2-08-3135/2 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-3135 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Võlausaldaja xxx on 30.01.2008 esitanud Harju Maakohtule avalduse xxx pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu 500 000 krooni. 12.04.2004 volitas xxx notariaalse volikirjaga xxx käsutama xxx poolt tagastamise teel omandatavaid maatükke. 13.09.2004 sõlmiti xxx, keda esindas xxx ja võlgniku vahel võlaõiguslik tagastatava maa müügileping. Müügilepingu alusel ostis võlgnik 4 000 000 krooni eest 1/6 xxx kuulunud tagastatavatest maatükkidest aadressiga xxx ja xxx. Müügilepingu punktide 2.1. ja 2.2. kohaselt tasus võlgnik ostuhinnast lepingu sõlmimise päevaks 3 500 000 krooni ja 500 000 krooni kohustus tasuma hiljemalt asjaõiguslepingute sõlmimise ajaks. Kuna 28.10.2004 tühistas xxx xxx volitused ja ise vabatahtlikult võlgnikuga asjaõiguslepinguid sõlmida ei soovinud, siis esitas võlgnik xxx vastu kohtusse hagi. Harju Maakohtu 23.10.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-810 võlgniku hagi rahuldati ja tuvastati kohtu poolt xxx tahteavaldus kõnealuste asjaõiguslike lepingute sõlmimiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2007 otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt jõusse ja Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Eeltoodust tulenevalt loetakse kõnealused asjaõiguslepingud sõlmituks kassatsioonkaebuse suhtes tehtud Riigikohtu lahendi nr 3-7-1-2315 jõustumisega 25.07.2007. Samast kuupäevast muutus võlgniku poolt Kaarel Sillale maksmisele kuuluv ostuhinna viimane osa summas 500 000 krooni sissenõuetavaks. 31.10.2007 esitas võlausaldaja võlgnikule pretensiooni, milles palus nimetatud võlg tasuda, kuid võlgnik seda ei tasunud. Võlgnik teatas suuliselt võlausaldaja esindajale, et on paar kuud tagasi nimetatud võla xxx ära tasunud. Võlausaldaja leiab, et nimetatud väide on põhjendamatu ja ettekääne on esitatud maksmiskohustuse mittetäitmiseks, kuna võlgnik on juba mitu aastat teadlik, et xxx ei ole õigust võlausaldajat esindada. Võlgnik on nimetatust teadlik, kuna oli menetlusosaliseks tsiviilasjas nr 2-05-810, kus võlausaldaja esitas tõendid xxx volituste tühistamise kohta, samuti on nimetatud asjaolu kajastatud Harju Maakohtu otsuses. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda 17.12.2007 kirjalikult hoiatanud kavatsusega esitada pankrotiavalduse ning võlgnik ei ole kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud 21.12.2007. Võlausaldaja palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ja võlgniku pankrot välja kuulutada. Harju Maakohtu 01.02.2008 määrusega on kohus võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajat tasuma pankrotimenetluse kulude katteks 20 000 krooni. 12.02.2008 on nõutud summa kantud kohtu deposiiti. Võlgnik vaidleb 26.02.2008 kirjalikus vastuses võlausaldaja nõudele vastu. Võlgnik leiab, et pankrotimenetluse algatamiseks puudub alus, sest võlgnik ei ole maksejõuetu. Kinnistusregistri andmetel kuulub võlgnikule 11 kinnisasja, milledest osadel puuduvad

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 2 p 1 sätestab, et kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 2 p 4 sätestab, et kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata ja võlgniku pankrotimenetlus algatamata. Võlausaldaja xxx on 30.01.2008 esitanud Harju Maakohtule avalduse xxx pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu 500 000 krooni, mis tulene13.09.2004 poolte vahel sõlmitud võlaõigusliku tagastatava maa müügilepingust (p 2.3.). Pankrotiavalduse kohaselt tühistas võlausaldaja 28.10.2004 Arvo Treieri volitused ja ise vabatahtlikult võlgnikuga asjaõiguslepinguid sõlmida ei soovinud, mistõttu võlgnik esitas xxx vastu hagi. Harju Maakohtu 23.10.2006 otsusega tsiviilasjas nr 205-810 võlgniku hagi rahuldati ja tuvastati xxx tahteavaldus asjaõiguslike lepingute sõlmimiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2007 otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt jõusse ja Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Eeltoodust tulenevalt loetakse asjaõiguslepingud sõlmituks kassatsioonkaebuse suhtes tehtud Riigikohtu lahendi nr 3-7-1-2315 jõustumisega 25.07.2007 ja samast ajast muutus võlausaldaja nõue summas 500 000 krooni sissenõutavaks. 