T K hagi OÜ Toompuit vastu töötajale tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Viimane kohtuistung
14. veebruar 2007 algus kell 11.00
Menetlusosalised
Hageja:
T K (IK xxx, elukoht xxx)
Hageja esindaja:
vandeadvokaadi vanemabi (määratud korras)
Kostja:
OÜ T (RK xxx, asukoht xxx)
Kostja esindaja
vandeadvokaat I S (lepingu alusel)
I
B
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt T (RK xxx) hageja T K kasuks ühekordne hüvitis summas 118962 (ükssada kaheksa-teist tuhat üheksasada kuuskümmend kaks) krooni 08 senti ja alates 01.01.2007.a. igakuine hüvitis summas 101,06 krooni ning alates 01.01.2008.a. igakuine hüvitis summas 3519,94 krooni.
3.Jätta menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, võrdsetes osades poolte kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Hageja esitas 15.jaanuaril 2007.a. Viru Maakohusse kostja vastu hagi tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 165888,50 krooni. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 01.05.2002.a. raietöölisena. 20.01.2004.a. juhtus hagejal metsaraietööl tööõnnetus - langetatud puu kukkus otse hagejale peale, mille tagajärjel sai hageja raske kehavigastuse. Arstliku ekspertiisi 20.05.2004.a. otsusega nr 118104 ja 10.12.2004.a. otsusega nr 160994 on hagejal tunnistatud töövõime 100 % kaotus. Arstliku ekspertiisi 21.09.2004.a. otsusega nr V0413 ja 04.05.2006.a.otsusega nr 265904 on hagejal tuvastatud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Arstliku ekspertiisi otsusega nr 160994 on hagejale ettenähtud tervisekahjustusest tingitud lisakulutused: proteesid, retseptiravimid, sanatooriumituusikud 10 päeva kaks korda aastas, sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi ja kulutused kõrvaliseks hooldamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutuste orienteeruvad summad aastas: - proteesidele ja abivahenditele: pampersid 2100 krooni; uriinikotid 360 krooni; ratastool 720 krooni; treeninguseade jalgadele 1260 krooni; hügieenivahendid 300 krooni; hooldusvoodi 9000 krooni; raviseade 64000 krooni; retseptiravimid 2300 krooni; sanatooriumituusikud 600 kr/ööpäev 2 x 10 päeva, so 12000 krooni; - sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi: arstile 30 km 3 l bensiini; apteeki 30 km 3 l bensiini; Itaki (abivahendite müük) 80 km 8 l bensiini; Haapsalu Sanatooriumi taastusravi 1 kord 1000 km 100 l bensiini (500 km sinna ja tagasi viimine ja toomine 500 km); - hageja lisakulutused kolme aasta 2004 - 2006 eest on: - 20.01.2004 - 31.12.2004 summas 4272,95 krooni; - 01.01.2005 - 31.12.2005 summas 10015,25 krooni; - 01.01.2006 - 01.09.2006 summas 8757,35 krooni ja - 01.09.2006 - 31.12.2006 summas 2742,95 krooni , so kokku 25788,50 krooni. - kulutused kõrvalisele hooldamisele 4013,40 krooni kuus;
3.Hageja soovib saada hüvitust saamata jäänud palga osas: - alates 20.05.2004.a. 12 p eest 298,61 krooni; - alates 01.06.2004 - 01.03.2005.a.
krooni; - 2005.a. märtsi eest 876,13 krooni; - alates 01.04.2005-01.07.2005.a. 2694,87 krooni; - alates 01.07.2005-01.04.2006.a. 5161,30 krooni; - alates 01.04.2006-01.01.2007.a. 1819,17 krooni, so kokku 18555,08 krooni.
4.Tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §§-dest 100 ja 101 lg 1 p 3 ning Vabariigi Valitsuse 10.06.1992.a. määrusega nr 172 kinnitatud „Ettevõtete, asutiste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra“ (korra) palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista: - ühekordse hüvitise saamata jäänud palga osas 18555,08 krooni; - alates 01.01.2007.a. igakuise hüvitise 202,13 krooni; - ühekordse hüvitise hageja lisakulutuste hüvitamiseks 25788,50 krooni; - alates 01.01.2007.a. igakuise hüvitise 958,35 krooni lisakulutuste katmiseks; - ühekordse hüvitise: raviseadmele närvirakkude taastamiseks 64000 krooni; hooldusvoodile 9000 krooni; treeningseadele jalgadele saamiseks 1260 krooni ja ratastooli saamiseks 720 krooni; - igakuise hüvitise lisakulutusena hageja hooldamiseks hooldusõe või sanitari kuupalga alammääras alates 01.01.2006.a. 4013.40 krooni kuus, - jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kõik asjas hageja poolt kantud menetluskulud.
5.28.01.2008.a. esitas hageja avalduse nõude suurendamise kohta (tl 250-252). 2(13)
-
Avalduse kohaselt maksis hageja koos postikulude ja impordimaksetega 26.05.2007.a. ja 06.07.2007.a. ordinatsioon-dünaamilise raviseadme GIGER MD Combofit eest 29843,04 krooni; - hageja nõuab 2007.a. eest lisakulutuste hüvitamist summas 42136,38 krooni, so perioodi 20.1.2004-31.12.2007.a. eest kokku 67924,88 (25788,50 + 42136,38) krooni, - alates 01.01.2008.a. igakuist hüvitist 3511,36 krooni hageja edaspidiste lisakulutuste katmiseks, kuna 2007.a. hageja igakuised lisakulutused selles osas moodustasid keskmiselt 3511,36 krooni kuus; - ühekordse hüvitise 49893 krooni (ordinatsioon- dünaamiline raviseade GIGER MD Combofit 29843 krooni, elektriline funktsionaalvoodi Burmeier 14500 krooni ja standardne ratastool Invacare 5550 krooni); - igakuine hüvitis hageja hooldamiseks riigieelarvest finantseeritava tervishoiuasutuse hooldusõe või sanitari kuupalga alammäära ulatuses, kuid mitte vähem kui 60 % kuupalga alammäärast (endise korra p.8.5. vastavalt): alates 13.05.2004.a. kuni 30.09.2004.a. summas 6900 krooni; alates 01.10.2004.a. kuni 31.12.2004.a. summas 4838,40 krooni; alates 01.01.2005-31.12.2005.a. summas 24192 krooni; alates 01.01.2006-31.03.2007 summas 39312 krooni; alates 01.04.2007-31.12.2007 summas 26308,80 kroonikokku ajavahemikul 13.05.2004-31.12.2007 summas 101551,20 krooni.; alates 01.01.2008.a. summas 3326,40 krooni kuus .
