Võlaõigus › Töövõtulepingud

3.2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2); 3.3 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt 04. augustil 2016 sõlmisid hageja OÜ Viljandi Tõstetööd ja kostja Vilvo Auto AS suulises vormis töövõtulepingu, millega kostja kohustus teostama hagejale kuuluva sõiduki Volvo FH registreerimisnumbriga 295 BRV (edaspidi „sõiduk“) täieliku hoolduse, sh lubas kostja teha mootori õli vahetus, filtrite vahetuse ning vajadusel ka muid töid. Täishooldus pidi hõlmama ka käigukasti ja mõlema tagasilla õli taseme kontrolli. Kostja tagastas hagejale kuuluva sõiduki 08. augustil 2016. 12. oktoobril Tallinnast Viljandisse sõites hageja seaduslik esindaja kuulis imelikku häält sõidukiga liikuma hakates. Viljandisse jõudes pöördus hageja koheselt remonditöökotta. 13. oktoobril helistas lukksepp hagejale, märkides, et tagasild on katki, sest tagasillas puudus vajalikus koguses õli. Pärast puudusest teadasaamist pöördus hageja kostja esindaja poole küsimusega, kas hoolduse käigus kontrolliti tagasilla õlitaset. Kostja kinnitas, et seda tehti. Sõiduki sõidukorda viimiseks oli hageja sunnitud vahetama välja tagasilla reduktori, mille tulemusel kandis hageja otsest varalist kahju (muudetud nõue tl 97) 3462,50 eurot. Lisaks jäi hagejal saamata tulu aja eest, mil sõidukit ei olnud võimalik kasutada. Hageja on kandnud kahju saamata jäänud tulu näol (muudetud nõue tl 96) 2938,50 eurot. Hageja palub mõista AS-lt Vilvo Auto OÜ Viljandi Tõstetööd kasuks välja 6401 eurot ja mõista kõik OÜ Viljandi Tõstetööd menetluskulud välja AS-lt Vilvo Auto ning jätta AS Vilvo Auto menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuludena 2080 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 1605 eurot. Kostja põhjendused Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: hageja esindaja Rein Kaarmäe ja kostja esindaja töökoja juhataja Oliver Õunapi vahel sõlmiti 19.juulil 2016 töövõtuleping. Pooled leppisid kokku teostatavate tööde loetelus, ning need fikseeriti remondilehel (tl 24). Tööd teostati. Ei avastatud lekkeid, mis oleks võinud viidata õli kadumisele sõiduki tagasillast. Kostja andis sõiduki hagejale üle 08.augustil 2016.a. Hageja teavitas kostjat 17.oktoobril 2016 asjaolust sõiduki tagasilla reduktor on katki.

Tegemist ei olnud õli puudusest tekkinud tagasilla purunemisega, vaid läbijooksuvõlli laagri ja tihendi purunemisega, mille tulemusena on õli sillast välja jooksnud, kuna ekspluateeritud on katkise laagri ja tihendiga sõidukit. Õige käitumine olnuks hageja poolt sõit peatada kohe, kui imelikku häält hakkas kostuma ja toimetada sõiduk remondikotta tõstetud tagasildadega. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et silmnähtavalt tagasilla täite-kontrollkorki ei ole avatud. Sõiduk läbis pärast hagejale kostja poolt üle andmist 5485 km. Sõidukit kasutati sügiskuudel ehitusplatsidel ja halbades tingimustes, mille tulemusena sõiduki rataste alt paiskuv pori, tolm on muutnud sildade välispinnad mustaks. Lisaks on oma osa silla määrdumises ka õlilekkel, mille tagajärjel mustus, tolm, pori jne eriti hästi kleepub detailide külge. Täite-kontrollkork on kostja poolt tehtud fotodel hästi nähtav. Kostja leiab, et õli puudumisel tagasillas puruneb laager ja tihend tavaliselt maksimaalselt enne 200 km läbimist. Sõiduki läbitud kilometraaž selleks ajaks oli 5485 km, arvestades sõiduki üleandmisest hagejale peale lepinguliste tööde teostamist. Vahemaa, mis on autoga läbitud remondilehe vormistamisest, kuni Üllar Asu töökojani on 5485 km. Kostja on küsinud hinnangut VOLVO Estonia OÜ-lt kui VOLVO veoautode margiesindajalt. Vastus kinnitab kostja seisukohta, et purunemise tekitas sillast tihendi purunemise tagajärjel välja tulnud õli, mille tagajärjel reduktor purunes. Seega saab järeldada, et reduktori purunemine toimus tihendi ja laagri purunemisest, mille tagajärjel õli sillast välja jooksis. Seega on kostja töövõtulepingut täitnud korrektselt ning kontrollimise hetkel oli õli tase normis. Kostja palub hagi rahuldamata jätta. