TCM Estonia OÜ hagi Lily Neimann vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
968,94 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417; asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ; e-post: [email protected])
esindajad
Kostja: Lily Neimann (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.RahuldadaTCM Estonia OÜ hagi Lily Neimann vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Lily Neimann’ilt TCM Estonia OÜ kasuks:
põhivõlg 690 (kuussada üheksakümmend) eurot ja 03 senti;
intress 70 (seitsekümmend) eurot ja 74 senti;
sissenõutavaks muutunud viivis 12 (kaksteist) eurot ja 27 senti.
3.Jätta hagi rahuldamata põhinõude osas 109,97 ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivise osas 45,93 ulatuses ja kahju hüvitamise nõude osas täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta hageja menetluskuludest 80 % kostja kanda ning 20 % hageja menetluskuludest hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
5.Määrata TCM Estonia OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 220 (kakssada kakskümmend) eurot.
6.Välja mõista Lily Neimann’ilt TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulud 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot.
7.Mõista Lily Neimann’ilt TCM Estonia OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 14.06.2017.a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 04.07.2017.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas vastuväite, ning andis asja üle Tartu maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.07.2017.a jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 27.07.2017.a esitas hageja hagiavalduse Tartu Maakohtule. 01.08.2017.a määrusega võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse. 11.08.2017.a esitas kostja vastuväite. 08.09.2017.a määrusega kohaldas Tartu Maakohus asja läbivaatamisel kirjalikku menetlust. 14.09.2017.a esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille Tartu Maakohus edastas kostjale ning andis tähtpäeva vastuväidete esitamiseks.
Hagiavaldus
2.Kostja sõlmis 10.10.2016.a portaalihalduri OÜ Omaraha vahendusel laenulepingu S16282165, mille alusel väljastati kostjale laen summas 800 eurot. Laenulepingu kohaselt koguintressimäär oli 27 % aastas, laenuperioodiks lepiti kokku 1 aasta ning maksegraafiku alusel tuli kostjal igakuiselt tagasi maksta 76,67 eurot. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Kostja on tasunud kokku 27,35 eurot, millest on arvestatud maha intressi ja viivise katteks.
3.20.04.2017.a loovutati nõuded TCM Estonia OÜ-le.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista:
4.1.laenulepingu S16282165 alusel põhivõlgnevus 800 eurot, millele lisandub tasumata intress perioodi eest 10.01.2017 – 10.04.2017.a summas 70,74 eurot ning viivis intressiga võrdses määras, so 0,075% päevas, alates 21.04.2017.a kuni 27.07.2017.a summas 58,20 eurot. Hageja on sõlminud inkassoteenuselepingu, millega tekkis hagejale kahju summas 40 eurot.
4.2.Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikuluna 270 eurot (ei sisalda KM). Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
5.Hageja esitas 18.09.2017.a täiendavad selgitused. Hageja kordas juba olemasolevaid väiteid täiendades väiteid asjaoluga, et Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu loovutati olemasolev nõue 20.04.2017.a kostja vastu hagejale TCM Estnonia OÜ-le, millega luges hageja seoses täies mahus kohustuste loovutamisega lepingu ülesöelduks. Kostja vastus hagiavaldusele
6.Kostja avaldas, et on nõus kirjaliku menetlusega, samuti nõustub, et ta on võtnud kiirlaenu ja jäänud viivitusse selle tagasimaksmisel. Kostja märgib, et ta ei ole nõus tasuma võlgnevust inkassofirmale, kes on kolmas osapool. Soovides sõlmida inkassofirmaga maksegraafikut lisanduvad juurde põhjendamatud menetluskulud, millega kostja ei nõustu. Hageja märgib, et ta soovib maksegraafikut põhivõlgnevuseosas Omaraha OÜ-ga, mitte inkassoga.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Kuna kostja on kohtule oma vastuses märkinud, et ta ei ole nõus tasuma võlgnevust inkassofirmale, kes on kolmas osapool, sest kui sõlmida inkassofirmaga maksegraafikut, siis lisanduvad juurde põhjendamatud menetluskulud, millega kostja ei nõustu. Kostja märgib, et ta soovib maksegraafikut põhivõlgnevuse osas Omaraha OÜ-ga, mitte inkassoga.
