Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Asjaolud ja asja varasem käik Viru maakohtu menetluses on D. R.i hagi Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja tervishoiuteenuse andmise kohustamise nõudes. 15.08.2016 määrusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 30.08.2016 esitas D.R. kohtule dokumendid koos menetlusabi taotlusega. 19.09.2016 määrusega keeldus kohus D.R.i hagi menetlusse võtmisest. 30.09.2016 esitas D.R. määruskaebuse Viru Maakohtu 19.09.2016 määruse peale ja menetlusabi taotluse. 04.11.2016 määrusega rahuldas kohus D. R.i menetlusabi taotluse ja vabastas D. R.i täielikult menetluskulude kandmisest määruskaebuse esitamisel. 04.11.2016 Viru Maakohtu määrusega rahuldas kohus D.R.i määruskaebuse ja tühistas 19.09.2016 menetlusse võtmisest keeldumise määruse. 04.11.2016 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 24.11.2016 määrusega rahuldas kohus D. R.i menetlusabi taotluse ja vabastas D. R.i menetluskulude kandmisest hagiavalduse esitamisel. 09.12.2016 esitas kostja vastuse hagile. 30.01.2017 toimunud kohtuistungil taotles hageja ekspertiisi teostamist. Kostja nõustus esitatud taotlusega. 21.02.2107 rahuldas kohus D.R. ́i menetlusabi taotluse ja andist D.R. ́ile riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastas D.R. ́i täielikult menetluskulude kandmisest ekspertiisi teostamisel. 28.02.2017 määras kohus kohtuarstliku ekspertiisi ja andis hagejale ja kostjale tähtaja eksperdile küsimuste esitamiseks. 06.04.2017 määras kohus kohtuarstliku ekspertiisi. 16.05.2017 esitas EKEI isiku ekspertiisakti. 07.06.2017 määras kohus täiendava kohtuarstliku ekspertiisi. 21.06.2017 esitas EKEI isiku täiendekspertiisi akti. 27.06.2017 esitas kostja kohtule seisukoha, et tsiviilasja menetlust on võimalik jätkata kirjalikus menetluses ja et hagi on põhjendamatu ning hagi tuleks jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 05.07.2017 esitas hageja kohtule seisukoha, et asja arutamist ei saa jätkata kirjalikus menetluses ja kohtuekspertiis on tühine.

20.09.2017 toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud, Viru Vangla järelevalve osakonnast teatati, et D.R. keeldub videokohtuistungile tulemast. Kostja taotles TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmist. 25.09.2017 esitas kostja kohtule teate, et kostjal puuduvad menetluskulud, mille väljamõistmist hagejalt taotleda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. 20.09.2017 toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud. Kostja esindaja taotles jätta hagi läbi vaatamata. Kohus leiab, et D. R. hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja D. R. taotles 05.07.2017 esitatud seisukohas asja arutamist kohtuistungil, kuid 20.09.2017 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus hoiatas hagejat kohtukutses, et juhul, kui hageja istungile ei ilmu, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Vaatamata hoiatusele hageja ei soovinud kohtuistungil osaleda, kuigi eelnevalt oli just ise taotlenud asja arutamist kohtuistungil. Kohus käsitleb seda kui hageja huvi kaotamist asja sisulise arutamise vastu. Menetluskulud ja nende kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 25.09.2017 kohtule teate, et kostjal puuduvad menetluskulud, mille väljamõistmist hagejalt taotleda. Viru Maakohtu 04.11.2016 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja anti hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastati hageja (riigilõivu, 50 euro) kandmisest määruskaebuse esitamisel. Viru Maakohtu 24.11.2016 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja anti hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastati hageja menetluskulude kandmisest hagiavalduse esitamisel. Viru Maakohtu 21.02.2017 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja anti hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastati hageja menetluskulude kandmisest ekspertiisi teostamisel. 16.05.2017 on EKEI esitanud kohtule ekspertiisiakti ja õiendi ekspertiisi maksumuse kohta summas 61,00 eurot.

21.06.2017 on EKEI esitanud kohtule täiendekspertiisi akti ja õiendi ekspertiisi maksumuse kohta summas 97,00 eurot. Kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. (TsMS § 190 lg 4). Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis (TsMS § 179 lg 1). Hagejale anti menetlusabi summas 508 eurot, Viru Maakohtu 04.11.2016 määrusega summas 50 eurot, Viru Maakohtu 24.11.2016 määrusega summas 300 eurot (TsMS § 132 lg 1), Viru Maakohtu 21.02.2017 määrusega vabastati hageja menetluskulude kandmisest ekspertiisi teostamisel (ekspertiisi teostamise eest on esitatud arved summas 61 eurot ja 97 eurot). Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis (TsMS 179 lg 9). / allkirjastatud digitaalselt /

Olev Mihkelson / Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.