30.10.2007 esitas võlausaldaja võlgnikule pretensiooni võlgnevuse tasumiseks, kuna võlgnik nõuet ei rahuldanud, esitas võlausaldaja 17.12.2007 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu, väites, et ta nõutava summa tasunud võlausaldaja esindajale. 05.03.2008 toimunud eelistungil selgitas võlgniku lepinguline esindaja, et xxx. müüs võlausaldaja esindajana kinnistud ja kuna käsunduslepingust tulenev kokkulepe oli, et ta saab tasu kinnistu müügist saadud rahast, siis maksis võlgnik talle võlausaldaja eest, samuti kinnitas xxx, et tal oli õigus raha vastu võtta. Eeltoodust tulenevalt leiab võlgnik, et nõue ei ole selge ja see tuleb lahendada hagimenetluses. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli 13.09.2004 sõlmitud võlaõiguslik tagastatava maa müügileping, mille punktist 2.3. tulenevalt tekkis võlgnikul kohustus tasuda võlausaldajale 500 000 krooni asjaõiguslepingu sõlmimisel. Kuna võlausaldaja ei nõustunud asjaõiguslepinguid sõlmima, esitas võlgnik Harju

2-08-3135 Maakohtule hagi, mis rahuldati. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 2 p 3 jõustus 25.07.2007 kohtuotsus, millega tuvastati kohtu poolt xxx tahteavaldus kõnealuste asjaõiguslike lepingute sõlmimiseks. Võlgnik ei ole vastu vaielnud kohustusele täita poolte vahel sõlmitud võlaõigusliku tagastatava maa müügilepingust punktist 2.3. tulenev kohustus 500 000 krooni. Võlgniku vastuväidete kohaselt on ta nimetatud kohustuse täitnud võlgniku esindajale xxx. Võlausaldaja leiab, et nimetatud vastuväide on põhjendamatu, kuna võlgnik oli kohtumenetlusest teadlik, et xxx ei olnud õigust võlausaldajat esindada. Harju Maakohtu 23.10.2006 kohtuotsuse kohaselt on võlausaldaja esitanud vastuväite, mille kohaselt xxx ei olnud volitust kinnistamata maatükkide võõrandamiseks, kuid maakohus asus vastupidisele seisukohale (tl 11-21). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu, väites, et on nõutud 500 000 krooni tasunud võlausaldaja esindajale xxx ning võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid võlausaldaja poolt 12.04.2004 xxx antud volituse lõppemise kohta ning nimetatut ei nähtu ka Harju Maakohtu 23.10.2006 lahendist, siis ei ole võlausaldaja nõue selge ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 nimetatud asjaoluga, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda 17.12.2007 kirjalikult hoiatanud kavatsusega esitada pankrotiavalduse ning võlgnik ei ole kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu, väites, et ta ei ole maksejõuetu. Võlausaldaja on tulenevalt PankrS § 10 lg 1 kohustatud põhistama võlgniku maksejõuetuse. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 nimetatud asjaoluga. Kohus leiab, et PankrS § 10 lg 2 nimetatud ühe asjaolu esitamine ei vabasta võlausaldajat võlgniku maksejõuetuse põhistamisest. Võlgniku vastuväidete kohaselt kuulub talle 11 kinnistut, võlausaldaja esindaja 05.03.2008 toimunud eelistungil esitatud vastuväite kohaselt ei ole kindel, et võlgniku vara väärtus ületab võlausaldaja nõude suurust. Kinnistusregistri andmetel kuulub võlgnikule 14 kinnisasja (tl 58103). Nimetatutest 9 (tl 64-65; 66-67; 68-69; 70-72; 73-75; 79-81; 89-95; 96-102; 103) on hüpoteegiga koormamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikule kulub 14 kinnisasja asukohaga Tallinnas, sealhulgas võlausaldajalt omandatud kolm kinnisasja, milledel puuduvad piirangud ja koormatised (70-75; 79-81), siis pole alust eeldada, et võlgniku varast ei piisa võlausaldaja nõude rahuldamiseks, järelikult ei ole tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Muud menetlusosaliste seisukohad ei ole asjakohased. Kuna kohus on jätnud algatamata xxx pankrotimenetluse, siis kuulub võlausaldajale xxx tagastamisele kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 20 000 krooni. Tulenevalt TsMS § 150 lg 3 tuleb jätta menetluskulud võlausaldaja kanda.