lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-153-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.12.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-153-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.12.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1076
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60Toimiku taastamineTsMS § 62 lg 1, 2Menetlustähtaja arvutamineTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (12)

lahend.ee
2-20-13986/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.04.20232-09-44858/41Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas31.12.20132-10-47420/91Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja22.11.20132-10-2569/111Tallinna Ringkonnakohus02.10.20132-06-21447/14Viru Maakohus Narva kohtumaja13.05.20082-05-15911/18Viru Maakohus Narva kohtumaja28.03.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-153-04 Määruse kuupäev Tartu, 22. detsember 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Natalia Petrova hagi Elamuühistu EDU (pankrotis) ja AS Tallinna Soojus vastu vara arestist vabastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/113/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Natalia Petrova erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 13. detsember 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 2004. a määrust kohtukulude väljamõistmise osas. Mõista välja Elamuühistult EDU (pankrotis) (reg. kood 80075331) ja AS-lt Tallinna Soojus (reg. kood 10026398) solidaarselt kohtukulu 4060 (neli tuhat kuuskümmend) krooni Natalia Petrova kasuks.
2.Erikaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada OSAÜHINGULE ADVOKAADIBÜROO ARVO JUNTI 24. septembril 2004. a Natalia Petrova erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Natalia Petrova esitas ringkonnakohtu menetluses avalduse hagist Elamuühistu EDU (pankrotis) (edaspidi EÜ EDU (pankrotis)) ja AS Tallinna Soojus vastu vara arestist vabastamise nõudes loobumise kohta põhjusel, et tema nõue on täidetud. Samas palus ta välja mõista kantud kohtukulu 19 814 krooni 75 senti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2.Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 2004. a määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu
2-05-361/9
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
08.01.2008
2-06-9136/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.04.2007
2-05-904/32Tartu Maakohus Tartu kohtumaja01.12.2006
2-04-2016/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval21.11.2006
2-05-2182/1Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.07.2006
3-2-1-50-06Riigikohus12.06.2006
26.
veebruari 2003. a otsus ja lõpetati menetlus Natalia Petrova hagis EÜ EDU (pankrotis) ja AS Tallinna Soojus vastu vara arestist vabastamise nõudes. EÜ-lt EDU (pankrotis) mõisteti hageja kasuks välja kohtukulu 4060 krooni. Ringkonnakohus leidis, et N. Petrova kohtukulude väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 60 krooni ja esimese astme kohtus õigusabi eest 2000 krooni, millest 1000 krooni on tasunud AS Tallinna Soojus. Asja on kahel korral arutatud Tallinna Ringkonnakohtus ja ühel korral Riigikohtus. Kokku on hageja teinud kulutusi õigusabile 18 127 krooni. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks õigusabile lugeda kokku 4000 krooni, millest 1000 krooni hüvitamata õigusabikulu asja arutamisel esimese astme kohtus ja 3000 krooni asja menetlemisel Riigikohtus ja ringkonnakohtus. Kohtukulud tuleb välja mõista EÜ-lt EDU (pankrotis), arvestades seda, et hageja korter oli arestitud EÜ EDU (pankrotis) võla sissenõudmisel ning kohtukulu tekkis just tema tegevuse tulemusena. Tuleb arvestada, et AS Tallinna Soojus on hageja andmetel 1000 krooni kohtukulust juba tasunud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Erikaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu määrus kohtukulude osalise väljamõistmise osas ning uue lahendiga rahuldada kaebaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks.
4.Ringkonnakohus ei arvestanud kohtukulude väljamõistmisel asja keerukusega, pika menetlusega erinevates kohtuinstantsides ning sellega, et hageja ei oma juriidilist kõrgharidust ning oma eluaseme kaitsmisel on professionaalse õigusabiteenuse kasutamine igati vajalik ja põhjendatud. Arusaamatu on välja mõista õigusabikuludena Riigikohtus ja ringkonnakohtus 3000 krooni, sest hageja kandis asja menetlemisel oluliselt suuremaid kulutusi.
5.Õigusabikulude väljamõistmisel on vajalik arvesse võtta ka vastaspoole tegevus, mis tingis antud asjas kuluka õigusabi. Kaebaja kantud õigusabikulud on usaldusväärselt tõendatud, kulude suurus on põhjendatud ning väljamõistetud summa ei ole mõistlik. Kaebaja rõhutab, et suurema osa kuludest õigusabiteenusele kandis ta seoses asja menetlemisega ringkonnakohtus ja Riigikohtus, mille tingisid AS Tallinna Soojus apellatsioon- ja kassatsioonkaebused. Ekslik on ringkonnakohtu põhjendus, et kohtukulud tekkisid EÜ EDU (pankrotis) tegevuse tulemusel. Hagi esitamise vajaduse tingis kaebajale kuuluva korteri arestimine. Arestimist taotles AS Tallinna Soojus. Seega põhjustas kohtusse pöördumise viimane.
6.Vastuses erikaebusele leidis EÜ EDU (pankrotis) pankrotihaldur, et erikaebus tuleks jätta rahuldamata. Tallinna Linnakohtu 26. märtsi 2003. a otsusega on tunnustatud N. Petrova omandiõigust vaidlusalusele korterile. EÜ EDU (pankrotis) ei saanud vabastada kolmanda isiku vara aresti alt.
7.Vastuses erikaebusele leidis AS Tallinna Soojus, et erikaebus on põhjendamatu ega tugine seadusele ja asjas tuvastatud asjaoludele. Kohtukulude väljamõistmine AS-lt Tallinna Soojus ei ole põhjendatud, sest hagist loobumisel ei pea kostja hagejale TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohtukulusid hüvitama. AS Tallinna Soojus ei ole isik, kes oleks pidanud tegema aresti kustutamise kanded hooneregistris ja ehitusregistris. 20. veebruari 2002. a hagi tagamise määrus kehtis tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumiseni 15. oktoobril 2002. a.
8.Vastuses erikaebusele leidis EÜ EDU (pankrotis) pankrotihaldur, et erikaebuses esitatud väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, lugedes, et kohtukulu 4060 (neli tuhat kuuskümmend) krooni mõistetakse Natalia Petrova kasuks välja solidaarselt Elamuühistult EDU (pankrotis) ja AS-lt Tallinna Soojus.
10.Esmalt käsitleb kolleegium N. Petrova erikaebuse väidet, et ta kandis kohtumenetluses oluliselt suuremaid kulutusi, kui ringkonnakohtu määrusega tema kasuks õigusabikuludena välja mõistetud. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult. Otsustamaks, millises ulatuses tuleb kohtukulud, sh õigusabikulud välja mõista, lähtub kohus TsMS §-st 60. Viidatud paragrahvi esimese lõike esimese lause kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustab asjas sisulise otsuse teinud kohus. Kõrgema astme kohtul on võimalik kohtukulude jaotust

