Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
27. märts 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-39296
Tsiviilasi
xxx OY Ltd avaldus väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
võlausaldaja xxx OY Ltd (registrikood xxx; asukoht xxx); võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Anton Filjaev (advokaadibüroo Raidla & Partners; asukoht Roosikrantsi 2 Tallinn); võlgnik osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Jana Lillemets; ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo (pankrotihalduri tunnistus nr 165; asukoht Vana-Posti 7, 10146 Tallinn).
esindajad
osaühing
xxx
pankroti
Kohtuistungi toimumise aeg
09. jaanuar 2008
Istungil osalenud isikud
Võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Anton Filjaev; võlgniku seaduslik esindaja Jana Lillemets; ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo.
2-07-39296
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
I Asjaolud Võlausaldaja xxx OY Ltd on esitanud avalduse osaühing xxx (edaspidi OÜ xxx) pankroti väljakuulutamiseks. Pooled on 20.06.2006 sõlminud süsivesinik-tooraine tarnelepingu nr AW-FT/06 dd, mille punkti 1.1. kohaselt kohustus võlausaldaja müüma ja võlgnik ostma süsivesinik-toorainet lepingus näidatud koguses ja kvaliteediga. Lepingu täitmise käigus sõlmisid pooled mitu lisakokkulepet. 02.08.2006 sõlmisid pooled lisakokkuleppe nr 3, millega määrati kauba hinnaks 62 USD/barrel tingimustel DAF-Läti piir ja fikseeriti, et võlgnikule on tarnitud 8557,647 tonni kaupa hinnang 467,85 USD ühe tonni eest. 15.08.2006 sõlmisid pooled lisakokkuleppe nr 4, mille kohaselt pidi võlgnik tasuma temale lisakokkuleppes nr 3 fikseeritud tarnitud kauba koguses 8557,647 tonni eest 15. augustiks 2006 1 141 872.41 USD ja hiljemalt 20. septembriks 2006 155 626.29 USD. Võlgnik pidi tasuma tarnitud kauba eest täies ulatuses hiljemalt 20.09.2006. Võlgnik jättis nimetatud tähtajaks oma kohustused täitmata. 16.10.2006 seisuga oli võlgniku põhivõla suuruseks 103 626.29 USD. Võlausaldaja on korduvalt esitanud võlgnikule nõudeid võla tasumiseks: 23.10.2006, 07.11.2006, 12.11.2006. 18.12.2006 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Seejärel sõlmisid pooled 28.12.2006 võla tasumise kokkuleppe, milles võlgnik võttis omaks võlgnevuse võlausaldaja ees summas 103 626.29 USD ja kohustus tasuma võlgnevuse kahes osas; 30.12.2006 90 000 USD ja 15.06.2007 13 626.29 USD. 29.12.2006 tasus võlgnik 90 000 USD, kuid 15.06.2007 jättis tasumata 13.626.29 USD. 09.08.2007 esitas võlausaldaja võlgnikule 60 425.07 USD saamiseks teise pankrotihoiatuse, millest 13 626.29 USD oli põhivõlg ja 46 798.78 USD moodustasid viivised. 28.08.2007 elektroonilises vastuses tunnistas võlgnik põhivõlga ja kokkuleppe rikkumist. Võlgnik avaldas, et tema majandusraskused on ajutised ja palus maksetähtaja pikendamist kuni 30.10.2007. Samas leidis võlgnik, et viivise arvestus ei ole õige. Kuna võlgnik ei ole tasunud nafta tarnelepingust tulenevat ostuhinda 154 670.66 krooni (13 626.29 USD) ega ole kustutanud võlgnevust 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamisest, siis on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse, milles palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ja välja kuulutada võlgniku pankrot. 05.11.2007 Harju Maakohtu määrusega algatas kohus OÜ xxx pankrotimenetluse ning määras ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu
