Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

määruskaebuse kättetoimetamisest. Sellest tulenevalt on ka hageja pealkirjastanud 10.10.2007 kohtule esitatud avalduse määruskaebusena, kuid selle sisust ja taotluse sõnastusest tuleneb, et tegemist on taotlusega asja menetluse taastamiseks TsMS § 412 lg 3 järgi. Seega tuleb maakohtul eelnimetatud taotlus lahendada ja alles selle kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 412 lg 5). TsMS § 412 lg 3 sätestab, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Hageja esindaja sai 10.09.2007 kohtumääruse kätte 17.09.2007 ning esitas selle peale 10.10.2007 määruskaebuse. Kuivõrd maakohus on ise 10.09.2007 määruses ebaõigesti märkinud, et määruse peale saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruskaebuse kättetoimetamisest, käsitleb kohus määruskaebust menetluse taastamise avaldusena ning loeb, et see on esitatud tähtaegselt (esitatud määruses märgitud tähtaja jooksul). Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtul tulnuks tema ja esindaja esitatud põhistusi kohtuistungile ilmumata jätmise kohta kaaluda ja hinnata sisuliselt teisiti, arvestades asja lahendamise olulisust, selle tagajärgi hagejale ning objektiivseid, hageja tahtest sõltumatuid takistusi hageja õiguste kohtulikul kaitsmisel. Samuti palub hageja arvestada hea tava ja aususe printsiipi ootamatult tekkinud takistuse olemasolust kohtule teatamisest, mitte üksnes kohtusse ilmumata jätmise fakti. Hagi läbi vaatamata jätmisega jättis kohus hageja ilma oma õiguste kaitseks kohtus, kuna uuesti hagi esitamiseks on möödunud seadusega selleks ette nähtud tähtaeg. Hageja esindaja LÜ pidi määruskaebuse kohaselt 26.08.2007 planeerimatult sõitma teise riiki (Itaalia, Napoli), mistõttu ta ei saanud määratud päeval kohtusse ilmuda. Eestist väljasõidu vajadusest teada saades informeeris LÜ koheselt oma klienti, mille järgselt esitas hageja kohtule kirjaliku taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, viidates muu hulgas asjaolule, et ta ei ole juriidiliste teadmiste puudumise tõttu võimeline ilma esindajata protsessis osalema. Hagejal on õiguspärane ootus, et tema hagi vaadatakse läbi ning langetatakse õiglane otsus. Ta ei ole huvi hagi vastu kaotanud, ei ole hoidunud kohtusse ilmumisest kõrvale ega muul moel takistanud asja õiget lahendamist. Tuleb mõista, et isik, kes ei ole varem kohtuga kokku puutunud, ei tule iseseisvalt, ilma juriidilise nõustajata, kohtus asjaajamisega toime. Arvestada tuleb asjaoluga, et hageja esindaja LÜ ärasõidust saadi teada vaid mõni päev enne kohtuistungit. Hagejal ei olnud võimalik nii lühikese ajaga leida uut esindajat, kes oleks suutnud minna korraldavalt istungilt üle põhiistungile. Seega oleks kohtuistung tulnud ikkagi edasi lükata. Ka oleks uue esindaja võtmine toonud hagejale kaasa suuri rahalisi kulutusi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et taotlus menetluse taastamiseks tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. TsMS § 412 lg 3 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Sama paragrahvi lõike 4 järgi menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja hageja lepinguline esindaja olid istungi toimumisest ning istungile mitteilmumise tagajärgedest teadlikud. Küsimus seisneb selles, kas hageja ja hageja lepingulise esindaja poolt istungile ilmumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

TsMS § 412 lg 1 p 3 järgi ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Seega peab kohus, juhul kui hageja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmu, kuid on kohtule eelnevalt teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest, ja kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist, hindama, kas hageja istungile ilmumata jätmise põhjust saab hageja põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sätte sõnastusest tulenevalt pole selles märgitud mõjuvate põhjuste loetelu ammendav. Seega võib kohus sõltuvalt asjaoludest lugeda kohtuistungile ilmumata jätmiseks mõjuvaks ka mõne muu põhjuse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-07 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Hageja esitatud asja arutamise edasilükkamise taotluse kohaselt viibib hageja lepinguline esindaja kohtuistungi toimumise päeval välisriigis ning saabub Eestisse 02.09.2007, mille kohta esitab ka vastava dokumendi. Taotluse kohaselt ei ole hageja juriidiliste teadmiste puudumise tõttu võimeline istungil ilma esindajata osalema. Hageja lepinguline esindaja on välisriigis viibimise tõendamiseks esitanud kohtule 02.09.2007 Napoli - Tallinn lennupileti. Nimetatud piletist nähtub, et hageja esindaja on saanud pileti 02.09.2007 lennule Napolist Tallinnasse. Samas ei tõenda vastav pilet, et hageja esindaja oleks viibinud kohtuistungi toimumise kuupäeval välismaal. Samuti juhib kohus tähelepanu sellele, et hageja esindaja ei ole ootamatut välismaale sõitmise vajadust kohtule põhistanud. Nimelt ei ole hageja esindaja märkinud ühtegi põhjust miks tal oli vaja ootamatult välismaale sõita ja miks ta ei saanud vastavat sõitu edasi lükata. Seega leiab kohus, et hageja lepinguline esindaja ei ole istungile ilmumata jätmise mõjuvat põhjust põhistanud. Samuti leiab kohus, et ka hageja puudus kohtuistungilt mõjuva põhjuseta. Hageja oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik, kuid põhjendas ilmumata jätmist lepingulise esindaja viibimisega välisriigis. Taotledes kohtuistungi edasilükkamist oma lepingulise esindaja puudumise tõttu, pidi hageja arvestama ka võimalusega, et kohus ei loe taotlust põhistatuks. Vältimaks võimalust, et hagiavaldus võidakse jätta läbi vaatamata, tulnuks hagejal ilmutada vajalikku huvi oma taotluse lahendamise vastu ja ilmuda ise kohtusse. Kohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja kohtuistungilt puudumine poole enda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-94-06. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja lepingulisel esindajal ja hagejal puudus mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks, siis tuleb taotlus menetluse taastamiseks jätta rahuldamata ja menetlus taastamata.

Reet Laasmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.