muuta vaid juhul, kui asjas sisulise otsuse teinud alama astme kohus on rikkunud kohtukulude jaotamisel seadust või seadusega antud diskretsiooni piire. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole käesoleval juhul õigusabikulude suuruse määramisel rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Ringkonnakohus leidis, et asjas tuleb hageja kasuks vajalike ja põhjendatud õigusabikuludena välja mõista 4000 krooni, millele lisandus juba varem saadud 1000 krooni. Tuleb arvestada ka, et menetluses Riigikohtus rahuldati AS Tallinna Soojus kassatsioonkaebus.

11.Ringkonnakohtu määrust tuleb aga muuta kohtukulude jaotamise osas kostjate vahel. TsMS § 60 nimetab kohtukuluvõlgnikuna kohtumenetluse kaotanud poolt. Juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Küll tuleb igal konkreetsel juhul arvestada, kas menetluse kaotanud poolel olev isik on põhjustanud teise poole kohtusse pöördumise. Kolleegium on 19. detsembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-160-01 (RT III 2002, 3, 30) rõhutanud, et ainuüksi see, et isik osaleb menetluses kostjana, ei anna alust temalt kohtukulude väljamõistmiseks, kui ta ei ole teinud hageja poolt vaidlustatud tehinguid.
12.Käesoleval juhul põhjustas hageja kohtusse pöördumise eeskätt AS Tallinna Soojus, kes taotles korteri, mida N. Petrova soovis hagiavalduses aresti alt vabastada, arestimist. EÜ EDU tunnistas hagiavaldust täies ulatuses ka kogu edasikaebemenetluse jooksul. Kuid EÜ EDU ei ole vaidlustanud endalt kohtukulude väljamõistmist, mistõttu ei ole kolleegiumil alust käsitleda temalt väljamõistetud kohtukulude suurust. Küll aga on eeltoodule tuginedes põhjendatud välja mõista kohtukulud, s.t riigilõiv ja õigusabikulud EÜ-lt EDU (pankrotis) ja AS-lt Tallinna Soojus solidaarselt.
13.Õigusabikulude osas summas 1000 krooni, mille hageja on AS-lt Tallinna Soojus juba kätte saanud, ei ole kumbki pool kaebust esitanud, mistõttu puudub kolleegiumil alus seda osa õigusabikuludest käesolevas otsuses käsitleda. T. Tampuu, V. Kõve, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.