9.Kohus selgitab kõigepealt, et kohtul puudub võimalus suunata kolmandat isikut, ehk menetlusvälist isikut, kompromissläbirääkimistele kostjaga, seda on võimalik teha üksnes hageja ja kostja suhtes. Kuna aga kostja on oma vastuväites märkinud, et ei soovi tasuda võlgnevust inkassofirmale, ehk siis hagejale, siis kontrollib kohus, kas võlanõue on esialgselt võlausaldajalt hagejale üle läinud.
10.VÕS § 164 lg 1,2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 412 lg 1 sätestab, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
11.Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja loovutanud TCM Estonia OÜ-le olemasolevad nõuded (laenulepingust S16282165 tulenevad nõuded) 20.04.2017.a. Kohtutoimikust nähtub, et Omaraha.ee, ehk esialgne võlausaldaja on edastanud kostjale 20.04.2017.a teate lepingu üleandmisest aadressil: (tlk 34 pöördel). Nimetatud teates on ära märgitud leping, millest tulenevad nõuded on loovutatud, samuti on avaldatud loovutamise põhjus ning uue võlausaldaja nimi ning muud asjakohased andmed (konto nr, kuhu tuleb kohustus täita, samuti e-post ja telefon, kuhu võib pöörduda). Teatises on märgitud ka see, et edaspidi tuleb teha kõik maksed uuele võlausaldajale.
12.Seega, nõue on üle läinud uuele võlausaldajale ning kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud, sh on talle edastatud ka uue võlausaldaja kõik andmed. Kuna kostja ei ole väitnud, et ta ei oleks teatiseid kätte saanud või ta ei tea, kellele oma kohustust tuleb täita, vaid üksnes märgib, et ta ei taha kohustusi täita uuele võlausaldajale. Kuid kuna esialgne võlausaldaja on nõude loovutanud, sellest on teavitatud nõuetekohaselt ka kostjat, siis uueks võlausaldajaks on hageja, kes on asunud eelmise võlausaldaja asemele.
13.Hageja nõuab kostjalt: laenulepingu S16282165 alusel põhivõlgnevust 800 eurot, millele lisandub tasumata intress perioodi eest 10.01.2017 – 10.04.2017.a summas 70,74 eurot ning viivis intressiga võrdses määras, so 0,075% päevas, alates 21.04.2017.a kuni 27.07.2017.a summas 58,20 eurot. Hageja on sõlminud inkassoteenuselepingu, millega tekkis hagejale kahju summas 40 eurot.
14.VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal,
õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta nõustub, et ta on võtnud kiirlaenu ja jäänud viivitusse selle tagasimaksmisel.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on 10.10.2016.a portaalihalduri OÜ Omaraha vahendusel sõlminud laenulepingu S16282165, mille alusel väljastati kostjale laen summas 800 eurot, koguintressimääraga 27% aastas, laenuperioodiks 1 aasta ning maksegraafiku alusel tuli kostjal igakuiselt tagasi maksta 76,67 eurot.
16.Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus saab omal algatusel hinnata tehingu heade kommete vastasust (Riigikohtu 15.novembri 2000.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-00, 24. mai 2001.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01, 8.mai 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3206, 25.02.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08 jt). Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta.
17.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 redaktsiooni järgi tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
18.Kohtu tuvastatud asjaolude järgi ületas vaidlusaluse laenulepingu S16282165 kohaselt moodustatud koguintressi määr 27% aastas krediidi andmise ajal Eesti Panga poolt 31.05.2016.a 19,49% vähem kui kaks korda, mis annab eelduse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
19.Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 5.märtsi 2014.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 asunud seisukohale, et kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 17. juuni 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 9).
20.Seega ei ole nimetatud laenuleping tühine.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel
krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
22.Omaraha.ee ja kostja sõlmisid 10.10.2016.a laenulepingu nr S16282165, mille laenusummaks oli 800 eurot ning laenuperiood 1 aasta. Seega tulnuks kostjal teha viimane osamakse 10.10.2017.a, mida kinnitab ka kohtule esitatud laenulepingu maksegraafik (tlk 33).
23.Hageja on hagiavalduses viidanud lepingu ülesütlemise võlaõigusseaduse sätetele ning oma täiendavates selgitustes märkinud, et hageja on nõuete loovutamisega lugenud lepingu ülesöelduks.
24.VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega näeb võlaõigusseaduse säte ette, et hageja oleks pidanud tegema ülesütlemisavalduse teisele poolele. Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 mõttes. Kuna ülesütlemisavalduse tuleb teha teisele lepingupoolele, siis vastavalt TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.