II Kostja vastus ja poolte täiendavad kirjalikud seisukohad
6.Kostja võttis 12.03.2007.a. vastuses hagi osaliselt õigeks. Kostja arvates on hagejaga toimunud tööõnnetuses süüdi nii töötaja kui ka tööandja, süü astmeks vastavalt 60 % ja 40 %. Kostja rikkus oma tegevusega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 pp 1-6 nõudeid, jättes läbiviimata töökeskkonna riskianalüüsi, mille alusel oleks pidanud koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, teavitama töötajaid ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, mis oleks aluseks töökeskkonna sisekontrolli korralduseks. Kostja arvab siiski, et eeltoodud formaalset laadi nõuete rikkumine ainuüksi ei tinginud tööõnnetuse toimumist. Tööõnnetuse peamiseks ja tegelikuks põhjuseks on kostja hinnangul hageja poolt töö tegemisel ettevaatusabinõude jäme rikkumine. Hageja omas vajalikke eriteadmisi ja oskusi ning töötervishoiu ja ohutusalaseid teadmisi töötamiseks raietöödel, kuna oli läbinud Luua Metsakoolis 80 tunnilise raietöölise koolituse. Peale eeltoodu oli hageja juhendatud kostja koostatud ohutusjuhendite järgi, tema teadmised ja tööoskused olid kostja poolt kontrollitud ja ta oli lubatud iseseisvale tööle. Vaatamata eeltoodule hageja, rikkudes oma tegevusega kostja töökaitsejuhendi nr 2 pp 3.10, 3.11 ja 5.3, võttis vastu otsuse langetada puu rippuva puu peale, et maha paisata rippesse jäänud puu, seega ise kutsus esile viimasena langetatud puu kukkumise enda peale. Kostja on nõus hüvitama 40 % hagejale kahju sissetuleku ulatuses, millest hageja jäi ilma töövõime kaotuse tagajärjel, samuti 40 % hageja kantud kulud ravimitele, arstiabile, kütuse ostmiseks jm soetamiseks summast 25788,50 krooni. Kostja ei nõustu igakuise hüvitisega 958,35 krooni lisakulutuste katmiseks, kuivõrd nende kulude kohta ei ole teada, kas need kulud tekivad või mitte. Samal põhjusel vaidleb kostja vastu ühekordsele hüvitisele abivahendite eest ja igakuisele hüvitisele hooldusteenuse eest 4013,4 krooni. Menetluskulu palub kostja jätta kummagi poole enda kanda (tl 55-58).
7.Hageja oma 05.04.2007.a. arvamuses kostja vastusele ei nõustunud kostja osaga 40 % kulude hüvitamisest, kuna leiab, et tööõnnetusakti uurimiskokkuvõttes on esitatud hulgaliselt valeandmeid, mis vähendavad kostja süü astet: tööliste arv, tööde alustamise kuupäev ja langi pindala. VV 05.03.96 nr 67, jõustunud 14.03.96, kohaselt lisakulutuste kindlaksmääramisel ei võeta arvesse kannatanu süü astet töövigastuse saamisel, mida kostja on kinnitanud ka oma 20.04.2005.a. käskkirjas. Hooldusteenuse kohta kehtib VV 05.03.96.a. nr 67. Lisakulutused hüvitatakse olenemata 3(13)
sellest, kes teda hooldab. Hagejal on ametlik hooldaja alates 27.08.2004.a. olemas, kes teostab hagejale ka kõrvalist hooldust. Seoses sellega esitab hageja kostjale lisanõude kõrvalise hoolduse kulude hüvitamiseks ajavahemikus 27.08.2004 kuni 31.12.2005 summas 24200 krooni. Vastavalt VV määruse 28.10.98 nr 10 oli meditsiiniõdede palk 2500 krooni kuus, millest 60 % on 1500 krooni kuus. Alates 01.04.2007.a. on meditsiiniõdede kuupalk 8820 krooni, millest 60 %on 5292 krooni, mis on ka alates 01.04.2007.a. nõude suurus. Kuna kostja ei ole hagejale mingeid summasid maksnud, siis ei ole ka hageja saanud kellelegi maksta. Hageja ametlikuks hooldajaks on R H (tl 69-71).
