Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-49-11 Tartu, 17. juuni 2011. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Nelli Lusmägi hagi PLACET GROUP OÜ vastu laenulepingu tühiseks tunnistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-2110 PLACET GROUP OÜ määruskaebus Hageja Nelli Lusmägi (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), Kostja esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik 23. mai 2011. a, kirjalik menetlus
Maakohus leidis, et asjas esitatud materjalide põhjal tuleb asuda seisukohale, et kostja pole piisava hoolsusega kontrollinud, et laenusaaja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Tulenevalt seaduse mõttest on kostja kohustuseks nimetatud asjaoludes veenduda. Selle kohustuse täitmiseks ei ole piisav, kui laenuvõtja täidab internetis ankeedi. Samuti on vastastikuste kohustuste väärtus ilmselgelt ebaproportsionaalne.
otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Riigikohus on 6. aprilli 2010 lahendi nr 3-2-1-20-10 punktis 15 asunud seisukohale, et ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral kaebuse ka sisuliselt. Maakohus on andnud loa otsuse vaidlustamiseks TsMS § 442 lg 10 ja 637 lg 21 mõttes. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kirjeldava ja motiveeriva osa kättesaamist. 16. septembri 2010 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus kohtuistungil küsinud menetlusosalistelt, kas nad soovivad kasutada õigust esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, seega tuleb otsuse resolutsioonis märgitud edasikaebe tähtaega käsitada otsustusena lubada otsuse edasikaebamist. Ringkonnakohus on jätnud kõik apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta ja ei ole arvestanud uute tõenditega. Määruses ei ole asja sisuliselt lahendatud. Ringkonnakohtu ja maakohtu lahend ei ole õige, kuna asjas ei ole antud hinnangut TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduste olemasolule. Muu hulgas on kostja põhjalikult ning vajaliku hoolsusega kontrollinud, et vastustaja majanduslik seisund on selline, et vastustaja ei sõlmi tehingut tulenevalt erakordsest vajadusest, vaid ilmselgelt tarbimise eesmärgil.
tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Samas on tühisusele tugineval isikul võimalik esile tuua asjaolud, mille esinemisel võib soorituste vahe olla heade kommete vastaselt ebaproportsionaalselt tasakaalust väljas ka siis, kui tarbijakrediidilepingu kulukuse määra ja Eesti Panga viimati avaldatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra vahe on väiksem. Lepinguvabaduse põhimõtet järgides on teisel poolel võimalik aga tõendada, et lepingupooltele ei olnud soorituste väärtuste vahe oluline ning heade kommetega ei ole vastuolus ka selline lepingus kokkulepitud tarbimislaenude kulukuse määr, mis on suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teises lauses nimetatud kulukuse määr. Kolleegium märgib, et kuigi maakohtu otsuse kohaselt on vaidlusaluse lepingu vastastikuste kohustuste määr ilmselgelt ebaproportsionaalne, ei nähtu kohtuotsusest selle lepingu krediidi kulukuse määra. Krediidi kulukuse määra arvutamise alused on sätestatud VÕS §-s 406 ja selle paragrahvi lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes (vt rahandusministri 7. augusti 2002. a määrus nr 98 "Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord", RTL 2002, 92, 1420; RTL 2004, 64, 1060). Asja materjalide hulgas oleva lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr aasta kohta 791,61%.
sellisest asjaolust. See võib esineda nii juhul, kui üks pool teise majanduslikult nõrgemat positsiooni teadlikult enda kasuks lepingu sõlmimisele kallutamiseks kasutab, aga ka siis, kui soodustatud pool ei asu küll ise aktiivselt vastaspoole surveolukorda ära kasutades lepingu sõlmimisele kaasa aitama, kuid ei pööra vastaspoole sundolukorrale lepingut sõlmides tähelepanu. TsÜS § 86 lg 2 seab tehingu tühisuse tuvastamise eelduseks soodustatud isiku teadmise või teadma pidamise nimetatud asjaoludest. Seega üldjuhul peab tehingu tühisusele tugineja tõendama teise poole teadmist tema sundolukorrast. TsÜS § 86 lg 3 muudab tõendamiskoormust teise poole sundolukorrast teadmise või teadma pidamise osas tühisusele tugineda sooviva isiku kasuks, kui poolte soorituskohustuste väärtuste vahe on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Sellisel juhul peab tehingu kehtivusest huvitatud isik tõendama, et ta teise poole tehingu tegemise aluseks olnud sundolukorrast ei teadnud ega pidanudki teadma. Seejuures on kolleegiumi hinnangul oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja hoolsuskohustus teise poole sundolukorra välistamiseks rangem kui teistel isikutel. Seda, kas majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja on olnud piisavalt hoolas hindamaks teise poole sundolukorda (küsimustiku põhjalikkus, tehingu teise poole vastused küsimustikule, individuaalvestlused tehingu teise poolega vms), tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.