25.Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 05.06.2013.a määruse punktis 15 märkinud, et lepingut ei ole võimalik lihtsalt lugeda üles öelduks. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 15.01.2014.a määruse punktis 17 mh märkinud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav. Avaldusest peab tarbija aru saama, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud (mh ülesütlemise kuupäev) ja temalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist. Ülesütlemisavaldus ei saa üldjuhul olla mingi muu dokumendi koosseisus, mis on nt pealkirjastatud „Teade", „Meenutus", „Laenukonto väljavõte" vms.
26.Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, näiteks ülesütlemiskirja kostjale, mis tõendaksid, et laenuleping on üles öeldud. Hageja on üksnes oma täiendustes välja toonud, et ta on lugenud laenu üleminekuga laenulepingu ülesöelduks. Hageja või võlausaldaja ühepoolne seisukoht aga ei oma mõju laenulepingu kehtivusele, seega on laenuleping kehtiv.
27.Eeltoodust tulenevalt ei ole laen täies ulatuses muutunud sissenõutavaks ning hagejal oli kohtusse pöördumisel õigus nõuda sellisel juhul mitte kogu laenusumma väljamõistmist, vaid kuni 10.07.2017.a tasumata osamakseid, mis olid hagiavalduse esitamise päevaks muutunud sissenõutavaks, seega 690,03 (9x76,67 eurot) eurot.
28.Kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud – ei ole oma rahamaksmise kohustust täitnud nõuetekohaselt: laenulepingu S16282165 täitmiseks on kostja tasunud kokku 27,35 eurot. Kostja jaatab oma vastuses samuti, et ta on jäänud laenulepinguliste kohustuste täitmisega viivitusse. Seega on hagejal õigus nõuda rahamaksmise kohustuse täitmist, kuid seda üksnes põhinõude osas, mis oli hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, so 690,03 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr S16282165 alusel põhinõude summas 690,03 eurot.
29.Hageja nõuab intressi väljamõistmist summas 70,74 eurot.
30.VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
31.Vastavalt laenulepingule nr S16282165 on koguintress 27 % aastas.
32.Kostja on tasunud laenulepingu täitmiseks kokku 27,35 eurot, millest on arvestatud intressi ja viivise katteks.
33.Kuna kostja on oma lepingulist kohustust rikkunud, mida ta on ka ise kohtule avaldanud ning lepingutes oli intressi maksmine kokku lepitud, samuti ei ole leidnud tuvastamist, et intressimäär oleks olnud heade kommetega vastuolus, siis rahuldab kohus hageja nõude intressi osas täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 70,74 eurot.
34.Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 58,20 eurot.
35.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.
36.Eelnevalt on tuvastatud, et kostja on rikkunud omapoolset rahalist kohustust, ei ole lepingus kokkulepitud osamakseid tasunud, kuna eelnevalt tuvastas kohus, et laenuleping on kehtiv ning viimane osamakse tuleks kostjal tasuda vastavalt kohtule esitatud laenulepingu maksegraafikule 10.10.2017.a.
37.Hageja on palunud välja mõista laenulepingu alusel viivis 0,075% päevas alates 21.04.2017.a kuni 27.07.2017.a kokku 58,20 eurot. Kuna kostja on oma raha tasumise kohustust rikkunud ning jäänud viivitusse, siis on hagejal õigus nõuda viivist, kuid vastavalt VÕS § 415 lg-le mitte 0,075 % päevas, vaid VÕS § 113 lg 1 viivise määra..
38.Eeltoodust oli 21.04.2017.a seisuga muutunud sissenõutavaks 460,02 eurot (6x76,67 eurot), seega on 21.04.2017.a kuni 10.05.2017.a viivis summas 2,02 eurot; alates 11.05.2017.a kuni 10.06.2017.a põhinõue summas 536,69, viivis 365 eurot; alates 11.06.2017.a kuni 10.07.2017.a põhinõue summas 613,36, viivis 4,03 eurot ja alates 11.07.2017.a kuni 27.07.2017.a põhinõue 690,03 eurot, viivis 2,57 eurot; kokku viivis 12,27 eurot.
39.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue viivise osas tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingu S16282165 alusel sissenõutavaks muutunud viivis kokku 12,27 eurot.
