olema teadlik, et reisist loobumise korral vahetult, vähem kui viis päeva enne reisi, kaotab loobuja 100% reisi maksumusest. Kostja väitel teavitas ta 20. – 28. märtsi 2005 Londoni reisi korraldamisel reisijaid reisist loobumise tagajärgedest, sh asjaolust, et reisist loobumise korral vähem kui viis päeva enne reisi algust kaotab reisija 100% reisitasust. Kostja edastas infolehe „Teadmiseks lapsevanematele“, milles oli märgitud reisist loobumise tagajärjed, kõigile reisi organiseerinud õpetajatele ja sealhulgas ka kostja T.A.le. Kostja E.R. leiab, et hagejal puudub õigus nõuda reisitasu tagastamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: tellimus-lepingu blankett ((I kd, t.l.-130-132); teadmiseks lapsevanemale infolehe blankett (I kd, t.l.-133); väljatrükk failist „London – lapsevanematele. Hei, sõidame koos Londonisse“ (II kd, t.l.-4); väljatrükk failist „Kevadvaheajal Londonisse 20. – 28. märts 2005“ (II kd, t.l.-5); väljatrükk failist „Teadmiseks lapsevanematele“ (II kd, t.l.-6); Marina Soone kirjalik seletus (II kd, t.l.-7), Andre Soone kirjalik seletus (II kd, t.l.8); Kairi Põliste kirjalik seletus (II kd, t.l.-9); väljuvate kõnede eristus (II kd, t.l.-10). Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja E.R. i tõendid I kd, tl.l-182 ja II kd, t.l.-4 on identsed ning kohus viitab nendele II kd, t.l.-4. Samuti on identsed tõendid I kd, t.l.-183 ja II kd, t.l.-5 – kohus viitab II kd, t.l.-5; tõendid I kd, t.l.-184 ja II kd, t.l.-6 – kohus viitab II kd, t.l.-6; tõendid I kd, t.l.-185 ja II kd, t.l.-185 – kohus viitab II kd, t.l.-7; tõendid I kd, t.l.-186 ja II kd, tl.l.-8 – kohus viitab II kd, t.l.-8, tõendid I kd, t.l.-187 ja II kd, t.l.-9 – kohus viitab II kd, t.l.-9; tõendid I kd, t.l.188 ja II kd, t.l.-10 – kohus viitab II kd, t.l.-10. Kostja T.A. vastus Vastuses hagiavaldusele kostja T.A. hagi ei tunnista. Kostja väitel ei tegutsenud ta reisi korraldamisel pakettreisi vahendajana, vaid õpilaste esindajana suhtlemisel reisikorraldajaga kostja E.R. iga. Kostja leiab, et nõu tuleb suunata ainult kostja E.R. i vastu. 3(8)
Kostja palub tema suhtes jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud kostja E.R. i kanda. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et maksis reisi eest 2004 aastal sularahas 4000 krooni ja enne reisi veel 95 krooni laeval toitlustamise eest. Hageja on seisukohal, et kostja E.R. on reisikorraldaja ja kostja T.A. on vahendaja. Hageja nõudeks jääb tagastada talle 4095 krooni reisiraha. Kostja T.A. selgitab, et hageja esindaja teatas haigestumisest 15. märtsil 2005. Kostja T.A. võtab omaks, et summas 4095 krooni sisaldus raha reisi eest, söök ja veel 20 krooni, mille eest osteti lastele kommi ja kingitusi. Kuna hageja seda ei tarbinud, on kostja nõus summa 20 krooni tagastama. Kostja E.R. i väitel oli reisi maksumus 3980 krooni ja lisaks 95 krooni söögi eest laevas. Kostja E.R. teab, et raha koguti rohkem, kuid tema on saanud vastavalt õpilaste arvule iga õpilase kohta 3980 krooni, millele lisandub summa söögi eest. Kostja leiab, et kuna ta saatis kõigile teistele reisi tingimustega seotud dokumendid, siis miks ei pidanud ta neid Narva saatma. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et 20. kuni 28. märts 2005 toimus turismireis Londonisse, millest pidi osa võtma ka hageja. Hageja tasus kostjale T.A.le 4095 krooni reisi maksumuse katteks. Hageja loobus reisile minekust tervislikel põhjustel. Reisiraha on käesoleva ajani hagejale tagastamata. Selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja nõudeks on välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks 4095 krooni tagastamata reisiraha. Kostjad hagi ei tunnista. Kohus lahendab küsimuse, kas kostja T.A. tegutses reisikorraldaja E.R. i esindajana. Vaidlust ei ole, et kostja E.R. oli reisikorraldaja võlaõigusseaduse (VÕS) 44. peatüki mõttes, so reisiteenusega seotud toimingud, piletite muretsemine ja transpordi ning hotellide broneerimine, teostas kostja E.R. ja tasu reisi korraldamise eest sai samuti kostja E.R. . VÕS § 866 lg 1 ja lg 4 kohaselt, pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik (vahendaja) vastutab reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. Kostja T.A. väitel ei tegutsenud ta reisi korraldamisel pakettreisi vahendajana, vaid õpilaste esindajana suhtlemisel reisikorraldajaga kostja E.R. iga. Lähtuvalt VÕS § 658 lg 1, maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