8.Hageja esitas 21.05.2007.a. kirjaliku arvamuse Tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimistoimiku nr 8.11-40/276 materjalide ja uurimiskokkuvõtte kohta, leides, et uurimiskokkuvõtte järeldus, et tööõnnetuse põhjused on hageja poolt OÜ T töökaitsejuhendi nr 2 p-de 3.10, 3.11, 5.3 nõuete rikkumine, ei vasta tõele, kuna see järeldus põhineb mittetäielikul ja ebausutaval informatsioonil. Kostja poolt tööinspektsioonile esitatud informatsiooni ebausutavus seisneb selles, et hagejal puudub tööleping kostja poolt tööinspektsioonile esitatud kujul ja hageja ei tea, kuidas on sellisele töölepingule võetud tema allkiri. Hagejal olev töölepingu eksemplar on trükitud kujul, kostja poolt tööinspektsioonile esitatud on kirjutatud blanketile käsitsi. Nende kahe töö-lepingu eksemplaride tingimused ei lange kokku. Kostja töölepingu p 4.1 ei täpsusta, kes annab hagejale tööülesandeid ja teostab järelevalvet. Hageja töölepingu p 2.4 kohaselt tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib A T . Kokku ei lange töölepingu jagude numerat-sioonid, mis omavad sarnast mõttelist sisu. Töökaitsealase koolituse kaardil olev hageja allkiri on võetud hagejalt kolm nädalat pärast õnnetust, kui hageja viibis Kohtla-Järve haiglas. Seetõttu tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte järeldus, et tööõnnetuse põhjused on sealhulgas hageja poolt OÜ T töökaitsejuhendi nr 2 p-de 3.10, 3.11 ja 5.3 rikkumine ei vasta tõele, kuna on põhistatud võltsitud dokumendil. A T seletuskiri ei vasta tõele: helistajaks ei olnud K P , vaid J L , mis on selgunud hageja hilisemast vestlusest asjaosalistega. Tunnistustest jääb selgusetuks, milline kask hageja peale kukkus, kas eelmisel päeval või samal päeval langetatud. Õnnetuspaika on enne tööinspektsiooni esindaja saabumist moonutatud, lükates alla teise kase, kuna üheltki fotolt pole näha kase asukoht vahetult pärast õnnetust. Puuduvad andmed, et A T oleks pädev isik raietööde juhtimiseks ning et tema oleks läbinud selleks vastava õpetuse. Kuna A T’l puudus vastav kvalifikatsioon raietööde juhendamiseks ja ta rikkus jämedalt metsa - ja võsaraietöödel ohutustehnika eeskirju, pannes väikesele langile kõrvuti tööle neli inimest, selle asjaolu varjamiseks on esitatud valeandmed tööde alustamise aja, tööliste arvu ja langi suuruse kohta. K P seletuskirjas on varjatud teiste tööliste langil viibimist, ei ole usutav, et ta jaksas puu üksinda hageja pealt ära tõsta, hageja vennale helistamine on valetunnistus, kuna I K viibis sündmuskohal, seletusest ei selgu puude langetamise aeg ega see, kumb neist hageja peale kukkus. Vasturääkivusi on ka tööõnnetuse toimumise aja suhtes, kas 09.30 või 09.40 (tl 107-111).
9.Kostja esindaja ei nõustunud oma 07.02.2008.a. kirjalikus seisukohas hagi nõude suurendamise kohta hageja väitega, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt kasutatud kahju hüvitamise metoodika, mis on kinnitatud VV 10.06.1992.a. määrusega nr 172, kohaldamist käesolevas vaidluses. Kostja leiab, et peale võlaõigusseaduse jõustumist puudub õiguslik alus, mis võimaldaks sissetuleku vahe, millest kannatanu jäi tööõnnetuse tulemusena ilma, hüvitamist selliselt, et hüvis korrutatakse läbi Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Kostja ei ole nõus hageja ulatuslike kulutuste kütusele (bensiini) hüvitamisega, kuna hageja pole tõendanud nende seost enda tööõnnetuse järgse tervisliku seisundiga. Kostja arvamuse kohaselt ei saa lugeda tõendeiks füsioterapeut K V poolt allakirjutatud õiendeid hageja viibimise kohta taastusravil OÜs Biodesign (tl 298-299).
III Kohtuistungid 4(13)
19.04.2007.a.
10.Kohtuistungil nõustus kostja kompenseerima hagejale tervise kaotusest tekkinud kulusid põhjendatud kulutuste osas 40 % ulatuses. Kostja seletuse kohaselt hagejal ametijuhendit ei olnud, kuid oli tööohutusjuhend.
11.Hageja kostja poolt pakutava 40 % hüvitisega ei nõustunud. Hageja seletas, et kuigi ta õnnetusjuhtumist midagi ei mäleta, tingis temaga toimunud tööõnnetuse tema arvates asjaolu, et raielangil töötas liiga palju mehi. Hageja seletuse kohaselt ta omab saemotoristi tunnistust ja on varem raielangil töötanud. Hageja ei mäletanud, et tööandja oleks teda ohutustehniliselt instrueerinud, küll õpetati ohutustehnikat metsatöödel saemotoristi koolitusel.
14.06.2007.a.
12.Kohtuistungil nõustus kostja esindaja, et tööandja poolt tööinspektsiooni toimikusse esitatud hageja töölepingu eksemplari võib jätta tähelepanuta ja õigeks tuleb pidada hageja poolt kohtule esitatud töölepingut.
13.Hageja seletuse kohaselt pole ta tööinspektsiooni toimikus sisalduvale töökaitselase koolituse kaardile 01.05.2002.a. alla kirjutanud. Vastav allkiri võeti temalt peale õnnetusjuhtumit hiljem, siis kui hageja viibis juba haiglas.
06.11.2007.a.
14.Kohtuistungil esitas hageja esindaja Avinurme Metskonna langi nr 9 skeemi mõõtkavas 1:2000 (tl 230) ja kuulati üle tunnistajad L P (tl 232-233), K P (tl 235), I K (tl 237), J L (tl 239) ja A T (tl 241).
15.Kostja seadusliku esindaja A T seletuse kohaselt oli raielangil töödejuhatajaks A T . Hageja allkirja tema töökaitsealase koolituse registreerimise kaardile tagant-järele ei võetud (tl 242).
16.Hageja seletas, et tema hooldaja kasutab apteegis käimiseks sõiduautot Opel Vectra, mille kütusepaak mahutab 60 liitrit.
08.01.2008.a.
17.Kohtuistungil hageja seletas, et ta käib Tallinnas ravil kaks korda nädalas. Tallinnasse sõit edasi-tagasi on 300 km, nädalas sõidab auto 600 km.
18.Kostja leidis, et hageja mõistlik bensiinikulu üheks kuus on kuni 15 liitrit.
14.02.2008.a.
19.Hageja leidis, et kostja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 ja töölepinguseaduse §
49.Langil ei olnud tagatud piisav ohutus, sest see oli nelja töölise jaoks liiga väike. Hageja ei olnud juhendatud, kuidas käituda rippesse jäänud puu puhul.
