Võlaõigus › Muud

2-07-19502 Lepingu punkti 5.1. kohaselt on pangal õigus kontolt debiteerida kõik Kaardiga tehtud toimingute summad ja hinnakirjas kehtestatud tasud (nt kuuhooldustasu jm), viivised, trahvid. Lepingu punkti 5.3. kohaselt debiteerib pank toimingu summa ja tasud kontolt üldjuhul toimingu panka jõudmise päeval. Lepingu punkti 5.5. kohaselt on klient kohustatud hoolitsema selle eest, et kontol oleks ülalnimetatud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. 03.03.2006 – 21.03.2006 tegi Kostja Kaardiga tehinguid kogusummas 77 879,60 Eesti krooni sõltumata sellest, et kontol puudusid vahendid. Klient kasutas pahatahtlikult ära paniga infosüsteemi riket, sest Klient pidi olema teadlik, et eeltoodud summat tema Kontol ei ole. Kostja ei täitnud oma Lepingust tulenevat maksekohustust ja rikkus Lepingu punkti 5.5. 26.04.2006 teavitas P. Klienti kirjalikult Lepingust tulenevast võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist. Kahjuks ei ole Klient võlgnevust P. tasunud. Lepingu punkt 5.6. kohaselt on pangal õigus arvestada tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist, kui kontol ei ole piisavalt vaba raha. Hinnakirja kohaselt on viivise määraks 0,2 % päevas. Antud õigust on Hageja kasutanud ja arvestanud põhiosa võlgnevuselt viivist. 17.05.2007 seisuga moodustab Kostja võlgnevus P. ees 144 810,47 Eesti krooni, millest põhiosa võlgnevus on 77 879,60 Eesti krooni ja viivis 66 930,87 Eesti krooni. Võttes arvesse eeltoodu ja juhindudes VÕS RakS § 12 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113 1g 1 hageja palub: 1) välja mõista A.G.`ilt AS-i H. kasuks deebetkaardi kasutamisest tulenev võlgnevus 144 810,47 Eesti krooni; 2) välja mõista A.Gr.`ilt AS-i H. kasuks viivis 0,2 % päevas alates 18.05.2007 kuni põhinõude täitmiseni; 3) kõik menetluskulud jätta A.G. kanda; 4) välja mõista A.G.`ilt AS-i H. kasuks menetluskulud summas 4 250,00 Eesti krooni. Kostja vastus Kostja oma 05. juunil 2007.a kohtule esitatud vastustes hagi ei tunnista. Kostja vaidleb vastu sellele, et kohus võttis käesoleva hagi menetlusse, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole käesoleva kostja vastu hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Tühised tehingud ei saa olla hagi aluseks. 16.12.2005 sõlmisid hageja ja alaealine kostja (16 aastat vana) deebetkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt sai kostja teha selle kardi abil pangatehinguid oma arvelduskontol oleva rahaga ning hageja oli kohustatud kindlustama järgmised kasutamisõigused: 1) ostulimiit päevas ei ületa 5 000 krooni; 2) sularaha limiit päevas ei ületa 5 000 krooni; 3) makselimiit päevas ei ületa 5 000 krooni. Poolte vahel sõlmitud deebetkaardi kasutamise leping ei näinud ette hagejal võimalust kostja või kostja seadusliku esindaja nõusolekuta anda alaealisele kostjale mingit rahalist laenu või muud sanktsioneerimata võimalust kasutada hageja raha. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 8 kohaselt, füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18aastasel isikul (alaealisel) on piiratud teovõime. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 9 lg 2 kohaselt, alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Käesolevas asjas hageja ei esitanud kohtule vastavat alaealise seadusliku esindaja nõusolekut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 11 lg 1 kohaselt, piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Samuti, kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Käesolevas asjas ei kostja ega tema vanemad ei kiitnud heaks varem sooritatud tühiseid tehinguid. Hageja poolt kohtule esitatud kostja konto 19.02.2006 – 30.03.2006 ajavahemiku eest väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 02.03.2006 kuni 08.03.2006 sooritati alaealise kostja pangakontoga 2(6)