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale palub kostja välja mõista hagejalt menetluskuludena 2180,84 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja esitas raha saamisele suunatud nõude (mis koosnes otsese kahju hüvitisest ja saamata jäänud tulu nõudest), mille alusena tugines hageja sellele, et hageja ja kostja vahel oli töövõtuleping. Hageja põhiväiteks on asjaolu, mille kohaselt hageja leiab, et kostja ei ole täitnud töövõtulepingut nõuetekohaselt ja on jätnud sõiduki tagasillas õlitaseme kontrollimata. Hageja väidab, et kui kostja oleks sõiduki tagasillas õlitaset kontrollinud, siis õli puudumise korral oleks ta pidanud hagejat teavitama ja vajaliku õli lisama. Hageja tugineb VÕS § 641 lg 2 p-le 1 ja p-le 2, mille kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja on hagiavalduse esitanud tuginedes VÕS § 115 ja § 127 jj sätetele, viidates asjaolule, et tal on õigus nõuda asja lepingutingimustele mittevastavusega põhjustatud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt töövõtuleping sõlmiti ja et kostja kohustus töövõtulepingu raames kontrollima sõiduki tagasilla õlitaset. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on kostjat teavitanud hageja poolt leitud puudustest. Samuti ei ole vaidlusalune asjaolu, et õli ei saanud väljuda tagasillast sõiduki seisu ajal õlitaseme kontrollkorgi või muu selleks otstarbeks ettenähtud ava kaudu.

Hageja esindaja on nimetanud eelistungil kokkuvõtlikena hagi aluseks olevate asjaolud, mille kohaselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt kostja kohustus teostama hagejale kuuluvale sõidukile tehnohoolduse, sealhulgas kohustus kontrollima sõiduki sildade õlitaset. Hageja sai sõiduki kätte 8.augustil 2016. 12.oktoobril 2016 kuulis hageja seaduslik esindaja Tallinnast Viljandisse sõites heli, mille järel ta pöördus autoremondilukksepa Üllar Asu poole. Selgus õli puudumine tagasillas. Kostja esindaja on nimetanud eelistungil kokkuvõtlikult kostja positsiooni alustena asjaolud, mille kohaselt kostja vaidle selle vastu et töövõtuleping sõlmiti, kuid kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Kostja leiab erinevalt hagejast, et töövõtuleping sõlmiti 19. juulil 2016. Kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud, vaid on kohaselt täitnud. Kohus leiab, et töövõtuleping sõlmiti 19.juulil 2016, sest asjas on esitatud sellekohane tõend – remondileht (tl 24). Kostja esitas arve (tl 25). TsMS § 293 lg 2 alusel antud Jaak Käämeri arvamuse (tl 36 (sellele eelnev kostja kiri küsimustega tl 37)) kohaselt on sõidukil mõlema tagasilla õli viimati vahetatud Norra Volvo esinduses 07.mail 2007, so 9 aastat tagasi. Nimetatud seisukohti kinnitas eriteadmistega isikuna ülekuulatud Jaak Käämer ka kohtuistungil (tl 107 pöördel), lisades, et olenemata läbisõidust pidanuks tagasillas õli vahetatama pärast 07.maid 2007 veel vähemalt kolm korda. Tõendeid õli hilisemate vahetuste kohta ei ole asjas esitatud. Üldtuntuks on asjaolu, mille kohaselt tehnohoolduse nõuete mittetäitmine toob kaasa väga erinevaid mootorsõidukite tehnilise mittekorrasoleku väljendusi mootorsõidukitel. Eriteadmistega isiku poolt esile toodud võimalikud rikke olemust kirjeldavad versioonid on järgmised: vahetamata õli madalast kvaliteedist tingituna tekkist laagri purunemine, mille järel tihend põles ära; laager purunes selle enda vanusest tulenevalt, millele järgnes eelkirjeldatu. Kuivõrd pärast tavapärasest erineva heli kuulmist hageja seadusliku esindaja poolt jätkas hageja seaduslik esindaja sõidukiga tavakiirusel sõitu Viljandi suunas, siis on võimatu täpselt öelda, mis järjekorras häired tekkisid. Seega on tegemist suure tõenäosusega olukorraga, kus sõiduki tagasilla rikke põhjustasid eriteadmistega