20.Kostja ei vaidlustanud hageja nõudeid ratastooli osas 5550 krooni (tl 292), hooldusvoodi osas 14500 krooni (tl tl 291) ja ravitrenažööri Giger Combofit (tl 282-290) osas. Kostja peab ta hageja 2007.a. lisakulutuste osas põhjendatuks 5349,60 krooni, välja arvatud bensiinikulu. Perioodi 5(13)
20.01.2004 kuni 31.12.2004 osas aktsepteerib kostja summat 4272,95 krooni täielikult. Perioodi 01.01.05 kuni 31.12.2007 osas aktsepteerib kostja hageja ravikulusid ja kulusid abivahenditele, välja arvatud bensiinikulusid. Kostja peab hageja ja tema abiliste põhjendatud bensiinikuluks 10 l kuus, mis perioodi 01.01.2005 kuni 31.12.2007 osas on 5760 krooni. Liites sellele tööandja poolt aktsepteeritud kulud ja arvestades süü ulatust 40 % nõustub kostja summaga 11 866 krooni. Kostja arvates ei ole võimalik hüvitada kulusid, mille suhtes ei saa ette näha, kas need tekivad või mitte. Kostja on seisukohal, et ravikuludeks kulub hagejal 500-550 kr ehk keskmiselt 525 kr kuus, mida VÕS § 127 lg 6 järgi on võimalik välja mõista igakuiselt väljamakstava summana , arvestades tööandja süü ulatust. Kui sellele lisada bensiinikulu 700 krooni kuus, siis sellest 40 % on 280 kr, mille tööandja on valmis hagejale igakuiselt hüvitama. Hageja sissetulekute vahe hüvitamise nõude puhul tuleb arvestada, et alates 01.01.07 ületas hageja pension tema palga, mille ta sai tööõnnetuse hetkel. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud sissetulekute vahe arvestusega, sest hageja soovib palga indekseerimist ja tulenevalt sellest hüvitise määramist. Hageja poolt indekseerimise õiguslikuks aluseks võetud Vabariigi Valitsuse määrus 10.06.1992.a. nr 172 langes 01.07.2002 seoses VÕS jõustumisega ära ja indekseerimise võimalust tööandja hinnangul ei ole. Kuivõrd sissetulekute vahe on olemas, siis tööandja nõustub hüvitisega 20.05.2004 - 01.01.2007 summas 12550 krooni, millest 40% on 5020 kr. Kokkuvõttes kostja tunnistab sissetulekute vahe kompenseerimist 5020 kr, kulusid ravile ja bensiinile 11866 kr, seadmetele 19937 kr, kokku 36823 krooni ulatuses. Alates 01.01.08 on ravikulud 224 kr kuus. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude hooldaja tasu osas, sest hageja hooldajale H’le tasutakse vallavalitsuse eelarveliste vahendite arvelt hooldaja toetust.
IV Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad kirjalikud seisukohad, tsiviilasjas sisalduvad dokumentaalsed tõendid, kuulanud kohtuistungitel hageja ning tema ja kostja esindajate seletused ning tunnistajate ütlused, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
22.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 01.05.2002.a. töölepingu nr 9, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle raietöölisena. Hagejale andis tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist A T . Hageja põhipalgaks oli Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalk (tl 6).
23.Ida-Virumaa tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte 8.11.-40/276 kohaselt (tl 7-8) toimus hagejaga 20.01.2004.a. kella 9.40 paiku raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetus. OÜ T raietöölised T K ja K P tegelesid raietöödega vastavalt oma töö-lepingutele. Tööülesandeid andis OÜ Toompuit töödejuhataja A T . Tööülesanne oli langetada metsa raielangul, mis on Avinurme Metskonna metsas kvartal 171 eraldus 9. Raietööd oli alustatud 17.01.2004.a. Raielangu pindala 0,9 ha ja tööõnnetuse päevaks oli metsa lõigatud ca 0,2 ha. Tegemist oli lage raiega. Mõned puud, nagu seemnepuud, jäeti kasvama. Puude läbimõõt mahasaagimise kohal 10-25 cm. Puude liik: kask, kuusk, mänd. T. K lõikas metsa raielangu põhjaosas ja K.P lõunaosas. Eelmisel tööpäeval, so 19.01.04, T.K , saagides kasvavaid puid, jättis ühe kasepuu, pikkus 22 m, läbimõõt lõikekohas 25 cm, kasvava seemnepuu najale. Järgmisel tööpäeval, so 20.01.2004 kella 8.15 paiku tulles metsa töökohale nägi, et rippe jäänud eelmisest päevast puu ei ole kukkunud maapinnale ning võttis otsuse langetada järgmine puu rippuva puu peale, et maha paisata rippes olnud puu. Seda ta ka tegi. Kuid uus lõigatud puu pikkusega 22m läbimõõt lõikekohas 23 cm jäi ka seemnepuu rippesse. Rippejäänud puutüvede kõigutamine hoova abil ei andnud tulemust. T.K jätkas tööd ning hakkas koondama eelnevalt lõigatud 3 m pikkuseid palke ühele poole ja oksi teisele poole. Seda ta tegi 6-7 m kaugusel seemnepuust, mille najal olid rippes kaks puud. Ühel hetkel rippes puu, mis oli langetatud 20.01.04, kukkus alla otse T.K peale. Selle tagajärjel T.K sai raske kehavigastuse.
24.Uurimiskokkuvõtte kohaselt tuvastati uurimise käigus, et: 6(13)
-
-
-
T.K omas vajalikke erialateadmisi ja oskusi ning töötervishoiu ja tööohutusealaseid teadmisi töötamiseks, on läbinud Luua Metsakoolis 80 tunnilise raietöölise koolituse, on juhendatud tööandja poolt koostatud ohutusjuhendite järgi, tööandja poolt on läbi viidud teadmiste kontroll ning lubatud iseseisvale tööle; OÜ T ei olnud läbi viinud riskianalüüsi ega selle alusel koostanud tegevuskava; OÜ T töökeskkonna sisekontroll töödejuhataja poolt raielangil ei olnud igapäevane, vaid teostatati raielangi alustamisel, lõpetamisel, probleemide tekkimisel, tehnika tellimisel saetud puumaterjali äravedamiseks või rippesse jäänud puude langetamiseks. Sisekontrolli kord ei olnud kirjalikult määratud; OÜ-d T ei olnud tööinspektsiooni poolt kontrollitud (OÜ tegutseb 2,5 aastat); OÜ-s T ei olnud töökeskkonnaspetsialisti, neid kohustusi täitis tegevdirektor, kellel puudus töökeskkonnaalane koolitus.