2-07-19502 Narva kauplustes 816 tehingut: 1) Narva II Säm - 2; 2) A-Market – 741; 3) Araxes – 22; 4) Ookean – 43; 5) Marilyn – 1; 6) Hinnapomm – 5; 7) R-Kiosk – 2. Kui vaadata igapäevaste inimlike vajaduste seisukohalt ja kauba ning teenuste tarbija normaalsest loogikast, ei ole võimalik seletada vajadust sooritada alaealise poolt nii palju tehinguid tarbekaupade omandamiseks kauplustest A-Market (741), Araxes (22), Ookean (43). Kui võtta arvesse, et kauplus Araxes kaupleb eranditult alkohoolsete jookidega, mida on alaealistele keelatud müüa, ning kaupluses A-Market on peamine osa ostudest sooritatud alkoholi müüva osakonna makseterminali kaudu (mis selgus politseis kriminaalasja nr xxx menetlemisel), siis on paratamatu järeldus, et nende tehingute iseloom on vastukäiv headele kommetele ja avalikule korrale. Seetõttu Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 86 kohaselt ülalmainitud tehingud on samuti tühised, kuna need on vastuolus heade kommete ning avaliku korraga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 84 lg 1 kohaselt, tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seetõttu hageja nõuded kostjale 77 879,60 krooni võlgnevuse ja 66 930,87 krooni viivise tagastamises on vastuolus ülalmainitud seaduse sättetele ning põhineb, seal hulgas, hageja infosüsteemi rikkel (mis on märgitud hagiavalduses). Nõue tagastada hagejale 77 879,60 krooni tuleb hagejal esitada kauplustele, kelle pangakontodele oli üle kantud raha tühiste tehingute tagajärjel kostja pangakontoga hageja infosüsteemi rikke tõttu. Kostja ülalnimetatud tühiste tehingute tagajärjel hageja raha ei saanud ja seetõttu vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole ta kohustatud seda raha hagejale tagastama. Raha peavad hagejale tagastama isikud, kes hageja raha said. Eelpoolloetletud tehingute põhimassi alusel kauplustes ei saanud kostja ka kaupa, mis on tuvastatud kriminaalasja nr xxx menetlusmaterjalidega. Määrus kriminaalmenetluse lõpetamisest on lisatud käesolevale vastusele. Eeltoodust lähtudes, palub kostja: 1) jätta hagi rahuldamata ja lõpetada menetlus TsMS § 371 lg 2 p 1 ja § 428 lg 2 alusel; 2) menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja arvamus 27.06.2007.a kohtule esitatud arvamuses leiab hageja esindaja, et kostja väide, et hageja ei ole esitanud kohtule alaealise seadusliku esindaja nõusolekut kostja poolt tehtud tehingute tegemiseks hagis nimetatud perioodil, ei ole põhjendatud. Kostjale väljastati noortekaart, mis andis võimaluse sooritada päevas tehinguid – ostulimiit, sularaha limiit ja makselimiit summas 5 000,00 krooni. Allkirjaõiguslikuks isikuks kostja konto juures oli kostja ise. Alaealisel on õigus sõlmida iseseisvalt deebetkaardi kasutamise lepingut. Kostja seaduslik esindaja on andnud nõusoleku 16.12.2005 sõlmitud deebetkaardi kasutamise lepingu allkirjastamiseks alaealise poolt kasutamisõigustega: ostulimiit, sularaha limiit ja makselimiit päevas 5 000 krooni. Kostja ei ole ületanud talle väljastatud deebetkaardi limiite päevas. Deebetkaardi kasutamise lepingu sõlmimise ajal oli kostja võimeline aru saama ja juhtima oma tegusid k.a. aru saama sellest, et rahaliste vahendite puudumisel kontol, ei ole võimalik tehinguid sooritada. Lepingu p.5.5. kohaselt oli kostja kohustatud hoolitsema selle eest, et kontol oleks toimingute debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hagi esitamise ajaks on kostja saanud täisealiseks. TsMS § 11 lg 1 lause 2 kohaselt võib isik, kes on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, tehingu ise heaks kiita. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb, et kriminaalmenetluse uurimise käigus tuvastati, et tehingud sooritati kostja nõusolekul ja juuresolekul ning kostja võttis endale vastutuse nende tegude 3(6)