2-07-39296 26.11.2007 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri selgituste kohaselt ei ole võlgnik, vaatamata nõudmisele, esitanud ajutisele pankrotihaldurile võlgniku majandustegevust puudutavaid dokumente. Aruande kohaselt oli võlgniku tegevusalaks toornafta ost-müük tollilaos ja vabatsoonis ning SVAP tehingud. Võlgniku põhilisteks koostööpartneriteks olid Venemaa, Valgevene ja Eesti ettevõtted, s.h tütarettevõte OOO xxx, kelle põhitegevusalaks on olnud toornafta hulgimüük. Ettevõttes töötas 6 töötajat, käesoleval ajal puuduvad ajutisel pankrotihalduril andmed, et ettevõttes oleks töölepingu alusel töötajad tööle vormistatud. Võlgniku 2003-2005.a majandustegevuse tulemuseks on olnud ca 5,4 miljoni krooni suurune kahjum. Võlgniku omakapital on 2005.a lõpus – 6 276 965 krooni. Võlgniku vara väärtuseks hindab ajutine pankrotihaldur 46 605 krooni, kohustusi on võlgnikul 12 815 097 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ning saneerimiseks, kuna kogu majandustegevus on lõppenud, töötajad lahkunud ning arvestades võlgniku tegevusvaldkonna hetkesituatsiooni, ei ole võlgniku osanikud huvitatud tegevuse jätkamisest. Võlgniku majandustegevust on viimastel aastatel finantseeritud peamiselt seotud isikute poolt antud laenudega. Võlgniku kohustused lähikondsete ees moodustavad 10,43 miljonit krooni ehk üle 80 % kõikidest võlgniku kohustustest. Võlgniku majandustegevuse lõpetamisele on suurt mõju avaldanud OOO Kontur SPB nõue summas 996 413 krooni, mis tuleneb SanktPeterburgi kohtu otsusest. Võlgnik nimetatud nõuet ei tunnista ja peab seda alusetuks, kuid tegemist on jõustunud kohtuotsusega. 2005.a tõi võlgnikule kahjumi SVAP-tehingutelt teenitud kahjum, mis ulatus 3,5 miljoni kroonini. Samuti on võlgnik teinud suuri investeeringuid rendipinnale, mida on kapitaliseeritud ning kajastatud bilansis põhivarana. Peale rendilepingu lõppemist on võlgnik kaotanud kogu investeeringu ja rendipinnale tehtud kulutused on kantud kuludesse. Kahju hüvitamise nõue on aegunud. Võlgnik omab võimalikke teadaolevaid kohustusi 12,8 miljoni krooni eest, millest 10,4 miljonit krooni on võlgnevused lähikondsete ja osanikega seotud ettevõtetele. Pankroti väljakuulutamise ja nõuete tunnustamiste korral kuuluks võlgniku lähikondsetele jaotise alusel väljamaksmisele üle 80 % pankrotipesast tehtavatest väljamaksetest. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks oleksid kuriteo tunnustega teod või rasked juhtimisvead. Võlgnik on võtnud oma senises majandustegevuses põhjendamatuid riske ning on majandustegevusse kaasanud võõrkapitali, mille kasutamise eest on tasutud märkimisväärseid intresse. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole tal võimalik anda hinnangut, kas pankrotimenetluses esineks vara tagasivõitmise võimalusi, kuna võlgnik ei ole täitnud teabe andmise kohustust.
III Kohtuistung 09.01.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja tunnistas võlausaldaja nõuet põhivõla osas ja võlgniku maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.
2-07-39296
IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlausaldaja xxx OY Ltd on esitanud avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks. Pooled on 20.06.2006 sõlminud süsivesinik-tooraine tarnelepingu nr AW-FT/06 dd, mille punkti 1.1. kohaselt kohustus võlausaldaja müüma ja võlgnik ostma süsivesinik-toorainet lepingus näidatud koguses ja kvaliteediga. Võlgnik lepingus kokkulepitud kohustusi ei täitnud.