25.Uurimiskokkuvõtte kohaselt olid T.K’ga toimunud tööõnnetuse põhjusteks: - T.K poolt OÜ T töökaitsejuhendi nr 2 metsa- ja võsaraietöödel p 3.10, 3.11 ja 5.3 nõuete rikkumine, mis sätestavad: - p 3.10 - keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega; - p 3.11 - keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele; - p 5.3.- kõigist töö ajal esinenud puudustest teatada töölõigu juhile. - OÜ T ei olnud läbi viinud töökeskkonna riskianalüüsi, mille alusel oleks pidanud koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, teavitama töötajaid ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest abinõudest, mis oleks tervelt aluseks töökeskkonna sisekontrolli korralduseks, millega rikuti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 nõudeid.
26.Kohtu hinnangul leidis kohtuliku uurimise käigus kinnitamist tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes väljatoodud õnnetusjuhtumi vahetu põhjus, et hagejale kukkus peale tema enda poolt õnnetusjuhtumi päeval, 20.jaanuaril 2004.a., langetatud puu, pikkusega 22 m ja läbimõõduga lõikekohas 23 cm. Samas kohus nõustub hageja kriitikaga uurimiskokkuvõtte kohta, et see põhineb osaliselt tööandja poolt mittetäielikult esitatud informatsioonil. Tõepoolest selgus kohtulikul uurimisel, et raielangil töötas koos hagejaga mitte kaks, vaid neli meest, et mitte K.P , vaid J.L teatas õnnetusjuhtumist tööandjale, et raielangil töötas ka kannatanu vend I.K . Uurimiskokkuvõtte kohaselt oli raielangi suuruseks 0,9 ha, kuid hageja poolt Avinurme metskonnast väljanõutud skeemi kohaselt oli langi suuruseks 0,5 ha (tl 230). Sellegipoolest kohus leiab, et uurimiskokkuvõtte põhijäreldused õnnetusjuhtumi põhjuste osas on paikapidavad.
27.Ida -Virumaa Tööinspektsiooni tööinspektori Leonid Pavlovi ütluste kohaselt sai ta andmed raielangi suuruse ja meeste paiknemise kohta töödejuhatajalt A T’lt ja tööliselt K P’lt, kes seletasid, kuidas järjekord rippes puude langetamisel oli. Inspektori ütluste kohaselt seadus ei nõua töötaja ametijuhendit, kuid tööliste suhtes vajalik on tööohutusjuhend. Inspektori arvates oli langil pikkust umbes 100-120 m ja laiust 40 m. Inspektori sündmuskohale tulles olid rippes puud alla lastud. Raielangi suuruse või tiheduse sätestab ainult tööandja töö-ohutusjuhend (tl 232-233).
28.Töödejuhataja A T ütluste kohaselt töötas õnnetusjuhtumi päeval langil neli töölist, kellest T.K ja K.P olid kostja töötajad, teised kaks pidid tulevikus kostja juures tööle asuma. Et eelmisel päeval oli langil üks puu rippesse jäänud, A.T teadlik ei olnud. T.K oli allkirja vastu tutvustatud kostja tööohutusjuhendiga, sellega tema tööohutusalane juhendamine piirdus. Haiglas T.K’lt selle kohta allkirja ei võetud. Õnnetusjuhtumist teatas J.L . Tööõnnetuse raportis kirjeldas A.T asjaolusid K.P ja J.L ütluste järgi. Inspektori tulekuni säilitati sündmuskoht nii nagu see oli õnnetusjuhtumi hetkel, välja arvatud, et mehed võtsid eelmisel päeval rippesse jäänud puu alla ja kannatanule peale kukkunud puu tõsteti pealt ära (tl 241). 7(13)
29.K P ütluste kohaselt jäi T.K 19.jaanuaril langil üks puu rippesse. Puud prooviti alla lükata pika varrega ja konksuga langetuslabidatega, kuid puu jäi ikkagi üles. Järgmisel päeval, 20.jaanuaril, töötas K.P hagejast umbes 50 m kaugusel. T.K jäi puu alla, mis oli langetatud 20.jaanuaril. Rippesse jäänud puu langetamise viis, nagu teisel päeval tehti, ei olnud lubatud. Tööinspektsioonile kirjutas K.P seletuse nii nagu asjast mäletas. T.K vabastas pealekukkunud puu alt J L . Eelmisel päeval rippesse jäänud puu võtsid töölised kolmekesi langetus-labidatega alla (tl 235).
30.I K ütluste kohaselt viibis ta õnnetusjuhtumi päeval langil, kuid kannatanust eemal. T.K’le kukkus peale samal päeval langetatud puu, mis oli jäänud teise okste peale üles ja langes T.K’le peale. Eelmisel päeval rippesse jäänud puu tõukasid I.K , K.P ja T. L õnnetusjuhtumi järgselt alla (tl 237).
31.J L ütluste kohaselt töötas T.K õnnetusjuhtumi päeval 20.jaanuaril temast umbes 35-40 meetri kaugusel. J.L lõikas teisel pool vaalu ja kui töö algusest oli möödu-nud paar tundi, nägi, et kahtlane puu kukub selja taha ca 5 m eemal. Seejärel kuulis J.L appihõikeid ja jooksis T.K juurde ning tõstis langenud kase tema pealt ära. T.K ’le kukkus peale samal päeval lõigatud rippesse jäänud puu. Eelmisel päeval rippesse jäänud puu oli keset seemnepuud kindlalt kinni. Langil töötas koos T.K’ga kokku neli töölist. Teised mehed jõudsid sündmuskohale ning seejärel helistati tööandjale. Rippesse jäänud puu tõmbasid ülejäänud töölised alla (tl 239).
32.Eeltoodu alusel kohus nõustub uurimiskokkuvõtte järeldusega, et hagejale kukkus peale tema enda poolt 20.jaanuaril langetatud, kuid kasvava puu rippesse jäänud puu. Tunnistajate ütlustest nähtub, et hageja poolt eelmisel päeval, 19.jaanuaril, langetatud, kuid seemnepuu rippesse jäänud puu, võeti ülejäänud raietööliste poolt ühiselt õnnetusjuhtumi järgselt alla, mistõttu õnnetusjuhtumi sai põhjustada hageja enda poolt 20.01 langetatud puu. Kas hageja langetas nimetatud puu eelmisel päeval rippesse jäänud puu peale eesmärgiga, et seda maha paisata, on kohtu hinnangul siiski küsitav. Sellise järelduse võib K.P ütluste alusel küll teha, kuid võttes arvesse, et viimane töötas hagejast 50 m kaugusel, ei pea kohus seda usaldusväärseks.