4(8)
Kostja E.R. selgitab vastuses hagiavaldusele (I kd, t.l.-128), et kostja T.A. tellis temalt kui reisikorraldajalt õpilasgrupi, suurusega 39 õpilast + 3 saatjat õpetajat, reisi Londonisse, mis toimus
5(8)
Kohus leiab, et reisikorraldaja kasutas pakettreisilepingu alusena tüüptingimusi. Seda tõendavad kostja E.R. i väljatrükid failidest (II kd, t.l.-4-6) ja kostja enda ütlused, et edastas failides salvestatud infolehtedel nimetatud tingimused kõigile reisi organiseerinud õpetajatele, ka Pärnu koolide õpetajatele. Infolehed olid valmis trükitud ning võib eeldada, et isikutel, kes need kätte said, puudus võimalus nende osas läbi rääkida ja neid tingimusi mõjutada. Seega oli reisikorraldajal kohustus esitada tüüptingimused reisil osalejatele, sealhulgas ka hagejale ning sealjuures ei oma tähendust, kas nimetatud tüüptingimused esitati vahendaja kaudu või otse hagejale. Kohus nõustub hageja väitega, et hageja ei ole tüüptingimusi kätte saanud. Kohus peab vajalikuks korrata, et tsiviilkohtumenetluses peab menetlusosaline tõendama neid väiteid, millele ta tugineb. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja lg 2, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja E.R. ei ole tõendanud, et hageja oleks pakettreisi tüüptingimused kätte saanud. Kohtule esitatud blanketist „Teadmiseks lapsevanemale“ (I kd, t.l.-133) selgub, et p 1.3. on sätestatud „vähem kui 5 päeva enne reisi kaotab loobuja 100% reisi maksumusest“. Samuti on blanketi allosas tühjad lahtrid reisija ees- ja perekonnanime, kuupäeva ja allkirja jaoks, mille märkimisega peaks reisija kinnitama blanketil märgitud nõusoleku - „olen teadlik eespool loetletud reisitingimustega ja endale võetud kohustustest“. Lepingu lisa blanketil (I kd, t.l.-131) on samuti märgitud p-s 3.1. „vähem kui 5 päeva enne reisi kaotab loobuja 100% reisi maksumusest“ ning alumises osas lahtrid saatja-õpetaja andmete ja allkirja kohta. Kostja nimetatud dokumente, kus oleks märgitud hageja allkiri või muul viisil hageja nõustumus tüüptingimustega, kohtule esitatud ei ole. Kostja E.R. i väide, et ta edastas infolehe „Teadmiseks lapsevanematele“, milles oli märgitud reisist loobumise tagajärjed, kõigile reisi organiseerinud õpetajatele ja sealhulgas ka kostja T.A.le, ei ole põhjendatud. Kostja tõendid, Marina Soone kirjalik seletus (II kd, t.l.-7), Andre Soone kirjalik seletus (II kd, t.l.-8), Kairi Põliste kirjalik seletus (II kd, t.l.-9), ja väljuvate kõnede eristus (II kd, t.l.-10), ei tõenda, et hageja oleks tüüptingimusi sisaldava infolehe „Teadmiseks lapsevanematele“ või muu sarnase dokumendi kätte saanud. Nimetatud tõenditest selgub vaid, et Pärnu koolidest pärit reisijad on infolehe kätte saanud. Sellest faktist ei saa aga eeldada, et hageja on infolehed kätte saanud. Kõnede eristus näitab vaid kõne toimumise aega, kuid ei võimalda tuvastada kõne sisu ja seetõttu ei ole tõend väljuvate kõnede eristus (II kd, t.l.-10) asjakohane. Samuti ei ole põhjendatud kostja E.R. i väide, et hageja poolt tüüptingimuste kättesaamist võib kaudselt tõendada hageja avaldustega NEG direktorile (I kd, t.l.-116,117), millest selgub, et takistusest minna Londoni ekskursioonile teatas hageja esindaja koheselt ja õigeaegselt teatades samal kuupäeval so 15. märtsil 2005. Nimetatud asjaolu ei kinnita, et hageja oleks kätte saanud kirjalikus vormis esitatud tüüptingimused või reisikinnituse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt, kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega.
