Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kui

ASJAOLUD

Hageja nõue Hageja esindaja seletab, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil: x. Vastavalt AS Valga Elamu (õigusjärglane X AS) ja kostja vahel 21.jaanuaril 2004.a. sõlmitud hoolduslepingu kohaselt teostas hageja kostjale kuuluva eluruumi ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse. Hoolduslepingu p.3.5 kohaselt kohustus kostja tasuma haldajale iga kuu maksed ja maksete tähtajaks tasumata jätmise korral maksma viivist 0,2% maksesummast iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis tasumata talle perioodil mai 2006. a. kuni juuni 2007.a. esitatud halduskulu ja kommunaalmaksete arved kokku summas 12 443 krooni 90 senti ning viivise summas 3 117 krooni 20 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 01.07.2007.a. summas 12 443,90 krooni, viivis summas 3 117,20 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni.

Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks täies ulatuses ning kinnitab võlgnevuse olemas. Kostja avaldab oma valmisolekut võlgnevuse likvideerimise. Kostja avalduste kohaselt on ta võimeline igakuiselt tasuma üks tuhat viissada krooni võlgnevuse likvideerimiseks. (tl 14,23). Kohtukutse on kostjale 21.01.2008 edastatud. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, samuti ei teavitanud oma mitteilmumise seaduslikest takistustest. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt kostja kohalolekuta.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 6 kohaselt võivad tsiviilõigused ja kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need seaduse järgi või oma olemuselt ei ole isikuga lahutamatult seotud. Asja materjalidega /tl.7,8/ on tõendatud, et Tartu Maakohtu registriosakonna otsusega 16.05.2003.a. on AS X ümberkujundatud OÜ X. Tartu Maakohtu registriosakonna otsusega 18.06.2004.a. on OÜ X ühendatud X AS-iga. Seega on

hageja õigustatud esitama nõudeid, mis tulenevad tema õiguseellase nimel sõlmitud tehingutest. “Korteriomandiseaduse” (KomS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) § 75 lg. 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustus, millise täitmist reguleerivad eelnimetatud materiaalõigusnormid. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel 21.01.2004.a. sõlmitud hoolduslepingu kohaselt teostas hageja kostjale kuuluva eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse /tl.3/. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustis. Võlaõigusseaduse /RT 53/02-336/ (VÕS) § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Hoolduslepingu p.3.5. sätestab korteriomaniku (kostja) kohustuse tasuda haldajale (hagejale) maksed igakuuliselt /tl.3/. Asja materjalidega /tl.4/ on tõendatud, et kostja ei ole täitnud hoolduslepingust tulenevaid maksekohustisi. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.4/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud ning võlgneb seisuga 01.07.2007.a. halduskulu ja kommunaalteenuste eest hagejale 12 443 krooni 90 senti. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingu p.3.5. sätestab kostja kohustuse maksete tasumisega viivitamise korral maksta viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest /tl.3/. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast /tl.4/, saades viivise suuruseks 3 117 krooni 20 senti /tl.4/. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS § 101 lg. 1 p.1,3,6 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 12 443 krooni 90 senti ja viivis summas 3 117 krooni 20 senti.

Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni /tl.9/ väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra

kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.

Aivar Pellja kohtunik 19.03.2008.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.