40.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingu S16282165 alusel kahju 40 eurot Kahju on hagejal tekkinud seetõttu, et kuna tema põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, on ta sõlminud inkassoteenuslepingu.
41.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
42.Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on seega: kohustus, võlgnikupoolne kohustuse rikkumine, tekkinud kahju võlausaldajal ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
43.Eelnevalt on kohus jõudnud seisukohale, et kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, mida ta on ka ise kohtule avaldanud.
44.Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks sõlminud inkassoteenuselepingu. Hageja väidab, et tema põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, samas interneti koduleheküljelt: http://www.okincure.ee/et/tcm-estonia/, nähtub, et hageja reklaamib ennast järgmiselt: „TCM Group International on maailma juhtivamaid organisatsioone võlgade sissenõudmisel. TCM asutati 1987.aastal, et käsitleda üha kasvavaid sissenõudmiskulude probleeme rahvusvahelisel turul ja tegeleda keerukate krediidi sissenõudmisega ülemaailmses majanduses. TCM nõuab sisse nii ettevõtete kui ka eraisikute võlgnevusi rohkem kui 100 riigis. OK Incure on osanik võlanõudjate grupis TCM Group International Ltd, omades ainuesindusõigust grupisiseste võlanõuete sissenõudmisel Eesti Vabariigis, samuti annab osanikustaatus meie klientidele paremad võimalused kiirema ja odavama võlamenetluse läbiviimiseks välisriikides.“1
45.Seega hageja väide, et tema põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine,ei vasta tegelikkusele.
46.Samuti juhib kohus hageja tähelepanu, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib
tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte lg 2 I lause kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
47.Seega kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oleks reaalselt kahju tekkinud, samuti lähtudes eeltoodud Interneti koduleheküljelt leitavast informatsioonist, ei ole usutav ka hageja väide, et sõlmitud on inkassoteenusleping, siis jätab kohus kahju hüvitamise nõude täielikult rahuldamata. Menetluskulud
48.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
49.Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt — ca 80 % ulatuses, siis tuleb hageja menetluskuludest 80 % jätta Lily Neimann kanda ja 20 % hageja menetluskuludest tuleb hageja endal kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
50.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv kokku summas 175 eurot ja õigusabikulu 270 eurot, mis ei sisalda käibemaksu ja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
51.Menetluskulude nimekirja kohaselt sisaldab õigusabikulu järgmisi toiminguid: nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine 1 tund; hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimine, kogumine) ja koostamiseks 1,5 tundi ning hagi kohtusse esitamiseks (lisade komplekteerimine) 30 minutit, kokku 3 tundi, tunni hind on 90 eurot.
52.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
53.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
54.TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu.
55.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
56.Kohus leiab, et hageja õigusabikuludest on põhjendatud ajakuluks üksnes 30 minutit. Arvestades nõude olemust ja asja keerukust ei ole usutav, et esindajal on kulunud tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 1,5 tundi ja lisade komplekteerimiseks 30 minutit, sest samalt hagejalt ja sama esindaja on sarnaseid — identseid hagiavaldusi esitanud suure hulga, seejuures paralleelselt käesoleva tsiviilasjaga on identne hagi olnud menetluses teises tsiviilasjas. Tõendeid, mis on kohtule esitatud, on
väike hulk ning nende komplekteerimiseks ei saa kuluda 30 minutit. Kohus leiab, et menetluskulud on ülepaisutatud. Seejuures kohus juhib hageja tähelepanu, et kohtul ei ole võimalik kontrollida selliseid toiminguid nagu: tutvumine, ettevalmistamine, tellimine jms, samuti ei ole võimalik kontrollida ja hinnata nende põhjendatust, veel enam kui kohtusse esitatakse üksnes lisadena: e-teenuse keskkonna laenutingimused, laenusaaja laenutingimused S16282165, laenuleping nr S16282165, nõude loovutamise teatis, esindaja volikiri ja diplomi koopia, maksekorraldus. Seega leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks on kokku 30 minutit. Esindaja tasuks on märgitud 90 eurot, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks õigusabiteenuse eest 45 eurot.
57.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud: riigilõiv summas 175 eurot ja esindaja tasu 45 eurot — kokku 220 eurot. Kuna kohus on hageja nõude rahuldanud 80%, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 176 eurot ning 44 eurot (20%) jääb hageja enda kanda. Kostja kulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
58.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.