6(8)
Kuna ei leidnud tõendamist, et kostjad oleks hagejale edastanud tüüptingimused või reisikinnituse, milles sisalduks reisilepingu tingimus, et vähem kui 5 päeva enne reisi kaotab loobuja 100% reisi maksumusest, tuleb lugeda, et nimetatud tingimus ei ole kehtiv. Kohus tuvastas, et hageja ei ole tahteavaldust kostjatelt kätte saanud ning seetõttu ei ole vajalik võtta seisukohta hageja poolt reisist loobumisest teatamise tähtaja osas. Seetõttu ei ole ka vajalik hinnata hageja tõendeid kõnede eristus (II kd, t.l.-20-23), perearsti tõend (II kd, t.l.-24); EMT kliendiinfo elektronkiri (II kd, t.l.-25). Samuti ei ole vajalik anda vastust hageja väidetele ja kostjate vastuväidetele, mis käsitlevad hageja poolt reisist loobumisest teatamise tähtaega. Kuna poolte kokkulepe ei ole kehtiv, tuleb kohaldada seaduses sätestatut. Vastavalt § 874 lg 2 ja lg 3, kui reisija taganeb lepingust, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise suuruseks on reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib protsendina reisitasust ette näha lepingus Kohus leiab, et kuna reisija ja reisikorraldaja vahel kokkulepet reisitasu kohta ei eksisteeri, kaotab reisija poolt lepingust taganemisel reisikorraldaja õiguse reisitasule. Kui reisikorraldaja soovib nõuda reisijalt hüvitist, tuleb reisikorraldajal tõendada mõistliku hüvitise suurus, mis peab vastama reisikorraldaja poolt tehtud kulutuste suurusele konkreetse reisija kohta. Mõistlikud kulud tähendavad ka seda, et reisikorraldaja ei tohi alusetult rikastuda reisija makstud reisitasu arvelt kui reisija taganes reisilepingust ning põhjendama loobunud reisijale tehtud kulutusi. Kostja E.R. i väitel on ta seoses reisikorraldusega seotud lepingute ja kohustustega erinevate reisiteenust (transport – buss, laev, majutus jt) pakkuvate firmade ees (Tallink, hotellid, mis näevad ette ka ettemakseid teenuste osutajatele ja trahve hilise annulleerimise eest. Kostja väitel oli tal tehtud ettemakse bussifirmale ja Londoni hotellile ning kostja oli seotud Tallinki rühmabroneeringu tingimustega, mis nägi ette antud juhul koha annulleerimise korral trahvi 100% pileti maksumusest. Kostja T.A. selles osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud hageja osas tehtud kulutusi. Kostjate väited on üldistava iseloomuga ja ei ole tõenditega kinnitatud. Kostja E.R. ei ole nimetanud bussifirmade või hotellide andmeid, kus olid tehtud broneeringud, samuti ei ole nimetatud, kui suures summas tuli tasuda võimalikku leppetrahvi Tallinkile. Kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, so maksekorraldust või lepingut vms, millest selguks hageja osas tehtud kostjate kulud. Samuti ei leidnud kinnitust, et hageja asemel oleks reisil osalenud mõni teine isik. Kohus leiab, et kostjad ei ole oma kulusid tõendanud ning seetõttu ei saa neid hageja reisitasust maha arvata ning reisitasu tuleb hüvitada hagejale täies ulatuses. VÕS § 866 lg 4 kohaselt, reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik (vahendaja) vastutab reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. Vaidlust ei ole, et reisikorraldaja määratud reisitasu suuruseks on 3980 krooni + lisatasu 95 krooni hommikusöögi eest laevas, kokku 4075 krooni. Kostja T.A. võttis omaks, et kogus lisaraha 20 krooni igalt reisijalt, sealhulgas ka hagejalt. Kohus leiab, et nimetatud 20 krooni tuleb lugeda reisitasu hulka. Kostja T.A. ülesandeks oli koguda raha reisijatelt ja üle anda see reisikorraldajale. Kohus ei tuvastanud kostjate vahel kokkulepet selle kohta, mida lugeda reisirahaks. VÕS § 621 lg 1 ja lg 4 kohaselt, käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste 7(8)
suhtes. Käsundisaaja ei vastuta käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Kostja T.A. selgitas, et 20 krooni eest osteti kommi ja kingitusi. Kostja E.R. teatas kohtuistungil, et oli teadlik sellest, et raha korjati rohkem kui reisi tegelik maksumus. Seega võib lugeda, et reisikorraldaja on lisaraha kogumise heaks kiitnud. Kohus leiab, et hageja reisitasu 4095 tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Tõendid toimiku I köite lehekülgedel 14,16-45 jätab kohus tähelepanuta, kuna need esitas kohtule esialgne kostja NEG. Kohus asendas hageja taotlusel 22. mai 2007 kohtumäärusega esialgse kostja NEG kostjatega T.A. ja E.R. . Pooled nimetatud tõenditele viidanud ei ole. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 11. august 2005 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne kuni 31. detsember 2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Riigikohus on 22. detsembri 2004. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-04 (p 11) leidnud, et „juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitleda neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti“. Kohus rahuldas hagitäies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.