isiku poolt nimetatud asjaolud. Eriteadmistega isik möönis, et isegi kui õli rikkega tagasillas on vahetatud, siis õlilekke võis põhjustada ka 12 aastat vana väljundvõlli mittekorras tihend, mille kaudu õli lekkis ja õli vähenemisest tingitud kõrge temperatuuri tõttu tagasilla detaili kuumenesid üle kriitilise piiri, kuivõrd puudus õli piisav määriv ja jahutav toime. Kõik eriteadmistega isiku poolt esitatud võimalikud rikke olemust kirjeldavad versioonid on hageja poolt asjaoluna esitatud õli vajalikus ulatuses puudumist välistavad ja ei sea sõiduki tagasilla rikke algpõhjuseks tagasillas õli vajalikus ulatuses puudumist. Täiendavate asjaoludena tõi Jaak Käämer välja asjaolu, et sõiduk osales aastaid liikluses Norras, kus on mere lähedusest ja ilmast tingitult suurem võimalus kahjustuste tekkimiseks sõidukile. Nimetatud asjaolud tõstavad Jaak Käämeri poolt esile toodud võimalike rikke olemust kirjeldavad versioonide realiseerumise tõenäosust veelgi. Eriteadmistega isiku Jaak Käämeri poolt antud ütlustes kahtlemiseks alused puuduvad. Samuti kinnitab kostja poolt esitatud asjaolu, mille kohaselt läbis hageja seaduslik esindaja sõidukiga tuhandeid kilomeetreid pärast kostja töökoja külastust, enne kui rike avaldus hagis kirjeldatud viisil.

Kostja töötajatena üle kuulatud Oliver Õunap ja Rando Tirmaste kinnitasid sõiduki tagasilla õlitaseme kontrolli läbiviimist (tl 105-107). Tunnistajate ütlustes kahtlemiseks alused puuduvad. Õli kvaliteedi kontroll toimus tavameetodil, mille täpsuse aste ei ole kõrge, kuid mis töövõtulepingu sisu vaidlusalusest elemendist (õlitaseme kontroll) tulenevalt ei too kaasa hagi rahuldamist. Hageja esindajate poolt kostjale etteheidete üheks alusväiteks on väide, et 20 liitri õli sõidu ajal väljumise järel oleks pidanud sõiduki all detailid olema õlised. Mitmel korral uuritud fotolt (tl 29), samuti fotodelt tl 34 ja 35 nähtuvalt on fotode tegemise ajal sõiduki tagasild väljundvõlli kohas õline. Seega ei ole hageja esindajate poolt esitatud asjaolusid eelosundatud fotolt nähtuv kinnitav ega kostja seisukohti ümberlükkav, eriti arvestades asjaolu, et hageja seaduslik esindaja läbis sõidukiga tuhandeid kilomeetreid pärast kostja töökoja külastust ja enne nimetatud fotode tegemist. Seega kinnituskiri koos graafikuga (tl 55-56), millega hageja soovis tõendada, et hageja teostas perioodil 12.08-05.10.2016 tõstetöid Centrumi objektil (kontrolliti, et teerajale ei satuks õlilaike, õlileket ei tuvastatud) ja kinnitus (tl 69), millega hageja soovis tõendada, et teises remonditöökojas auto tagasilla juures mingeid õliplekke ei olnud põrandal, ei välista õli väljumist paiskõlituse tulemusena paljudes muudes kohtades, mida sõiduk läbis pikkade vahemaade (üle viie tuhande kilomeetri) läbimise ajal. Tunnistaja Üllar Asu ütluste (tl 104) ja kirja (tl 54) kohaselt tekitas rikke tagasillas õli puudumine. Samas ei teadnud tunnistaja kinnitada tagasilla õlitaseme kontrollkorgi mitteavamist viimase 2 kuu jooksul sõiduki tema juurde toomise eelselt. Tunnistaja Üllar Asu ütlused ja kohtuistungil uuritud videomaterjal ei ole hagi rahuldamist tingivad, sest ka eriteadmistega isiku Jaak Käämeri eelosundatud versioonid viitavad sõiduki tagasilla rikke avaldumisele eelnevas faasis tagasillas õli vajalikus ulatuses puudumisele, millele aga omakorda eelnes sõiduki tehnilise korrasoleku muu viga, mis ei ole kostjale etteheidetav. Samal põhjusel ei ole hagi rahuldamist tingiv Jaak Kulli kirjast (tl 70) välja loetav, et tema arvamuse kohaselt, mis sama kirja kohaselt „ei pretendeeri eksperthinnangule“, oli tagasilla rikke põhjuseks ebapiisav õlitus. Hageja poolt esitatud fotod (tl 9-11) ja kostja poolt esitatud fotod (tl 26-28, 111) ei ole piisavalt informatiivsed, et neile tuginedes saaks tagasilla õlitaseme kontrollkorgi mitteavamist või õliga seotud keemiliste protsesside (sh põlemine) iseloomu või puudumist