2-07-39296 09.08.2007 esitas võlausaldaja võlgnikule 60 425.07 USD saamiseks pankrotihoiatuse, millest 13 626.29 USD oli põhivõlg ja 46 798.78 USD moodustasid viivised. 28.08.2007 elektroonilises vastuses tunnistas võlgnik põhivõlga ja kokkuleppe rikkumist, avaldas, et tema majandusraskused on ajutised ja palus maksetähtaja pikendamist kuni 30.10.2007. Kuna võlgnik ei ole tasunud nafta tarnelepingust tulenevat ostuhinda 154 670.66 krooni (13 626.29 USD) ega ole kustutanud võlgnevust 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamisest, siis on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse, milles palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku esindaja on 09.01.2008 toimunud kohtuistungil tunnistanud võlausaldaja nõuet ja võlgniku maksejõuetust. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud tarnelepingust ja selle lisadest (tl 16-20; 24; 26; 28; 32), pretensioonidest (tl 38; 40; 42), poolte kokkuleppest (tl 8) ja võlgniku vastustest (tl 50-51; 60) ning võlgnik on 09.01.2008 toimunud kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõuet, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue summas 154 670.66 krooni selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on võlgnikku kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) kahel korral: 18.12.2006 (tl 44-48) ja 09.08.2007 (tl 54-57). Võlgnik on pankrotihoiatused kätte saanud (tl 50-51; 59; 60). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ning saneerimiseks, kuna kogu majandustegevus on lõppenud, töötajad lahkunud ning arvestades võlgniku tegevusvaldkonna hetkesituatsiooni, ei ole võlgniku osanikud huvitatud tegevuse jätkamisest. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle täienduse kohaselt on võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga vara kokku 46 605 krooni, millest raha pankakontol on 378 krooni, nõuded ja ettemaksed 27 227 krooni, finantsinvesteeringute väärtuseks kuni 17 000 krooni ja põhivara turuhinnas 2 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku 12 815 097 krooni. Võlgniku 2003-2005.a majandustegevuse tulemuseks on olnud ca 5,4 miljoni krooni suurune kahjum. Vastavalt võlgniku 2005.a majandusaasta aruandele (tl 148) on võlgniku omakapital seisuga 31.12.2005 – 6 276 965 krooni, võlgniku 2005.a kahjum on olnud – 7 116 407 krooni. Hilisemaid majandusaasta aruannete esitamise kohustust võlgnik täitnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara, võlgnik tegutses juba 2005.a majandusaastal kahjumlikult ja võlgniku omakapital ei vasta seisuga 31.12.2005 ÄS § 136 sätestatud nõuetele ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. 2005. aasta lõpuks on võlgniku kahjum 7 116 407 krooni, 2006.aasta on lõpuks on kahjum 582 533 krooni. Eeltoodust tulenevalt pidi võlgniku juhatus olema teadlik, et olemasolevad varad ei kata olemasolevaid kohustusi ning ettevõttel ei ole võimalik antud olukorras oma tegevust kasumlikult jätkata. Vastavalt võlgniku 2005.a majandusaasta aruandele oli võlgniku omakapital seisuga 31.12.2005 - 6 276 965 krooni (tl 148), seisuga 31.12.2006 on võlgniku omakapital olnud – 6 859 498 krooni (tl 176), seisuga 05.11.2007 on võlgniku omakapital – 11 343 759 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus, peavad osaühingu osanikud otsustama kas osakapitali suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise,
2-07-39296 jagunemise või ümberkujundamise või esitama viivitamatult pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei ole peale 2005. aasta lõppu enam kordagi vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Nimetatule vaatamata ei ole võlgniku osanikud tarvitusele võtnud ÄS-s 176 nimetatud abinõusid, ega ole ka otsustanud pankrotiavaldust esitada. Ka võlgniku juhatus ei ole täitnud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse ilmnemisest. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole tal võimalik anda hinnangut, kas pankrotimenetluses esineks vara tagasivõitmise võimalusi, kuna võlgnik ei ole täitnud teabe andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgnik on viimasel aastal kandnud kuluks mitmeid nõudeid, mille tagasisaamist peab keeruliseks ning õiguslikult vaieldavateks. Samuti on kuluks kantud antud laenudelt viivisenõudeid. Kuluks kantud nõuded on olnud suunatud peamiselt kas Valgevene või Venemaa ettevõtete vastu. Suurim kuluks kantud nõue on võlgniku tütarettevõtte xxx vastu summas 2 105 481 krooni. Võlgniku esindaja on kinnitanud ajutisele haldurile, et kuluks kandmise on tinginud sealsete ettevõtete tegevuse peatumine või likvideerimine. Nimetatud väiteid ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalik kontrollida. 2006. aastaaruandest nähtuvalt on võlgnik tagastanud 2006. aastal lähikondsetele laenukohustusi kokku summas 1 011 811 krooni ulatuses. Nimetatud summade tagasivõitmine pankroti väljakuulutamisel võib olla õiguslikult vaieldav. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnusega tegu või raske juhtimisviga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 14.01.2008 määruses on kohus teinud ettepaneku võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 50 000 krooni. Võlausaldajad on teatanud, et nad ei soovi maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti on võlgniku esindad avaldanud ajutisele pankrotihaldurile, et võlgniku osanikud ning osanikega seotud ettevõtted ei ole nõus pankrotimenetlust finantseerima. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja OÜ xxx võlausaldajad ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.