33.Võttes arvesse rippesse jäänud puude pikkust 22 m ja langil töötanud töömeeste ütlusi, et nad töötasid kannatanust 35-50 kaugusel, ei loe kohus usaldusväärseks ega tõendatuks hageja oletust, et hagejale võidi langetada puu peale teise töötaja poolt. Seoses sellega ei ole asjakohased ka hageja väited, et raielank oli nelja mehe töötamiseks liiga väike. Kohus arvestab siinkohal ka tööinspektori L.P ütlustega, et raielangi suuruse või tiheduse sätestab tööandja tööohutus-juhend (tl 232-233). Eeltoodu alusel teeb järelduse, et hagejaga toimunud raske tagajärjega õnnetusjuhtumi vahetult põhjustanud asjaoluks oli hageja enda poolt 20.jaanuari 2004.a. hommikul langetatud, kuid teise puu okstesse rippesse jäänud kasepuu, kukkumine hagejale endale peale, seda ajal, mil hageja puu läheduses töötas.
34.Mis puudutab muid hageja poolt väljatoodud uurimiskokkuvõtte küsitavusi, siis kohtu hinnangul nad selle põhijäreldusi ei mõjuta. Segaduse suhtes hagejaga sõlmitud töölepingu erinevate versioonidega nõustus kostja õigeks lugema hageja poolt kohtule esitatud töölepingu eksemplari (tl 6). Hageja väide, et töökaitsealase koolituse kaardil olev tema allkiri oli võetud kostja esindajate poolt kolm nädalat pärast õnnetust, kui hageja viibis Kohtla-Järve haiglas, ei leidnud tõendamist. Ka ei leidnud tõendamist, et õnnetuspaika oleks olnud enne tööinspektsiooni esindaja saabumist moonutatud.
35.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagejaga toimunud tööõnnetuse põhjustasid koosmõjus nii hageja enda kui kostja poolsed õigusnormide rikkumised. Hagejapooleks põhjuseks oli OÜ Toompuit töökaitsejuhendi nr 2 metsa- ja võsaraietöödel p 3.11 rikkumine, mis keelab rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses ükskõik milliste tööde teostamise. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes T.K’le süüksarvatud töökaitsejuhendi p 3.10 ja 5.3 rikkumist kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud. Lisaks sellele kohus leiab, et keeld rippesse jäänud puu ohtlikus 8(13)
läheduses töötada oleks pidanud hagejale kui Luua Metsakooli lõpetajale ja 1 a 7 k tööstaažiga raietöölisele teada olema mitte ainult töökaitsejuhendiga tutvumise tagajärjel, vaid ka mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt (VÕS § 7).
36.Kostja kui hageja tööandja poolseks tööõnnetuse põhjuseks oli kostja poolt TTOS § 13 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 nõuete rikkumine, mis seisnes selles, et kostja ei olnud läbi viinud töökeskkonna riskianalüüsi, mille alusel oleks pidanud koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, teavitama töötajaid ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest abinõudest, mis oleks tervelt aluseks töökeskkonna sisekontrolli korralduseks.
37.TTOS § 13 lg 1 kohaselt tööandja on kohustatud: p 1- viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; p 2 - vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; p 3- korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat; p 4- töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetus-abinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; p 5 - korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; p 6teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
38.Lisaks eeltoodule rikkus kostja töölepinguseaduse §-st 49 p 2 tulenevat tööandja kohustust kindlustada töötajale ohutud töötingimused ning p 7- kohustust täita töötaja suhtes seaduses ettenähtud muid kohustusi (TTOS § 13 lg 1 p 1-6).
39.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisel aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
40.Eeltoodu alusel kohus nõustub kostja vastuväitega, et hagejaga toimunud tööõnnetuses olid süüdi nii töötaja, kes oli raskelt hooletu, kui ka tööandja, kuid kohtu hinnangul ei jagune nendevaheline süü aste mitte 60 % ja 40 %, vaid võrdselt, so 50% ja 50 %, mis tähendab, et kohus jätab hageja tervisekahjustuse hüvitamiseks ettenähtud hüvitise selle väljamõistmisel kostjalt pooles ulatuses hageja enda kanda. 9(13)
41.Järgnevalt kohus analüüsib hageja poolt nõutud hüvitise suurust. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
42.Kohus võtab hüvitise summa väljaselgitamisel arvesse, et kostja ei vaidlustanud hageja nõudeid ratastooli 5550 krooni, hooldusvoodi 14500 krooni ja ravitrenažööri Giger Combofit 29843 krooni osas, mistõttu kohus loeb neid põhjendatuks. Hageja igakuistest lisakulutustest aktsepteerib kostja perioodi 20.01.2004 kuni 31.12.2004 osas lisakulutuste summat 4272,95 krooni täielikult. Perioodi 01.01.05 kuni 31.12.2007 osas aktsepteerib kostja hageja ravikulusid ja kulusid abivahenditele, välja arvatud bensiinikulusid, mille puhul kostja peab põhjendatud kuluks 10-15 l bensiini kuus.
43.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ravimisega seotud põhjendatud bensiinikuluks saaks arvestada ainult 15 l kuus. Kostja poolt aktsepteeritud perioodi 20.01.2004 - 31.12.2004.a. kulude arvestuste kohaselt (tl 13) ostis hageja perioodil 1380 km läbimiseks 115 liitrit bensiini summas 1291 krooni, mis teeb 4 kuu (sept.2004 - dets.2004). keskmiseks kuluks kütusekuluks 28,7 liitrit, läbitud vahemaaks 345 km ja keskmiseks kütusekuluks 100 km kohta 8,3 liitrit.