2-07-19502 tagajärgede eest. Võttes arvesse eeltoodu ja juhindudes VÕS RakS § 12 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1 hageja palub: 1) välja mõista A. G.`ilt AS-i H. kasuks deebetkaardi kasutamisest tulenev võlgnevus 144 810,47 Eesti krooni; 2) välja mõista A. G.`ilt AS-i H. kasuks viivis 0,2 % päevas alates 18.05.2007 kuni põhinõude täitmiseni; 3) kõik menetluskulud jätta A. G. kanda; 4) välja mõista A. G.`ilt AS-i H. kasuks menetluskulud summas 4 250,00 Eesti krooni. Kohtuistung 25.02.2008.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde nagu ta on kohtule esitatud. Teine pool ütleb, et tegemist oli alaealisega, kuid inimene pidanud ise mõista, et ei tohi teostada tehinguid kui tal arvelduskontol raha ei ole. Pangasüsteem võimaldab teostada tehinguid, kui tehingu summa on vähem kui 100 krooni, ta jääb seda ilma kontrollita. Hageja esindaja leiab, et see oli kostja süü, et ta kasutas kaardi pahatahtlikult, sest kauba taju sai kätte. Viiviste suhtes jääb hageja oma nõude juurde. Kuivõrd kompromissi ei õnnestu kostjaga sõlmida, siis palub hageja esindaja välja mõista viivised ka täies ulatuses. Kostjal oli õigus taotleda viiviste vähendamiseks. Seega palub hageja esindaja hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja jäi oma vastuse juurde. Põhivõlgnevuse kohta kostja on nõus maksma hagejale 35 000 krooni, sest siin on 50% süü panga poolt ja 50% samuti kostjal. Kostja tunnistab hagi 35 000 krooni summas põhinõudes. Viiviste suhtes ei tunnista nõuet üldse, kuna tegemist oli alaealisega. Kostjal on oma elus pole piisavalt kogemusi ja teadmisi. Kostjale keegi ütles, et midagi ei tulene sellistest tehingutest. Kostja on süüdi osaliselt. Kostja raha ei saanud kätte. Kostja seisukoht on selline, et erinevad isikud kasutasid kostja kaardi kaupluses tehingute teostamiseks. Osaliselt kaupa sai kostja ja üle jäänud kaupa saanud teised isikud. Kostja arvab, et sellel viisil kasutada kaardi toetas panga infosüsteem. Kui ei olnud mingid rikkumist, siis ei tekkinud seda olukorra. Kohtuotsuse põhjendused Hageja on kostja vastu esitanud lepingulise kahjunõude pooltevahelise 16.12.2005.a. deebetkaardi kasutamise lepingu (t.l. 4-5) alusel. Kostja, kes on sündinud 28.03.1989.a., on esitanud antud lepingule tühisuse vastuväite, kuna leiab, et antud lepingusõlmimisel oli ta veel alaealine – 16.aastane ja lepingu sõlmimiseks puudus tema seadusliku esindaja nõusolek. Vaidlusalusel lepingul on deebetkaardiga seotud konto nr xxx (sama number nähtub ka deebetkaardi kasutamise lepingust t.l. 7-20) ja kohtule on esitatud selle väljavõte perioodist 01.01.2001-17.05.2007.a. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Lepingu on allkirjastanud hageja ja kostja isiklikult. TsÜS § 9 lg 2 kohaselt alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Hageja on väitnud (t.l. 30), et kostja seaduslik esindaja on andnud nõusoleku 16.12.2005 sõlmitud deebetkaardi kasutamise lepingu allkirjastamiseks. Kostja vaidleb sellele vastu ja hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid kostja väidete ümberlükkamiseks. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatakse, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 4(6)

2-07-19502 Lisaks ei ole kostja ka täisealiseks saades ise antud tehingut heaks kiitnud. Kooskõlas TsÜS § 111 2. lõike 2. lausega nõusolek võib olla tehingu tegemiseks eelnev või antud tagantjärele. Viimase juhtumi puhul nimetatakse nõusolekut ka heakskiitmiseks. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seega ka alaealise seadusliku esindaja nõusolekut, kui tahte avaldust võib anda ükskõik millisel viisil, kui seadus ei ole sätestatud teisiti. Vaidlust ei ole selles, et t.l. 4 olev deebetkaardi kasutamise leping on allkirjastatud üksnes kostja ja panga esindaja poolt. Seega ka antud dokumendil puudub alaealise seadusliku esindaja allkiri, mis võiks kinnitada tema nõusolekut heakskiitu tehinguks. Kohus on seisukohal, et alaealise seadusliku esindaja nõusolek kui tahteavaldus tuleb väljendada samas vormis, millise kohustusliku vormi näeb ette seadus tehingule, mille üheks pooleks on hagejast krediidiasutus, antud juhul AS H., sest alaealise seadusliku esindaja nõusolek on tehingu sõlmimisel teise poolega selle kehtivuse esmaseks eelduseks. Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 2 (redaktsiooni kehtivus 01.01.2006-30.06.2006) kohaselt krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega. Kirjaliku vorminõude tõttu, peab olema ka kirjalikus vormis alaealise seadusliku esindaja heakskiit antud hagejast krediidiasutusel alaealisega lepingu sõlmimiseks vastavalt nimetatud seaduse sätte järgi. Õigussuhted klientidega peavad olema reguleeritud üheselt kirjalikult ja mitte kuidagi teisiti, sh kaudselt tuletatavalt. Käesolevas asjas aga puudub kostja seadusliku esindaja kirjalik nõusolek tehinguks. TsÜS § 111

2-07-19502 Eeltoodu alusel jätab kohus täielikult hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, kannab menetluskulud hageja. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.