tõendatuks lugeda. Samuti ei tõenda poolte poolt esitatud väiteid fotod toimikulehtedel 30 – 33. Kohtuistungil helifailidena kuulatud telefonikõned hageja seadusliku esindaja poolt kostja töötajale puudutavad mittevaieldavat asjaolu – seda et hageja on kostjat puudustest teavitanud. Õige on hageja esindaja seisukoht, et hageja ei pidanud VÕS §-s 643 sätestatud töö ülevaatamise kohustust tagasilla õlitaseme ülekontrollimise kaudu täitma ja hageja ei ole VÕS § 644 lg 3 alusel kaotanud õiguse tugineda kostjapoolsele väidetavale lepingu rikkumisele. Nimetatu ei too siiski kaasa hagi rahuldamist, sest asjas poolte poolt esitatud ja kohtus uuritud tõendid ei kinnita hageja enda etteheidete sisuks olevate asjaolude olemasolu. Samal põhjusel ei tingi hagi rahuldamist hageja poolt esitatud järgmised tõendid: arve (tl 6), millega hageja soovis tõendada tagasilla uue reduktori hinda; arve (tl 7), millega hageja soovis tõendada tööde maksumust reduktori vahetamisel; arve (tl 8), millega hageja soovis tõendada tööde teostamist kostja poolt; maksekorraldus (tl 57), millega hageja soovis tõendada, et hageja on tööde eest Üllar Asule tasunud 1765.44 eurot, pangakontoväljavõte (tl 59), millega hageja soovis tõendada, et reduktori eest on makstud; sõidumeeriku väljavõtted (tl 68), millega hageja soovis tõendada, et perioodil 06.10.2016-12.10.2016 sõiduk seisis; kinnituskiri (tl 71), millega hageja soovis tõendada saamatajäänud tulu 9 päeva eest.

Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte (tl 99) on tekstifail, millest ei nähtu kellele kuus viiesaja eurost makset on tehtud ja kuivõrd viimased maksed on välja võetud novembris 2016, siis puudub vajalikult selge seos SIA-le Gruzovik.LV tehtud maksega (tl 59) 20.oktoobril 2016. Ka Aare Seemeni kaaskirjas (tl 100) sisalduv ja graafik (tl 101) ning hageja poolt esitatud arve (tl 102) ei ole esitatud põhiliste vaidlusaluste asjaolude suhtes määravat tähtsust omav. Eelnevast tulenevalt järeldab kohus, et hageja poolt esitatud põhilised faktiväited vaidlusaluste asjaolude suhtes ei leidnud kinnitust. Kuivõrd otsese kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude olemasolu on hageja poolt tõendamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka nõue saamata jäänud tulu osas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 125 eurot. Kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja palub välja mõista OÜ-lt Viljandi Tõstetööd AS Vilvo Auto kasuks kostja kantud menetluskulud summas 2180,84 eurot ja välja mõista OÜ-lt Viljandi Tõstetööd AS Vilvo Auto kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: tsiviilasja nr 2-17-683 materjalidega tutvumine; nõupidamine kliendiga; taotluse koostamine täiendavate tõendite võtmiseks asja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-17-683, kokku 2,5 tundi, so 312,50 eurot. Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: 10. mai 2017 eelistung 2 tundi, so 250 eurot; 06. september 2017 istung 5 tundi, so 625 eurot; Kohus arvestab asjaolu, et istungite kestvusele lisandub konsulteerimine kliendiga (enne ja pärast istungit) 30 minutit, kokku 1 tund so 125 eurot. Kokku: 10 tundi ja 30 minutit so 1312,50 eurot. Menetluskuludena ei arvesta kohus sõidule kulunud aega. Tõendeid otseste sõidukulude, s.o bussipileti või autokütuse maksumuse kohta, kohtule esitatud ei ole. Kohus ei loe esindaja õigusabikulu põhjendatuks arvel nr 20170500 nimetatud tegevuste osas, mis ei nähtu kohtutoimikust ja ei ole kohtu poolt kontrollitavad (so 05.04.2017 vastuse koostamine kliendi 05.04.2017. a e-kirjale 16m; 11.04.2017 riiklikult tunnustatud ekspertidele küsimuste koostamine ja hinnapäringute saatmine 18m;18.04.2017 kirjavahetus riiklikult tunnustatud ekspertidega 6m).

Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses õigusabikulud kokku on 1312,50 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.