44.Perioodil 01.01.2005.a.-31.12.2005.a. ostis hageja 3630 km läbisõitmiseks 297, 89 liitrit bensiini summas 3795,75 krooni (tl 17), mis teeb kuu keskmiseks kütusekuluks 24,8 liitrit, läbitud vahemaaks 302 km ja keskmiseks kütusekuluks 100 km kohta 8,2 liitrit. Perioodil 01.01.2006.a.24.08.2006.a. on hageja ostnud 2180 km sõitmiseks 222 liitrit summas 3024,85 krooni (tl 29), mis teeb kuu keskmiseks kütusekuluks 27,75 liitrit, läbitud vahemaaks 272 km ja keskmiseks kütusekuluks 100 km kohta 8,2 liitrit. Perioodil 01.09.2006-31.12.2006.a. on hageja ostnud 590 km läbisõitmiseks 55,2 l bensiini summas 681,35 krooni (tl 29, 38), mis teeb kuu keskmiseks kütusekuluks 13,8 l bensiini, läbitud vahemaaks 147,5 km ja keskmiseks kütusekuluks 100 km kohta 9,3 l. Kohus leiab, et perioodi 20.01.2004- 31.12.2006.a. osas on hageja kuluarvestused bensiinikulu osas usaldusväärsed.
45.Alates 01.01.2007.a. on hageja kulutused bensiinile järsult suurenenud. Perioodil 01.01.29.03.2007.a. on hageja ostnud 3370 km läbisõitmiseks 383,56 liitrit bensiini summas 4902,25 (tl 89,93 pöördel) mis teeb kuu keskmiseks kütusekuluks 127,85 l, läbitud vahemaaks 1123,3 km ja keskmiseks kütusekuluks 100 km kohta 11,38. Hageja kuluarvestusest (tl 89) nähtub, et läbisõidetud 3370 km-st moodustab 2700 km taastusravile Tallinnasse 9 korda x 300 km. Perioodil 29.03.-31.05.2007.a. on hageja ostnud 5650 km läbisõitmiseks 568,78 l bensiini summas 8858,15 krooni (tl 129), mis teeb kuu keskmiseks kütusekuluks 284,4 l, läbitud vahemaaks 2825 km ja keskmiseks kütusekuluks 100 km kohta 10,06 l. Kuluarvestusest nähtub, et 5400 km läbiti taastusravile sõiduks 18 x 300 km. Perioodil 01.06.-31.12.2007.a. on hageja ostnud 17210 km läbimiseks 1727.39 l bensiini summas 24528,18 krooni (tl 255-256), mis teeb kuu keskmiseks kütusekuluks 247 l, läbitud vahemaaks 2458 km ja keskmiseks kütusekuluks 100 km kohta 10,03 km. Kuluarvestusest nähtub, et 16500 km läbiti taastusravile sõiduks 55 x 300 km.
46.Hageja on põhjendanud bensiinikulude suurenemist sellega, et ta hakkas jalgade liikumise taastusravi eesmärgil kaks korda nädalas Tallinnas ravil käima ning et sellist ravi tehakse ainult Tallinnas ja Pärnus. OÜ-s Biodesign taastusravil viibimise tõendina on hageja esitanud füsioterapeut K V poolt allakirjutanud õiendid (tl 93 pöördel, 132, 136, 258, 263, 267, 270, 279). Kostja arvamuse kohaselt ei saa füsioterapeut K V poolt allakirjutatud õiendeid lugeda tõendiks hageja viibimise kohta taastusravil OÜ-s Biodesign, kuna need pole vormistatud asutuse blanketil ega juhi poolt allkirjastatud. Äriregistri andmetel on OÜ BioDesign, registrikood 10881645, tegevusvaldkondadeks teadus- ja innovaatiline tegevus; arvutialased teenused (sh arvutigraafika- ja disainiteenused); reklaamiteenused; bioaktiivsete ainete uuringud, ost, müük, vahendus (va litsentseeritav tegevus); toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus (va litsentseeritav 10(13)
tegevus); konsultatsioonid tegevusaladel. Juhatuse liige I K , isikukood xxx. OÜ Biodesign 2006.a. majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingu tegevusalaks muud tervishoiuvaldkonnad
(EMTAK
8514). Tervishoiuameti tervishoiutöötajate registris (http://w2.tervishoiuamet.ee/mveeb/) on I K registreeritud arstina OÜs BioDesign.
47.Kuigi hageja bensiinikulud on 2007.a. tõepoolest järsult suurenenud, puudub kohtul alus nendega mittearvestamiseks. Hageja perearsti L.L tõendi kohaselt vajab hageja sügava puude tõttu ööpäevaringset kõrvalabi, ratastooli, funktsionaalset voodit ja taastusravi protseduure (tl 80). Tervishoiuameti tervishoiutöötajate registris on K V registreeritud taastusraviõena, kuid andmed tema töötamise kohta puuduvad. Hageja poolt OÜ BioDesign aadressil tellitud raviseadme Giger MD Combofit vastuvõtjaks on märgitud K V ( tl 285, 290). Eeltoodu alusel loeb kohus usaldusväärseks, et OÜ-s BioDesign teostas hagejale taastusravi protseduure K V ja arvestab tema poolt allakirjutatud tõenditega.
48.Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja lisakulutuste arvestust 2007.a. kohta summas 42136,38 krooni (6512,85+8858,15+26765,38) ja perioodi 20.01.2004.a.- 31.12.2007.a. eest kokku summas 67924,88 krooni (25788,50 + 42136,38) põhjendatuks.
49.VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvituse suuruse kohus. Hageja igakuised põhjendatud lisakulutused 2007.a. moodustasid keskmiselt 3511,36 krooni (42136,38/12). Eeltoodust tulenevalt hindab kohus hageja raviga seonduvate igakuiste lisakulutuste suuruseks alates 01.01.2008.a. 3511,36 krooni.
50.Hageja on esitanud nõude hüvitise saamiseks saamata jäänud palga osas. Hageja leiab, et kuigi VV 10.06.1992.a. määrusega nr 172 kinnitatud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord kaotas VÕS jõustumisel kehtivuse, on võimalik kahjuhüvitise arvutamisel rakendada selle korra metoodikat. Kostja sellega ei nõustu. Kostja leiab, et peale võlaõigusseaduse jõustumist puudub õiguslik alus, mis võimaldaks sissetuleku vahe, millest kannatanu jäi tööõnnetuse tulemusena ilma, hüvitamist selliselt, et hüvis korrutatakse läbi Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga.
51.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuigi VV 10.06.1992.a. määrusega nr 172 kinnitatud ajutine kord õigusaktina ei kehti, saab selles ettenähtud põhimõtteid rakendada kahju arvutamise metoodilise juhendina. VV 10.06.1992.a. määruse nr 172 p 1 kohaselt rakendati tööülesannete täitmisel saadud vigastuse ja muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamisel indekseerimist seoses elukalliduse ja palkade olulise kasvuga, kusjuures alates 2001. aastast korrutati määratud hüvis iga aasta 1. märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Ajutise korra p 2 kohaselt kahju hüvitamine seisneb kannatanule rahasummade väljamaksmises sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest ta jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel, kusjuures hüvitusest arvatakse maha seoses töövigastusega määratud invaliidsusgrupile vastav pension või töövõimetuse astmele vastav pension. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule muuhulgas hüvitada täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
52.Kohtu hinnangul on VÕS § 130 lg 1 kohaselt kahju arvutamise metoodika valik kohtu diskretsiooniõigus. Kohus leiab, et Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksi alusel indekseerimise rakendamine, millega võetakse arvesse elukalliduse ja 11(13)
ka palkade kasvu, ei ole vastuolus VÕS § 130 lg 1 regulatsiooniga. Sellest tulenevalt kohus nõustub hageja poolt sissetulekute vähenemise hüvitise väljaarvestamiseks kasutatud metoodikaga ning arvutustega, mille kohaselt seisuga 01.01.2007.a. moodustab ühekordne hüvis hageja sissetulekute vähenemisest perioodil 20.1.2004- 31.12.2006.a. summa 18555,08 krooni ja alates 01.01.2007.a. moodustab igakuine hüvis 202,13 krooni.
53.Hageja on esitanud vastavalt VV 10.06.1992.a. määrusega nr 172 kinnitatud ajutise korra p 8.5 nõude hageja kui spetsiaalset meditsiinilist hooldust vajava invaliidi hooldamiseks vajaliku igakuise hüvitise väljamõistmiseks riigieelarvest finantseeritava tervishoiuasutuse hooldusasutuse või sanitari kuupalga ulatuses, kuid mitte vähem kui 60 % kuupalga alammäärast. Kostja leiab, et hageja hooldajale H’le tasutakse vallavalitsuse eelarveliste vahendite arvelt hooldaja toetust (tl 138).
54.Kohus leiab, et hageja nõue hooldajatasu väljamõistmiseks on põhjendatud ka VÕS § 130 lg 1 alusel. Kostja vastuväited, et hageja hooldajale makstakse tasu vallavalitsuse eelarveliste vahendite arvel ja hageja ei ole sellist teenust kasutanud, hageja nõuet ei kummuta. Perearsti tõendi ja arstliku ekspertiisi otsuses 265904 on sedastatud, et hageja vajab liikumispuude tõttu ööpäevaringset kõrvalabi, kuna ei tule söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega ja liikumisega iseseisvalt toime (tl 12, pöördel, 80). Eeltoodust nähtub, et ööpäevaringne hooldus on hagejale objektiivselt vajalik. Vaidlust ei ole, et hageja hooldajaks on R H . Asjaolu, et Maidla Vallavalitsuse õiendi kohaselt makstakse alates 01.04.2005.a. R H’le igakuiselt hooldajatoetust (tl 138), ei välista kahjutekitanult kannatanu hooldamise eest hüvitise nõuet. Maidla Vallavolikogu
30.märtsi 2005. a määrusega nr 45 kinnitatud „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord Maidla vallas“ kohaselt on hooldajatoetus kohaliku omavalitsuse eelarvest 18-aastase või vanema inimese teovõimelisele hooldajale või eestkostjale makstav täiendav sotsiaaltoetus. Toetust on õigus taotleda isikul, kelle elukoht ja kelle hooldusel või eestkostel oleva isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel Maidla vald. Eeltoodust nähtub, et hooldajatoetuse puhul ei ole tegemist hageja hooldamise eest makstava tasuga, vaid hooldajale makstava sotsiaaltoetusega. Hageja poolt kasutatud hooldushüvitise arvestamise metoodika kohta kostja vastuväiteid ei esitanud. Sellest tulenevalt nõustub kohus hageja nõudega, et perioodi 13.05.200431.12.2007 osas kuulub ühekordse hüvitisena hageja ööpäevaringse hooldamise eest väljamõistmisele 101551,20 krooni ja alates 01.01.2008.a. on igakuise hooldushüvitise suuruseks 3326,40 krooni.
55.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VÕS § 139 lg 1 ja 3, mille kohaselt kohus vähendab kahjuhüvitist pooles ulatuses, rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja ühekordse hüvitise summas 24946,50 krooni raviks vajaliku ravitrenažööri Giger Combofit, hooldusvoodi ja ratastooli hüvitamiseks, ühekordse hüvituse summas 33962,44 krooni perioodil 20.01.2004.a.- 31.12.2007.a. tehtud hageja lisakulutuste korvamiseks, alates 01.01.2008.a. summas 1755,68 krooni igakuise hüvituse hageja lisakulutuste katmiseks, ühekordse hüvituse summas 9277,54 krooni hageja sissetulekute vähenemise hüvitamiseks perioodi 20.05.2004 - 31.12.2006.a. osas, alates 01.01.2007.a. igakuise hüvitise summas 101,06 krooni hageja sissetulekute vähenemise korvamiseks, ühekordse hüvituse summas 50775,60 krooni perioodi 13.05.2004 31.12.2007.osas hageja hooldamise hüvitamiseks ja alates 01.01.2008.a. igakuise hüvitise hageja hooldamise hüvitamiseks summas 1663,20 krooni, so kokku ühekordse hüvitise summas 118962, 08 krooni ja igakuise hüvitise alates 01.01.2007.a. summas 101,06 krooni ning alates 01.01.2008.a. summas 3519,94 krooni (101,06+1755,68+1663,20).
V Menetluskulud
56.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda. 12(13)
Viktor Brügel Kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.